E-õppe koolitused – käekäik ja tulevikuväljavaated

Alles see oli, aasta 2008, kui seadsime e-VÕTI ja REDEL projektide lõppemise järel kogetu põhjal uusi eesmärke tulevaseks viieks aastaks. Rääkides koolituste valdkonnast, ei saa ära unustada seda, et just nimetatud projektid andsid tõuke selleks, et töötada välja e-õppe koolituste süsteem, mis keskenduks õpetajate, õppejõudude ja haridustehnoloogide vajadustele, aidates seejuures arendada nende oskusi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT) vahendite integreerimisel õppetöösse. Kui e-VÕTI ja REDEL avasid e-õppe koolitusvaldkonna uksed, siis VANKeR programmi sihiks sai täiskäigul edasiliikumine – väljatöötatud e-õppe koolitusprogrammi* edasiarendamine, et toetada kutseõppeasutuste õpetajate kompetentsuse kasvu e-õppe vahendite ja võimaluste rakendamiseks õppetöös. Eesmärgi saavutamiseks oleme programmi raames keskendunud e-õppe koolitusprogrammi edasiarendamisele kutseõppeasutuste haridustehnoloogidele ja õpetajatele lähtuvalt haridustehnoloogilistest pädevustest, sh:

• uute koolituskursuste väljatöötamisele e-õppe koolitusprogrammi;
• olemasolevate koolituskursuste uuendamisele, et tagada nende jätkusuutlikkus ja ajakohasus;
• kutseõppeasutuste õpetajatele suunatud e-õppe koolituste läbiviimisele, et pakkuda õpetajatele võimalust omandada vajalikke teadmisi ja praktilisi oskusi e-õppe sisutootmiseks.

Uued koolituskursused e-õppe koolitusprogrammis

Uute koolituskursuste väljatöötamine on olnud üks prioriteete, et tagada sihtrühma vajadustele vastavate kursuste olemasolu programmis. Vajaduse väljaselgitamisel oleme teinud tihedat koostööd haridustehnoloogide võrgustikuga, kes oskavad anda infot selle kohta, missugused on just nende kooli õpetajaskonna tase ja vajadused. Uute kursuste valmides on olnud kaasatud haridustehnoloogid, et jagada pärast koolitajale infot vajalike parenduste kohta ning saada samal ajal kogemus, mille põhjalt oma õpetajaid nõustada ja neid koolituste valikul abistada.

VANKeR programmi jooksul on e-õppe koolitusprogrammi täiustamiseks välja töötatud 25 EAP mahus uusi täiendusõppe kursusi (15 kursust), millest viit kursust võib vaadata ka kui tuleviku verstaposti. Sellest aga pisut hiljem.

• Õpiobjektide repositooriumid (1,5 EAP / 2009)
• Probleemõpe koolis sotsiaalse tarkvaraga (3 EAP / 2009)
• Avatud õppematerjalide koostamine ja kasutamine (2 EAP / 2009)
• M-õpe (1,5 EAP / 2009)
• Mathcad algajaile (2 EAP / 2010)
• Adobe Flash edasijõudnutele (2 EAP / 2010)
• Sissejuhatus virtuaalmaailmadesse (2 EAP / 2010)
• Minu e-kursus kvaliteedimärgi vääriliseks (2 EAP / 2011)
• Edicy – Imelihtne ning nägus veebitööriist õppetöös (1 EAP / 2011)
• Videoklippide monteerimine ja nende kasutamine õppetöös (3 EAP / 2011)
• Õpikeskkonna ja hindamise kujundamine digiajastul (1 EAP / 2013)
• Digitaalne kodanik (1 EAP / 2013)
• Õpetaja professionaalne areng digiajastul (1 EAP / 2013)
• Õppimine digiajastul (1 EAP / 2013)
• Õppeprotsess digiajastul (1 EAP / 2013)

Kõigi nimetatud kursuste jaoks väljatöötatud õppematerjalidega saab tutvuda meie repositooriumis (elektroonilises andmebaasis) aadressil http://www.e-ope.ee/repositoorium.

Uuenduskuuri on programmi raames läbinud ka kursused, mis õpetajatele esimeste sammude tegemiseks on aegade jooksul kõige populaarsemad ja vajalikumad olnud – näiteks “Sissejuhatus e-õppesse”, “E-kursuse loomine õpikeskkonnas Moodle”, “Interaktiivsete veebilehekülgede loomine” jt. Kokku on uuendatud 15 EAP mahus e-õppe koolitusprogrammi kursusi.

