Alates 2006. aastast, mil Eesti kutsehariduses valmis projekti e-VÕTI toel esimene arvestatav kogus e-kursusi, on e-õppe keskkonda Moodle loodud suur hulk e-õppematerjale. Õpetajate hulgas on palju tuliseid elektrooniliste õppematerjalide pooldajaid, kuid ka vastaseid. Diskuteeritakse, arutletakse, antakse välja kvaliteedimärke ja püütakse luua järjest paremaid e-kursusi nii kõrg- kui ka kutsekoolidele. Kõige selle juures loetakse kuidagi enesestmõistetavaks, et põhikooli järel kutsekeskharidust omandavatel õppijatel on e-õppe suhtes üliõpilastega sarnased soovid ja ootused.
Saamaks teada, mida arvavad põhikoolist tulnud õppijad Moodle’i kursustest ja e-õppest, kuivõrd nad selleks valmis on ning millised on nende soovid ja ootused, korraldati märtsi lõpus Järvamaa Kutsehariduskeskuses selleteemaline küsitlus. Valimi moodustasid 2012/2013. õppeaastal e-kursustel osalenud õpilased, kokku 197 võimalikku vastajat. Vältimaks olukorda, kus ankeedile vastavad ainult usinamad ja sotsiaalselt aktiivsemad arvutikasutajad, valiti nii Paide kui ka Särevere õppekohas juhuvaliku põhimõttel üks e-kursusi kasutanud õppegrupp igalt, st esimeselt, teiselt ja kolmandalt kursuselt, kellele jagati paberkandjal ankeedid. Ülejäänutele saadeti elektronkiri, milles paluti vastata Google Docsis olevale ankeedile. Kokku saadi 3. aprilli õhtuks vastused 86 õppurilt, s.o 38% võimalikest vastanutest. Paberkandjal ankeetide tagastajaid oli tunduvalt rohkem kui elektrooniliselt vastajaid. Kaksteist paberankeeti olid rikutud ega läinud analüüsimisel arvesse. Neide ja noormehi oli vastanute hulgas enam-vähem võrdselt, nende vanus jäi 16 ja 25 eluaasta vahele ja 27% õppis esimesel, 34% teisel ja 39% kolmandal kursusel. Ankeedis oli 24 küsimust. Vastuste analüüsimisel kasutati sagedustabeleid, keskmisi ja korrelatsioone.
Küsitluse tulemuste analüüsimisel selgus, et üldine kutsekeskharidusõppes õppijate IKT vahenditega varustatus on hea ja võimaldab e-õppe rakendamist selles kooliastmes. Siiski kümnendikul vastanuist isiklik arvuti ja internetiühendus puudub ning nad sõltuvad täielikult kooli pakutavatest võimalustest. Eelmises kooliastmes, s.o põhikoolis on omandatud e-õppeks vajalikud IKT teadmised ja oskused. Arvuti ja internet on õpilastele igapäevaselt kasutatavad vahendid sõltumata sellest, kas nad omavad isiklikku arvutit või ei. Enamus õppureist kasutab arvuteid iga päev, neist suurem osa sotsiaalmeedias suhtlemiseks ning ligi pooled uudiste lugemiseks ja elektronkirjavahetuseks. Õppematerjali otsimise, koduste ülesannete tegemise ja e-õppekeskkonna Moodle kasutamisega tegeldakse tunduvalt vähem.
Õppijatel puudub kindlapiiriline üheselt määratletav arusaam sellest, mis on e-õpe. Enamus on veendunud, et e-õpe tähendab arvutite kasutamist nii auditoorses õppetöös kui ka kodutööde tegemisel, muudab kättesaadavaks korrektsed ja ajakohased õppematerjalid ning võimaldab kohandada õppetöö tempot vastavaks õppijate vajadustele. Õppijate arvates on e-kursus hea täiendus tavapärastele klassitundidele. Elektrooniliste õppematerjalidesse suhtutakse üldiselt hästi ja neid soovitakse ka edaspidi kasutada. Mitmed õpetajad edastavad Moodle’i kursustel vaid õppematerjale; suheldakse, ülesandeid lahendatakse ja praktilisi töid tehakse auditoorses tunnis.
