E-õppematerjal nagu vanaema moosipurk

“Palun öelge mulle, milline on hea e-õppematerjal? Veel parem, kui te näitaksite, et ma täpselt teaksin, millise materjali ma peaksin tegema.” Sellise küsimusega on minu poole pöördunud palju õppejõude ja haridustehnolooge. Küll oleks hea, kui e-õppematerjal oleks nagu vanaema moosipurk, mis on tavaliselt pooleliitrine ja sisaldab vaarikaid. Seda poleks väga raske järele teha, kui endale klaaspurk muretseda ja on teada hea vaarikakorjamise koht. Huvitav on aga see, et kui hästi ma ka ei prooviks, minu moos päris nii maitsev ei tule kui vanaema oma.

E-õppematerjaliga ongi nii, et kui õppejõu materjal on tema enda nägu ja tema õppijate vajadustele loodud, siis ongi ta hea ja täidab eesmärki. Veel on oluline, et iga uus õppematerjal läheks aina paremaks, kuna õppejõu haridustehnoloogilised oskused paranevad – see on minu arvates üks olulisemaid kvaliteedinäitajaid. Kahtlemata on Eesti parim näide rohujuuretasandil õppematerjalide loomisest, kus õppejõul on võimalus mõjutada oma info- ja kommunikatsioonitehnoloogia lahenduste rakendamise kaudu vastava kõrgkooli vastava valdkonna arengut ja kogukonna teket.

Kui nüüd rääkida tulemustest täpsemalt, siis kogu BeSt programmi raames loodud õppematerjali mahtu kokku liites saame ligikaudu 118 000 tundi õppimist. Kui iga päev õppida kaheksa tundi, siis läheb ühel inimesel umbes 40 aastat, et kogu loodud materjal läbi õppida. Nii et nüüd on viimane aeg alustada elukestva õppega e-õppe portaalis õppematerjalide repositooriumis (http://www.e-ope.ee/repositoorium), kus on kõik need õppematerjalid üleval.

Milline on üks hea e-õppematerjal?

Kadrin Meremäe

Eesti Maaülikool
Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut
Toiduhügieeni osakond
Piimahügieeni dotsent

E-õppematerjalide tegemise ja õppetöös kasutamise kogemus toiduhügieeni valdkonnas on mulle näidanud, et üks hea e-õppematerjal baseerub nii sisus kui ka väljanägemises tudengisõbralikkusel. Selline e-õppematerjal on hästi struktureeritud, sisukas, näitlik ja kaasahaarav, mis võimaldab tudengile ka kõige keerulisemad teemad huvitavaks, kergesti mõistetavaks ja interaktiivseks teha nii, et erialane teaduslik sisu selles ei kaota.

Miks mitte jääda kriidi ja tahvli juurde?

Meelis Käärik

Tartu Ülikool
Matemaatika-informaatikateaduskond
Matemaatilise statistika instituut

Alustan sellest, et ka kriidi ja tahvliga õppe juures on väga suur tähtsus õppija iseseisval tööl. Oluline on, et õppija leiaks aja ainesse süveneda ja vajalik info mõttega läbi töötada. E-õpe on selle aja leidmises palju paindlikum ja võimaldab õppida põhimõtteliselt suvalisel ajal suvalises kohas (tehniliseks eelduseks on küll interneti ligipääs). Oluline on tähele panna, et e-õpe ei tähenda, et tudengil oleks vähem tööd (kuigi see esmapilgul võib nii paista), küsimus on pigem töö tänapäevasemas vormis, mugavamas korraldamises ja võimaluses oma aega paremini planeerida.
Õppejõuna olen huvitatud ühest süsteemsest keskkonnast, kuhu koguda kursusega seotud materjale, viiteid ja ülesandeid ning anda lahenduste kohta tagasisidet. E-õppe vahenditega on kõik see tehtud lihtsasti hallatavaks ja mugavalt kasutatavaks.

Triin Roosve

Sisekaitseakadeemia
Õigus- ja sotsiaalteaduste keskuse lektor

Mina olen seda tüüpi õpetaja, kel auditooriumi ees suu räägib ja samal ajal käsi kirjutab. Seega, kriiti (markerit) ning tahvlit (suurt paberit) mina jätta ei saaks. Omal moel on see õpetamisharjumus mind e-õpiobjektide koostamiseni viinud. Tahaks kangesti tahvli erinevatesse kihtidesse kirjutada, aga paraku on tahvel tasapinnaline. Ja siin aitab päästja interaktiivne tehnoloogia. Abiks nii auditoorselt kui ka õpilase kodus, et õpetaja loodud seletustes ja seostes surfata. Pealegi suurt tahvlit ju koju kaasa ei tari ega mobiiltelefoni tervikpilti ei jäädvusta. Aga tahvel ja kriit jäävad ikka, sest korrata ja üle seletada tasub alati.