Aasta e-kursused 2013 nagu kokaraamatud

Teistest ees!

Sel aastal anti aasta e-kursuse stipendium välja nii Eesti e-Ülikooli kui ka Eesti e-Kutsekooli konsortsiumis. Palusime kursuste autoritel vastata juba traditsiooniks saanud küsimustele, et jagada kogemusi e-õppe uudiskirja lugejatega.

Aivars Alt (vasakul) ja Hans Põldoja koos Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse Innovatsioonikeskuse juhataja Ene Koitlaga auhindade kätteandmisel 24. aprilli 2013.a. Tallinna Teeninduskoolis.

Aivars Alt

e-Kutsekooli aasta e-kursuse “Ehituse organiseerimine + projekt” autor

Tallinna Tehnikakõrgkool

Aivars Alt

Rääkige oma e-kursusest lähemalt

Loodud e-kursus on mõeldud ennekõike kaugõppe üliõpilastele, kellega on väga vähe kontakttunde. Kursus on 95% ulatuses veebipõhine. Samuti on keskkond päevaõppele testide sooritamiseks, ülesannete esitamiseks ja lisamaterjalide hankimiseks. Auditoorsena toimub esimene kohtumine, kus selgitan töökorraldust, semestri keskel on samuti kohtumine, kus on võimalik arutada nii ainet puudutavaid kui ka korralduslikke küsimusi. Auditoorsena toimub teoreetilise osa kirjalik arvestus. Kursusel on suure osakaaluna kursuse projekt, mille koostamisele on abiks juhendmaterjal ning foorum ja erinevad konsultatsioonivormid (auditoorne, Skype ja e-post). Kursusel olen kasutanud peamise materjalina Echo 360 keskkonnas lindistatud videoloenguid. Üliõpilastele olen välja pakkunud loenguslaidid, mida on võimalik välja printida või siis loengut jälgides arvutis täiendada. Lisaks on kasutusel enesetestid iga teema juures olulisema kinnistamiseks. Kursuse jooksul on kasutusel iseseisvad tööd, mis esitatakse foorumite kaudu. Aine lõppeb kursuse projekti auditoorse kaitsmisega, kus annan tagasisidet üliõpilase tööle.

Hindajate arvamus

  • Tegemist on kursusega, mis peegeldab õppejõu pühendumist õppijatele. Õppijale on esitatud detailsed juhised, mis on seostatud igale teemale omaste õpiväljunditega.
  • Suurt rõhku on pööratud erinevatele võimalustele õppija, õppejõu ja õppijatevahelise suhtlemise soodustamisele (foorumid, e-post, Skype, auditoorsed konsultatsioonid) ja õppijate tagasisidestamisele.

Mida tähendab kvaliteedimärgi ning aasta e-kursuse stipendiumi saamine teile?

Loomulikult on see tunnustus, et metoodiliselt olen õigel teel. Mul puudub pedagoogiline ettevalmistus ning seetõttu on hea teada, et seni läbitud täienduskoolitused on olnud tulemuslikud.

Milline on hea e-kursus ja kuidas see sünnib?

Hea e-kursus on asi, mis kujuneb vajaduspõhiselt. Minu näite puhul olid peamiseks põhjuseks kaugõppe üliõpilased, kes vajasid paindlikumat lähenemist. Kogemuste põhjal saan öelda, et ka keskmisest suurem huvi e-asjanduse vastu tuleb kasuks. Näen kolleege, kes ei ole tugevad kõikvõimalike tehniliste uuenduste suhtes ja kellel ka e-õppe juurutamine läheb seetõttu raskemalt.

Mis tõukas teid e-kursust looma?

Peamiseks põhjuseks olid eespool nimetatud kaugõppe üliõpilased, kellele soovisin pakkuda paindlikumat ja järjepidevamat õppevormi. Minu õnn ja õnnetus olid minu koolis alustamise hetkel puudulikud ja halvasti struktureeritud õppematerjalid. E-keskkond pakkus väga hea lahenduse, kuidas materjale hästi ja struktureeritult esitada.

Milliste raskustega seisite silmitsi e-kursuse loomisel?

Esimese kursuse loomisel tekkis hulk tehnilisi küsimusi, mille lahendamisel ei olnud mul sellel ajal (2009) ka haridustehnoloogidelt võimalik suurt abi leida. Auhinna võitnud e-kursuse loomisel ei oska ma raskusi esile tuua, sest selleks ajahetkeks olin omandanud piisavalt e-kursuse loomiseks vajalikke tehnilisi ja metoodilisi kogemusi. Võrreldes esimest ja käesolevat kursust, kulus mul kursuse loomiseks kolm korda vähem aega. Olen väga tänulik meie kooli haridustehnoloogidele, kes mind rasketel hetkedel toetasid ja tagant torkisid.

Kas e-kursuste loomine tasub ära? Miks just e-õpe?

Arvan, et otsest ära tasumist on raske välja tuua. Samas olen veendunud, et praegusele õppijate põlvkonnale lähenemiseks on selline õppevorm möödapääsmatu. Üheaegselt positiivse ja negatiivse küljena toon välja kursusele ligipääsu sõltumata asukohast, kus viibin. See võimaldab üliõpilastega lihtsat suhtlust. Säilitada tuleb aga kainet mõistust, et mitte ülemäära segi ajada tööd ja puhkeaega. Ka suure hulga üliõpilaste administreerimisel on omad nõksud ja ohud, mida tuleb teadvustada.

Millist nõu annate teistele e-kursuste loojatele?

