Põnev e-õppe viisaastak BeSti katuse all

2004. aastal alanud programmide REDEL ja e-VÕTI peamised eesmärgid olid rakendada e-õpet kõrg- ja kutsehariduses senisest efektiivsemalt ja laialdasemalt ning töötada välja kvaliteediraamistik. 2008. aastal käivitunud programmi BeSt ees seisid veelgi ambitsioonikamad eesmärgid – viia seni saavutatu kõrgemale tasemele, toetades auditoorseid ja veebipõhised õpitegevusi.

BeSt programmi mõju kõrgharidusele on olnud suur ja kaugeleulatuv. Programmi toel alustati enneolematult mahukat sisutootmist (e-kursused, õpiobjektid), pöörates senisest suuremat tähelepanu loodava KVALITEEDILE. Palju uusi õppejõude on programmist motiveerituna loonud oma esimese e-kursuse. Selle kogemuse mõjul on täiustatud ja edasi arendatud ka oma teisi kursusi. Jagades oma vaimustust lähikolleegidega, on siit programmist saadud kogemus veelgi edasi levinud ja selle mõju ulatub kaugemale kui oodatud. Õppejõud panustasid oma energiat ja aega e-kursuste loomisesse, motiveerides üliõpilasi aktiivsemalt õppetöös osalema, julgemalt kursusekaaslaste ja õppejõuga suhtlema ning süsteemsemalt pingutama.

Haridustehnoloogidena olime BeSt programmiga väga tihedalt seotud, vastutades selle sisu kvaliteedi eest. Milliseid saavutusi me haridustehnoloogidena ise kõige rohkem väärtustame?

E-õppe alase teadlikkuse tõus

Euroopa Sotsiaalfondi tõukefondid on kindlasti muutnud e-õpet paljude õppejõudude jaoks lähedasemaks ja igapäevasemaks. BeSti käivitamiseks sõnastasid koolid toetuste saamise prioriteedid, haridustehnoloogid tegid palju aktiivset teavitustööd, korraldasid infopäevi ja programmi tutvustavaid seminare. BeSt on aidanud tuua e-õppe juurde selliseid õppejõude, kes ei ole varem sellega tegelenud. Aga eks see oli ka omaette eesmärk – näiteks Tallinna Ülikoolis eelistati BeSti toetuste jagamisel esmakordseid taotlejaid ehk neid, kellel on olnud e-õppega vähe kokkupuuteid. Omajagu elevust ja tegutsemisindu tekitasid valminud e-kursuste ja õpiobjektide avalikud esitlused, mis tõid kohale sama valdkonna kolleegid. Tekkis arutelu, kuidas oma õppesuunas materjale koostada ja neid presenteerida. Esitlusi said kõik huvilised jälgida veebis ka otseülekandena. See kõik tõstis õppejõudude e-õppe alast teadlikkust ja lõi võimalusi omavaheliseks infovahetuseks.

Selgus, et vahel oli küll soov midagi teha, kuid nappis selleks vajalikke oskusi. Programmi ajal loodi keskne koolituste veeb, kus õppejõud saab testida oma haridustehnoloogilisi pädevusi ning valida enesetäiendamiseks koolitusi. Tänu Primus programmile oli nendel osalemine õppejõududele tasuta. Ideid ja innustust pakkusid üle-eestilised e-õppeüritused sarjast “Võrgustik võrgutab”, sügisseminarid ja kevadkonverentsid. Peale kesksete koolituste korraldasid haridustehnoloogid oma koolis lugematul arvul erinevaid sisekoolitusi materjalide loomiseks, õpikeskkonna haldamiseks jne.

Ka üliõpilaste ootused e-kursuste kvaliteedile on tõusnud. E-kursustel osalemine täiesti iseseisva õppe või auditoorset õppetööd laiendava tegevusena avab õppijatele lisavõimalused aine omandamiseks ja on muutunud aja jooksul eeldatavaks võimaluseks. Olukorras, kus mõnes aines puudub e-tugi, pöörduvad õppijad tihti otse õppejõu või haridustehnoloogi poole, et välja selgitada, kas ainet toetav e-kursus on siiski olemas. Õppijate suurem teadlikkus ja kogemus e-õppes loob võrdlusmomendi ja survestab õppejõudu vastavate õppevahendite loomiseks. Õppijad oskavad hinnata, kuivõrd tõhus on nendele pakutud õppevahend, kas see sobib kokku nende õpistiiliga, kas see on piisavalt mugav ja kasutajasõbralik. See tekitab nõudluse kvaliteetsemate e-õppevahendite ja tänapäevaste õppemetoodikate järele.

