Roosna-Alliku põhikooli lapsed armastavad multifilme nagu lapsed ikka. Üks väike erinevus siiski on: nad armastavad neid nii vaadata kui ka ise teha. Endise Tiigrihüppe Sihtasutuse (alates 1. maist 2013 tegutseb Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse Innovatsioonikeskuse nime all) õpilaskonkurssidest paistis Roosna-Alliku põhikool 2012/2013. õppeaastal eriti silma just AnimaTiigril. Kokkuvõttes oli kool aga nii tubli, et pälvis tänavu peaauhinna 10 000 eurot. Võidule viis osavõtt kuuest väljakuulutatud konkursist (TikiTiiger, Targalt Internetis, AnimaTiiger, MusaTiiger, arvutijoonistuste konkurss, Tiigrimatemaatika) ja esitatud tööde kõrge kvaliteet.
Konkursid on väikekooli võimalus
Pidulik hetk maikuus, kus Ideelaadal (http://www.tiigrihype.ee/et/sundmused/ideelaat-elu-koolis-koos-tiigriga) oli auhinda vastu võtmas sõna otseses mõttes pool kooli ehk pea nelikümmend õpilast ja hulk õpetajaid, on nüüdseks ajalugu. 10 000 eurot ja rõõm võimaluse üle uuendada kooli IT-vahendeid on aga endiselt olemas. Roosna-Alliku põhikooli direktori Daina Pärdi ning matemaatika- ja informaatikaõpetaja Heli Järve kinnitusel on just sellised konkursid väikekoolidele hea, kui mitte ainuke võimalus uute IT-vahendite muretsemiseks. „See oli väga suur üllatus, ikkagi nii väike kool ja nii vähe õpilasi kui meil on. Aga õpetajad ja õpilased teevad meil alati tublit tööd. Paraku selliste konkursside puhul koolidel, kellel on rohkem võimalusi infotehnoloogiat kasutada, tulevad asjad paremini välja. Eks meie proovime ka, ja see ongi viinud sihile,” lausus Daina Pärt kevadel vahetult pärast auhinna kättesaamist.
10 000 eurot planeeritud
Nüüdseks on tulevikuplaanid juba selgemad. “10 000 euro kasutamine on planeeritud: sisustame fotograafia ja animafilmi õpitoa, uuendame arvutiklassi tehnoloogilist parki ning soetame tehnilisi ja multimeedia vahendeid ainekabinettidesse, näiteks videoprojektorid, dokumendikaamera, kõlarid, arvuti ja muudki,” loetles Daina Pärt. “Selliseid projektivõite tuleb ju harva. Rõõmustas kogu koolipere, sest igaüks tundis end väikese osalisena. Saime õnnitlusmeile naaberkoolidest ja tuttavatelt. Heameelt tundis Roosna-Alliku vallavalitsus ning meie rõõmu jagasid ka valla allasutused.”
Animafilm vajab aega ja kannatust
Daina Pärt rääkis lähemalt, kuidas Roosna-Alliku koolis animafilmid valmisid ja tulevikuski valmivad. Informaatikat on kooli õppekavas IV–VII klassile üks ainetund nädalas ja I–III klassile toimub ringitund. Animafilmi koostamise põhitõed saadakse tunnis selgeks, filmiideid leitakse koos õpilastega arutelude käigus. Aktiivsed juhendajad on õpetajad Made Talts, Tiina Guutmann, Riina Hiob ja Heli Järve. “Juba IV ja V klassis alustan informaatikatundides õpilastega animafilmide koostamist, edasi valmivad filmid õpetaja Riina Hiobiga koostöös informaatika ja inimeseõpetuse tundides. Kuna animafilmi valmimine on pikk protsess, siis peab lastel olema kindel juhend ja teada kindlad nõudmised filmile. Ütleme ausalt, multifilmid on väga töömahukad ja tegutseda tuleb ka väljaspool kooliaega. Lisatööks jätkub õpilastel kannatust siis, kui film hakkab valmima ja tulemust on juba silmaga näha. Kõige lõpuks hindavad õpilased valmis filme ja jagatakse tagasisidet tehtud tööle,” selgitas Heli Järve. “Kõige rohkem meeldis õpilasele teha animafilmi, kui sai pildid (kaadrid) ise joonistada ja siis skanneriga arvutisse sisestada. See oli kõige aeganõudvam. Filmi kokkumonteerimiseks kasutasime Windows Movie Makerit. Aga valmisid ka filmid ainult arvutiga joonistades ning veel kasutati erinevate objektide (mänguasjad) pildistamist. Kuna animafilmidega saab ainetundidesse tuua uusi õppevahendeid ja -meetodeid, siis kasutame seda ka edaspidi,” oli Heli Järve kindel.
Nüüd läheb uue õppimine paremini!
Tehniliste tingimustega oli koolis seni nagu oli. “Meil on arvutiklass, on puutetundlik tahvel, on videoprojektorid, on klassitäis sülearvuteid, aga need kõik hakkavad juba vanaks saama. Õpetajad on meil väga usinad kursustel käima ja süda alati valutab, et pole veel jõudnud sinnamaani, kus tehnilised vahendid oleksid alati kõigil käepärast, et ei peaks kolleegilt laenutama. No ütleks, et kolm pluss on olukord,” iseloomustas Daina Pärt oma kooli kevadel. Ka informaatikaõpetaja Heli Järve kinnitas toona, et probleem on tehnika vananemine: “Arvutiklass on aastast 2009, sülearvutid 2008ndast. Programmid, mis enam ei sobi; arvuti on aeglane, tööle ei lähe. Need mured on täiesti olemas.”
Nii et saavutatud võitu oskab koolipere hinnata. Seda enam, et selle nimel tehti terve õppeaasta jooksul teadlikult tööd. “Osaleda edukalt oli eesmärk, mille nimel sügisel tööle hakati. Täiesti teadlikult innustasin teisi tegema ja osalema,” meenutas Heli Järve. „Õpetajad otseselt vastu ei olnud, aga eks päris-päris keeruline oli leida aega selle kõige jaoks. Samas oli ka noori innustajaid, kes tahtsid ise teha ja osaleda.”
“Kuna oleme juba mitmel aastal erinevatel õpilaskonkurssidel osalenud, siis õpilaste innustamisega probleeme ei ole, nemad on alati nõus kaasa lööma. Õpetajal tuleb ainult konkreetsed juhendid ette anda ja alustada tööd, samal ajal ka ise õppides ja katsetades. Õpilased tahavad proovida uusi võtteid ja meetodeid, nad on julged otsima uusi lahendusi. Nüüd, kui tänu võidetud auhinnale on edaspidi kasutada rohkem tehnilisi vahendeid, läheb ka uue õppimine paremini,” oli Daina Pärt kindel.
Roosna-Alliku põhikooli õpilased ja õpetajad Ideelaadal mais 2013. Foto: Urmas Hiis
Madli Leikop