Käsukorras ei ole võimalik e-kursust luua. Püüdke leida maasikas, miks teil on seda kursust vaja. Kindlasti planeerige aega enese täiendamiseks ja õppimiseks, et end e-keskkonnas kindlalt tunda – loomulik õppimiskõver tuleb läbi käia. Kasuks tuleb ka kolleeg, kes omab kogemust, vajadusel on hea küsida nii tehnilist kui ka sisulist nõuannet.

Kursuse loomine tasub ette võtta ka seetõttu, et õpetamisel ei ole te seotud geograafilise asukohaga, õppetöö on võimalik sõltumata kohast.

Hans Põldoja

 Hans Põldoja

 e-Ülikooli aasta e-kursuse 2013 “Digitaalsete õppematerjalide koostamine” autor Tallinna Ülikool

 Rääkige oma e-kursusest lähemalt

E-kursus “Digitaalsete õppematerjalide koostamine” on kohustuslik kursus Tallinna Ülikooli haridustehnoloogia magistriõppes. Praeguseks on see toimunud kolm korda ning igal aastal olen ma varasema kogemuse põhjal kursuse ülesehitust natuke muutnud.

Kursus erineb traditsioonilistest e-kursustest selle poolest, et õppetöö toimub avatud õpikeskkonnas. Kõik ülesanded ja õppematerjalid on kursuse ajaveebis. Igal osalejal on oma personaalne ajaveeb, kuhu ta teeb iga ülesande kohta postituse. Kursuse haldamiseks ja postituste jälgimiseks kasutame EduFeedr’i keskkonda. Peale selle on info jagamiseks kasutusel veel mitmed veebikeskkonnad (Twitter, Mendeley jmt).

Hindajate arvamus

  • Kursus paistab silma avatud lähenemisega õppimisele ning ebatraditsiooniliste vahendite valiku poolest.
  • Kursus toimub avatud õpikeskkonnas (WordPress), kus nii õppematerjalid kui ka õppija esitatud tööd koos õppejõu tagasisidega on kõigile kättesaadavad (nii õppijatele kui ka teistele huvilistele).
  • Hästi läbi mõeldud blogi kasutamine õpikeskkonnana ning valitud õppetegevused kursusel toetavad igakülgselt sihtrühma (haridustehnoloogia magistriõppe tudengid) teadmiste ja oskuste omandamist oma valdkonnas.
  • Kursus suunab õppijat ennast juhtima, isiklikke eesmärke seadma (õpileping), õpitut reflekteerima ja kogukonnaga jagama (kaasõppijatega, juhendajaga).

Kursus on jagatud seitsmeks teemaks, mis kõik kestavad kaks nädalat. Iga teema alguses postitan ülesande kursuse ajaveebi ning kahe nädala jooksul teevad õppijad iseseisva töö põhjal postituse oma ajaveebi. Osa ülesandeid on teoreetilised, osa praktilisemat laadi. Kuna kõik postitused on avalikud, siis saavad õppijad üksteise kogemustest õppida. Kõige huvitavamaks osaks e-kursusel ongi ajaveebikommentaarides toimuv suhtlus. Iga teema lõpus kirjutan ma kursuse ajaveebi teema kokkuvõtte, kus viitan õppijate parematele postitustele. Kursuse ajaveebi kaudu on kättesaadavad ka varasemate aastate postitused, samuti on paljud varasemad õppijate ajaveebid siiani üleval.

E-õppele lisaks on kursusel kolm 4-tunnist kontaktpäeva. Kontaktpäevadel käsitleme põhjalikumalt neid teemasid, mis on e-kursusel juba läbi käidud.

 Mida tähendab kvaliteedimärgi ning aasta e-kursuse stipendiumi saamine teile?

See on meeldiv tunnustus.

Milline on hea e-kursus ja kuidas see sünnib?

Hea e-kursuse jaoks on vaja aega ja õppijate kaasatust. Esimese paari toimumiskorraga loksub paika kursuse formaat ja valmivad õppematerjalid. Sellise avatud kursuse puhul on väga olulisel kohal ka õppijate loodud sisu.

Mis tõukas teid e-kursust looma?

Mingil kujul e-toe omamine on minu jaoks iga kursuse puhul enesestmõistetav. Ma olen õpetanud alates 2000. aastast ja pole vist ühtegi ilma e-toeta kursust pidanud.

Milliste raskustega seisite silmitsi e-kursuse loomisel?

Üheks probleemiks on muidugi see, et e-kursuse läbiviimine võtab palju aega. Teiseks raskuseks on kõigi õppijate kaasamine. Paraku ei sobi mitte päris kõigile õppijatele selline õppevorm, mis nõuab pidevat kirjalikku reflekteerimist. Ma tahaks oma kursust edasi arendada selles suunas, et õppijatel oleks kursuse läbimiseks võimalik valida senisest enam viise.

Kas e-kursuste loomine tasub ära? Miks just e-õpe?

Nädalavahetustel toimuva magistriõppe puhul on ühe ainepunkti kohta keskmiselt alla 5 tunni auditoorset õppetööd. Samas vastab ainepunkt 26 tunnile õppetööle. Sellises olukorras on e-õpe üliõpilaste iseseisva töö toetamiseks sageli hädavajalik.

Millist nõu annate teistele e-kursuste loojatele?

Ma julgustaks kõiki oma kursuste suuremale avatusele. Õppijad saavad avatud kursuse juurde igal ajal pärast kursuse lõppu tagasi pöörduda. Tulevased sisseastujad saavad avatud kursuste kaudu näha, kuidas õppetöö mingil erialal toimub. Teistele õppejõududele on hea avatud kursus nagu kokaraamat, kust võib saada ideid ja eeskuju oma kursuste jaoks.

Tutvu e-kursusega “Digitaalsete õppematerjalide koostamine” siin: http://oppematerjalid.wordpress.com

Tags:

Autorist