BeSt programm pani kooli õppeprotsessi eest vastutajaid senisest tihemini rääkima e-õppe kaasamisest õpetamisse, õpetaja info- ja kommunikatsioonitehnoloogia pädevustest. Kuigi kõigis koolides on programmi algusest peale kasutusel olnud oma e-õppe strateegia, siis enamasti ei suunanud programmis osalemist kooli juhtkond, vaid see põhines õppejõu isiklikul huvil ja tahtel. Kas see oleks võinud olla teisiti? Tõenäoliselt küll.

Koostöö

Koostöö on üks märksõnadest, mis BeStile mõeldes pähe tuleb. Hea meel on tõdeda, et senisest enam teadvustatakse e-õppe olulisust ja rolli kõrgkoolide õppetöö korraldamisel. Programm sundis koole vaatama tulevikku ja otsustama, kuhu nad e-õppega viie aasta pärast jõuda tahaksid. Haridustehnoloogi koostöö struktuuriüksuste juhtide ja juhtkonnaga oli aluseks õnnestunud koostööle õppejõududega. Haridustehnoloogi suurimaks rolliks BeSt programmi raames oligi levitada koolis e-õppe võimalusi ja informatsiooni ning tutvustada tehnoloogiate ja multimeedia uusi võimalusi. Samuti töötada koostöös õppejõuga välja kursuste õppematerjale ja õpiobjekte. Oluliseks tuleb lugeda e-õppega seotud vajaduste ja probleemide kaardistamist igas koolis ja erinevate huvigruppide kokku viimist. Haridustehnoloog ja e-õppe tugiisik muutusid ekspertideks, kelle poole e-õppeküsimustega julgelt pöördutakse. Senisest enam peaks arendama koostööd õppekavajuhtidega, et e-õppe kaasamine muutuks õppekavaarenduse tavapäraseks osaks.

Õppejõudude omavaheline koostöö ühiste e-kursuste või õpiobjektide loomisel on tee, millel astume esimesi samme. Koolides on tekkinud oma väikesed e-õppe tugipunktid, kus jagatakse üksteisega kogemusel põhinevaid nippe ja soovitusi, luuakse ühiselt õppematerjali jms.

Programmi mõjul on paranenud õppejõu koostöö üliõpilastega. E-kursusel kasutatavad info- ja suhtluskanalid tõhustavad infovahetust, arutelud foorumis loovad baasi usaldusliku õhkkonna loomiseks, õppijate tagasisidet arvestatakse kursuse edasisel arendamisel.

Programmi toel kasvas ja kosus haridustehnoloogide võrgustik Eestis.

Programmi raames võeti igasse kõrg- ja kutsekooli tööle vähemalt üks haridustehnoloog. Suuremad koolid said võimaluse üles ehitada koolisisene e-õppe tugivõrgustik, mis koosnes lisaks haridustehnoloogidele veel ka e-õppe tugiisikutest ja multimeediaspetsialistidest. Kokku palgati kõrgkoolidesse tööle 44 haridustehnoloogi ja 31 e-õppe tugiisikut. Praegu kuulub haridustehnoloogide võrgustikku ligikaudu 70 haridustehnoloogi. Algselt tegutsesid kutsekoolide ja ülikoolide haridustehnoloogid eraldi võrgustikena, kuid kahe kogukonna liitmise järel vormisid endise e-Õppe Arenduskeskuse (alates 1. maist 2013.a. tegutseb Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse Innovatsioonikeskuse nime all) nutikalt koostatud koolitused, seminarid, konverentsid siiani täiesti võõrastest inimestest mõnusa sooja kogukonna, kus üksteist tuntakse ja usaldatakse.

Hästi toimiva haridustehnoloogide võrgustiku vajalikkust ei ole võimalik alahinnata. See tagab spetsialisti kõrgema erialase taseme – kui ise ei tea, siis teine ikka teab!

Tihe omavahel läbikäimine aitas ülikoolide ja kutsekoolide haridustehnoloogidel üles leida sarnased õppesuunad ning vahetada kogemusi ja teadmisi, kuidas oma suunal paremini toetada õppejõudude e-õppetegevust ning milliseid huvitavaid spetsiifilisi tehnilisi vahendeid saab kasutada. Nüüd võime öelda, et igal haridustehnoloogil on igas koolis vähemalt üks hea sõber!