Koolitustel osalemise aktiivsus

Võime öelda, et programmi jooksul on koolitused kulgenud ootuspäraselt. See võiks ühelt poolt peegeldada seda, et sihtide seadmisel sai võetud realistlikud eesmärgid. Teisalt aga seda, et viimase viie aasta jooksul ei ole hüppelist ja ootamatut positiivset edasiminekut õpetajate huvis ja tunnetatud vajaduses enese IKT-alasel arendamisel (arvestades e-õppe täienduskoolituskursustel osalejate arvu). Samal ajal võime rõõmustada selle üle, et aasta-aastalt on aina populaarsemaks muutunud sisekoolitused – koolikeskne lähenemine, mis võimaldab keskendumist kooli vajadustele, toetades sealjuures ka õpetajate koostööprotsesse koolis, küünarnukitunde tekkimist ja oma kooli kogukonna tugevdamist ka e-õppe teemadel. Sisekoolituste suurt populaarsust saab põhjendada kindlasti ka tulemuslikkusega. Õpetajate sõnul on sisekoolituse mõju koolis kohe tunda, kuna suur osa õpetajaid saab ühe korraga koolitatud, hakatakse koos tegutsema, toetatakse üksteist ja rõõmustatakse edusammude üle. Sisekoolituse tulemusel on koolis  tekkinud kogukond, kes on ühiste ideede eest väljas ja see annab kogu koolile hea arengutõuke.

VANKeR programmi raames on aastate lõikes e-õppe koolitustel osalenud ja need edukalt läbinud 1295 õpetajat ja haridustehnoloogi (2013. a kevade seisuga). Nendest 40% on osalenud just koolidesse tellitud sisekoolituste raames ning ülejäänud 60% avatud kalendri koolitustel, kus grupid on mitmekesisemad ja õppetöö peamiselt veebipõhine. Eesrindlikematest koolidest tasub esile tuua aktiivsemad – Pärnumaa Kutsehariduskeskus, Narva Kutseõppekeskus, Tartu Kutsehariduskeskus, Tallinna Majanduskool, Kuressaare Ametikool, Järvamaa Kutsehariduskeskus ja paljud teisedki, kes on pühendunud oma õpetajate koolitamisele, kasutades aktiivselt just sisekoolituste võimalusi.

Koolitustest osavõtmise aktiivsus õppeasutuste lõikes 2008–2013.

E-õppe koolitusprogrammi hitid

Nimetame ära ka e-õppe koolitusprogrammi kõige populaarsemad kursused, mis eristuvad teistest osavõtjate hulga poolest. Nendeks on järgnevad kursused:

• E-kursus – ideest teostuseni (Tartu Ülikool / 4,5 EAP / koolitaja Lehti Pilt)
• E-kursuse loomine õpikeskkonnas Moodle (Tartu Ülikool / 3 EAP / koolitaja Triin Marandi)
• Interaktiivsete veebilehekülgede loomine (Tartu Ülikool / 1,5 EAP / koolitaja Triin Marandi);
• Õppevideote loomine (Tartu Ülikool / 3 EAP / koolitajad Aimar Lints ja Triin Marandi)
• E-õppe kasutamine koolis (Tartu Ülikool / 4,5 EAP / koolitaja Marju Piir)
• Hindamine ja tagasiside e-õppes (Tartu Ülikool / 3 EAP / koolitaja Lehti Pilt)
• Adobe Flash algajatele (Eesti Infotehnoloogia Kolledž / 2 EAP/ koolitaja Eva Sepping)
• Pilditöötlus vabavaraga GIMP (Eesti Infotehnoloogia Kolledž / 2 EAP / koolitaja Peeter Urtson)
• Aktiivõppemeetodid e-õppes (Tartu Ülikool / 4 EAP / koolitajad Lehti Pilt ja Triin Marandi)
• Kujunduse alused (Tartu Kunstikool / 2 EAP / koolitajad Anne Rudanovski ja Katrin Kisand)
• Töö allikatega, viitamine ja viidete haldamine (Tallinna Ülikool / 2 EAP / koolitajad Mart Laanpere ja Hans Põldoja)
• Sissejuhatus e-õppesse: e-õpe meil ja mujal (Tartu Ülikool / 1,5 EAP / koolitajad Marju Piir ja Anne Villems)
• Testide koostamine ja metoodika (Pärnumaa Kutsehariduskeskus / 1,5 EAP / koolitaja Varje Tipp)

Kel huvi, see jõuab kindlasti veel koolituste sügiskalendrist enda jaoks huvipakkuva kursuse välja valida ning selle omal nahal järele proovida (http://koolitused.e-ope.ee). Kindlasti ei maksa karta, et 2014. aasta saabudes kursustel osalemine ära kaob. Õpetajatele vajalike ja kvaliteetsete kursuste pakkumist jätkame ka tulevikus.