Õppijate hinnangul on e-kursustel kasutatavad digitaalsed õppematerjalid head, sobiva raskusastmega ning neile kasulikud ja igati abiks aine omandamisel. Enamus õppureist, kes olid teinud ka veebipõhiseid kodutöid, oli esitatud ülesannetega rahul ja hindas neid raskusastmelt sobivaiks. Rahul ei oldud õpetajatelt saadud tagasisidega.
Õppijad peavad vajalikuks, et kursustele oleks lisatud esitlusi, linke veebimaterjalidele ja õpetaja lahendatud näidisülesandeid. Ülesannetest pidasid õppijad väga vajalikeks nii enesekontrolli- kui ka teadmiste kontrolli teste, kordamisküsimustele vastamist ja praktiliste tööde tegemist kursusele üles pandud juhendite järgi. Arutelusid foorumeis, ühiskirjutamist ja suhtlemist Skype’i vahendusel eriti oluliseks ei peetud. See vajaks veel eraldi uurimist, kuid põhjus võib peituda selles, et pooled küsitlusele vastanuist ei olnud neid vahendeid ise reaalselt e-kursustel kasutanud.
Õppijad jäid oma tulemustega e-kursustel üldiselt rahule, kuigi paljud seal eriti ei pingutanud ja oleksid endi hinnangul rohkemat suutnud. Üle poole õppijaist leidis, et neile e-õpe sobib ja nad eelistaksid edaspidi e-kursuste kombineerimist tavaliste klassitundidega. Tavapärase õppe asendamist e-õppega vastajad õigeks ei pidanud. Umbes veerand õppureist ei sooviks edaspidi e-kursustel osaleda. E-õpet ei pea endale sobivaks need õpilased, kes tundsid end e-kursusel ebakindlalt ning samuti need, kes ei osalenud klassitundides ega teinud koduseid ülesandeid.
Suurimaks takistuseks oli e-kursustel osalemisel ja Moodle’is olevate digitaalsete õppematerjalide kasutamisel huvi puudumine ning õppija jaoks liiga teoreetilised õppematerjalid; arvestataval osal õppijaist ka raskendatud juurdepääs internetile. Infot e-kursuste kohta ei omanud need õppurid, kes ei osalenud ka klassitundides. Need õppijad, kes ei olnud rahul oma tulemustega e-kursustel, oleksid vajanud rohkem aineõpetaja tuge ja individuaalkonsultatsioone.
Ligi pool õppureist on arvamusel, et e-õpet peetakse ühiskonnas tähtsaks ning seda ootavad ja väärtustavad ka õpilased. Enamus õppureist sooviks edaspidigi e-kursustel osaleda. Suhtumises e-kursuste vajalikkusse kõigis õppeainetes jagunevad õppijad kaheks: umbes pooled sooviksid e-õppe või selle elementide kasutamist kõigis õppeainetes, kuid ülejäänud on arvamusel, et iga aine ei sobi e-õppes õpetamiseks. Neiud soovivad e-õppe või selle elementide kasutamist õppetöös rohkem kui noormehed. Üldiselt soovivad õppijad, et e-kursusi ja nende kasutamist oleks koolis rohkem ning e-kursustel oleksid korrektsed ja uued, ajaga kaasas käivad õppematerjalid, mis on illustreeritud jooniste, skeemide, fotode ja selgitavate tabelitega ning mille juures on ka praktiliste ülesannete juhendid.
Küsitluse tulemused kinnitavad, et e-õppematerjalide, sh Moodle’i kursuste kasutamine kutsekeskharidusõppes on igati õigustatud, sest õppijad on selleks valmis ning soovivad seda õppevormi tavapärase auditoorse töö täienduseks.
Viive Karusion