Õppematerjalide avalikustamine

BeSt programmi rakendamine andis Creative Commonsi (http://www.creativecommons.ee) lintsentside eestindamisele ja nende laiemale kasutamisele suure tõuke. Õppematerjalide avalikustamise nõue tekitas programmi algusetapis õppejõududes erinevaid reaktsioone – mitmed loobusid BeSt programmis osalemast, kuna nende kursustel kasutatavad materjalid sisaldasid teiste autorite töid ja olid autoriõigustega kaitstud, näiteks kunstivaldkonna ained. Oli ka neid, kellele põhimõtteliselt materjalide avalikustamise idee vastuvõetamatu oli. BeSt pani inimesed oma loomingusse teistmoodi suhtuma. Õnneks leidsid väga palju õppejõud, et avalikustamise mõte on hea. See paneb autoreid rohkem pingutama, annab ülevaate, mis toimub samas valdkonnas teistes ülikoolides või isegi sama kõrgkooli erinevates üksustes. Avalikult materjalide jagamine aitab vähendada dubleerimist ja tõsta materjalide kvaliteeti kõrghariduses. Hakati mõtlema, kas võiks ka edaspidi lubada teistel kasutada oma loodud materjale ja teha seda nii, nagu neile sobib, näiteks vajadusel ka muutes. Enam ei suhtu õppejõud nii suure umbusuga oma materjalide avalikustamisse. Selles nähakse võimalust arendada edasi oma valdkonda, teha koostööd teiste kolleegidega ja tõestada iseenda pädevust.

Creative Commonsi litsentsidega temaatikaga seoses tõusid päevakorda ka kõik teised autoriõigustega seotud keerulised küsimused, mis andis põhjuse nendest ikka ja jälle kõva häälega rääkida. Tulemuseks on parem informeeritus ja kursisolek, millal ja kuidas võime kasutada õppetöös teiste autorite materjale.

Kvaliteedi tõus

Teekond kvaliteedi tõusule ei ole olnud kerge. Vajadus e-kursuste loomise juhendmaterjalide järele oli suur. Õppejõudude ja ka haridustehnoloogide jaoks oli väga teretulnud esmakordselt 2008. aastal ilmunud “Juhend kvaliteetse e-kursuse loomiseks”, mis oli kättesaadav nii elektroonilises kui ka trükitud versioonis. BeSt programm on olnud hea võimalus viia e-kursuste loomise läbi õppejõududeni teadmised, kuidas ehitada üles üks hea e-kursus  ning mida kõike selle käigus tuleb silmas pidada. Aina vähem peab haridustehnoloog selgitama, miks ainult märksõnu sisaldavate slaididega ei saa iseseisvalt läbitavat e-kursust luua. Õpijuhis ja ajakava on muutunud normiks, mida järjest enam ka auditoorsetel kursustel on hakatud kasutama. 2012. aasta lõpust on olemas ka õpiobjektide loomise juhend. See aitab laiema auditooriumini viia arusaama, mis õpiobjekt tegelikult on.

Konkursid, mida BeSt programmist toetuse saamiseks kõrgkoolides korraldatakse, näitavad hästi, et e-õppematerjalide loomise huvi on aasta-aastalt kasvanud. Paljudele headele kursustele ja õpiobjektidele on piiratud eelarve tõttu toetusest ära öeldud. Kuigi projektitoetust ei jagu kõigile, võib näiteks Tartu Ülikooli puhul öelda, et uusi e-kursusi tehakse ka ilma toetust saamata. 2012. aastal valmis neil 550 uut e-kursust, millest vaid 50 tehti programmi BeSt raames, ülejäänud on loodud õppejõu ja õppijate vajadustest ja soovidest tulenevalt.

BeSt programmis sõnastatud kvaliteedinõuded annavad kindla raamistiku heade e-kursuste ja õpiobjektide loomiseks. Nõuete rakendamine pikemas perspektiivis loob baastaseme, mis on heaks lähtekohaks alustavatele õppejõududele. Heameelt teevad õppejõud, kes enne esimese e-kursuse või õpiobjekti loomist võtavad ühendust haridustehnoloogiga. Koostöös tehtud sisu vastab e-õppe headele tavadele ja kvaliteedinõuetele ning õppimiseks ja õpetamiseks on leitud parimad lahendused. Alates 2005. aastast on tunnustatud e-kursuseid e-kursuse kvaliteedimärgiga. Igal aastal on protsessis osalevate kursuste ja märgi saajate arv tõusnud. Kui esimesel aastal jõudis kvaliteedimärgi saamiseni vaid 38% esitatud kursustest, siis järgnevatel aastatel on protsent järjest kasvanud ja 2012. aastal sai kvaliteedimärgi juba 63% kõikidest esitatud kursustest. Kvaliteedimärgi protsessi mõju on laiem, kui esmapilgul paistab. Kursuse eneseanalüüs paneb õppejõu oma kursust vaatama tudengi vaatevinklist. E-kursuste hindajatena löövad vabatahtlikena kaasa nii kõrgkoolide kui ka kutsekoolide haridustehnoloogid ja õppejõud. Sellise koostöö käigus ühtlustuvad arusaamad, milline on üks hea e-kursus, võetakse üle häid nippe, mida oma kursustelgi rakendada.

e-Ülikooli haridustehnoloogid 2007. aastal.