Osalejate tagasiside näiteid kursustele

E-kursuse loomine õpikeskkonnas Moodle (nii eesti kui ka vene keeles):

• “Tegemist oli väga praktilise asjaga ja kõike sai ise läbi teha ja proovida. Juhendid olid piisavalt selged ja üksikasjalikud ning lisaselgitusi sai alati küsida. Õppimine läbi tegutsemise.”
• “Koolitaja pakkus välja lahendusi ja lausa ennetas probleeme, hoolimata kellaajast!”

E-kursus – ideest teostuseni:

• “Enne ei osanud ma Moodle’is peaaegu üldse tegutseda. Nüüd tean, kuidas saan ise oma kursuse luua ja seda huvitavamaks teha.”
• “Kindlasti sain mõnegi uue teadmise võrra rikkamaks, aga nagu selle kursuse materjalides kusagil oli öeldud: aastaid ja aastaid harjutamist! Praegu tunnen küll, et omandasin vaid ülevaate, mida kõike ma ei oska.”
• “Koolitus andis kindlasti julgust ja soovi hakata tegelema e-kursuste kasutamise ja loomisega. Pädevused hakkavad alles välja kujunema, praegu omandamisest ei saa veel rääkida.”

Testide koostamine ja metoodika:

• “Õppisin heal ja halval testil vahet tegema. Nüüd ootab suur töö oma testide ümbersõnastamisega. Oskan teha erinevates keskkondades teste.”
• “Ajaga üldises mõttes on väga kitsas. Aga ma olen õnnelik, et võtsin kursusest osa, sest need võimalused ja mõtted, mis siit sain, on minu jaoks väga väärtuslikud.“
• “Kuna mulle kursus väga meeldis, käisin kursusel üsna tihti. Mulle meeldis ka kursuse juhendaja aktiivsus. Ta ei olnud tüütavalt aktiivne, vaid kommenteeris kursuslaste edenemist konkreetselt ja minu meelest piisaval määral.”

Tuleviku verstapost

Viimase pooleteise aasta jooksul on terve meeskond erinevaid haridustasemeid esindavaid inimesi tegutsenud ühiselt selle nimel, et arendada olemasolevat e-õppe täienduskoolituse süsteemi ja töötada välja praeguseid vajadusi kattev uus lähenemine – koolitusprogramm “Tuleviku Õpetaja”, mis toetab 2012. aastal kasutusele võetud rahvusvahelise organisatsiooni ISTE (International Society for Technology in Education) õpetajate haridustehnoloogilise standardi rakendamist. “Tuleviku Õpetaja” koolitusprogrammi peamiseks eesmärgiks on toetada just algaja õpetaja või õppejõu baasteadmiste ja -oskuste omandamist õpetajana digiajastul haridusvaldkonnas toimetulekuks, sh vajalike pädevuste omandamist, et valmistada ette õpilasi õppima, elama ja töötama tehnoloogiaga ümbritsetud maailmas.

Viimasel kahel aastal (2012 ja 2013) on VANKeR programmi toel välja töötatud “Tuleviku Õpetaja” koolitusprogrammi kontseptsioon ning viis baasmoodulit (“Õppimine digiajastul”, “Õppeprotsess digiajastul”, “Õpikeskkonna ja hindamise kujundamine digiajastul”, “Digitaalne kodanik”, “Õpetaja professionaalne areng digiajastul”), mis on nüüdseks ka piloteerimise etapi läbinud. Moodulite läbimisel saavutatavad õpiväljundid on kooskõlas rahvusvaheliste ISTE NETS.T haridustehnoloogilise pädevusstandardiga. Nüüd on veel ees moodulite parendamine ja koolitusprogrammi stardivalmis seadmine, et pakkuda selles osalemise võimalust kõigile juba tuleval õppeaastal 2013/2014.

Programmi kohta leiate rohkem infot aadressilt http://tulevikuopetaja.e-ope.ee. Koolitusprogrammi raames on kavas pakkuda koolitusi ka teistele haridusvaldkonna töötajatele (koolijuhid, haridusametnikud jt).

Uus “Tuleviku Õpetaja koolitusprogramm”, milles osalemise võimalus avaneb juba õppeaastal 2013/2014. Hoidke end kursis http://tulevikuopetaja.e-ope.ee.