Kokkuvõtteks

BeSt programm on läbinud keerulise teekonna. Programmi võimaluste teavitamine on viinud uute ja huvitavate koostöövormideni kõrgkoolides. See on toonud uusi mõtteviise e-õppe laiemal teadvustamisel, materjalide avalikul jagamisel ja autoriõiguste arvestamisel.

Programmi raames valmis ja täienes kvaliteediraamistik ning arendati kvaliteedi hindamise protsessi ja on olemas mudel kõrgkoolide õppejõudude haridustehnoloogiliste pädevuste kaardistamiseks. Samuti loodi suur hulk Creative Commonsi litsentsi alusel taaskasutatavaid õppematerjale.

Programmist saadud kogemus on suur tugi edaspidisel arengul ja see julgustab astuma vastu järgmistele väljakutsetele. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia on kiirelt arenev valdkond, kus mõned tegemata jäänud tulevikku puudutavad otsused võivad anda valusa tagasilöögi. Seepärast on oluline hoolitseda, et alustatud protsessid jätkuksid ning senised kogemused ei vajuks unustusehõlma.

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse Innovatsioonikeskuse meeskonna panus BeSt programmi õnnestumisel on olnud märkimisväärne. See oli suureks toeks haridustehnoloogidele ja projekti koordinaatoritele koolides. Programmi juhtimine oli meeldivalt asjatundlik ja professionaalne ning meeskond on olnud avatud koostööle iga kõrgkooliga.

Kasutatud allikad:

E-õppe kvaliteedi töörühm, e-Õppe Arenduskeskus (2012). E-learning quality assurance as a tool for open innovation in educational institutions: an Estonian case. EFQUEL, URL https://docs.google.com/document/d/1uCfb17NWVOB26vqY3gGYoYHw–Yn00SxXcuDnDrVIh2E/edit

Kalju Lott

Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud

Sellel perioodil tekkis antagonistlik vastuolu vana õpetamisvormi pooldajate ja arvutite rakendamist juurutavate õppejõudude vahel. See vastuolu oli ka varem, kuid eurorahade pealetulek kallutas (küll kahjuks ajutiselt) selle jõudude vahekorra viimaste kasuks. Nüüd, eurorahade lõppedes, on alanud konservatiivsete reaktsioonijõudude avalik pealetung. Ajalugu kordub. Mina isiklikult olen sellised e-õppe arengumuutused läbi elanud aastatel 1987–1993.

Ene-Silvia Sarv

Tallinna Ülikooli õppejõud

Repositooriumis leidsin oma nime alt 14 õpiobjekti, IVAs on paar täismahulist kursust, mis BeSti toel valminud. Õpiobjektid katavad üle poole minu õpetatavate kursuste ainest, moodustades kokkuvõttes puuduva õpiku. Paar õpiobjekti tugineb üliõpilaste ühistööna tehtud uuringutele, olles niiviisi õppetegevuse otseseks väljundiks. Kuidas siis BeSt on mõjutanud minu tööd, mind?

Mulle õppejõuna on BeSti võimalused:

• olnud huvitavad (olen loomult uutest asjadest huvituja, nende järeleproovija);
• pakkunud juhuseid midagi uut õppida (olen pea igast selle valdkonna koolitusest midagi läbi teinud);
• olnud innustajaks kõigest midagi “kokku keeta” – alates Camtasia slaidiloengutest (mida juba ümber tahaks teha) eXeLearningu üsna mahukate õpiobjektide ja komplekssete IVA-põhiste kursusteni;
• teinud võimalikuks kogu õppeprotsessi ümberdisainimise.

Üliõpilaste seisukohalt on:

• suur hulk ainekohast materjali igas kohas ja igal ajal õppetööks kätte saadavad (viimati tegutsesid kaks tudengit Keenias);
• mõnedki keerulisemad asjad mitu korda läbi võetavad;
• on võimalik õppida rohkem ja intensiivsemalt;
• teha kaaslastega koostööd neti teel.

Loodetavasti on neil õppida huvitavam ja koostöö on väärtuslikum kui pelgalt auditoorses töös. Tulevased õpetajad omandavad kogemuse e-õppest selle sära ja varjudega, et seda kooliski pruukida, oma õpilaste hüvanguks.