BeSti algusaegadest on õpihaldussüsteemid ja serveripark väga palju muutunud.
2008. aasta alguses olid e-õppekeskkondadena kasutusel WebCT, IVA ja Moodle. WebCT Campus Edition 6.0 versioonist jõuti versioonini Blackboard Vista. 2011. aasta jõulude ajal, kui keskkonna kasutamise litsents lõppes, otsustati viimast enam mitte pikendada ning WebCT/Blackboardi kasutamine Eestis lõpetati. Nüüdseks hakkab oma elu ära elama ka IVA, millest loobumiseks esimesi samme tehakse. Levinumaks keskkonnaks on saanud Moodle. Versioonist 1.6 on sammhaaval jõutud versioonini 2.5, millele on juurde poogitud mitmeid lisasid.
2008. aasta alguses oli e-Ülikooli ja e-Kutsekooli konsortsiumi liikmeskoolides kokku alla 2000 e-kursuse ning õpikeskkondi kasutas õppimisel või õpetamisel üle 23 000 kasutaja. Kursustest umbes pooled olid üles ehitatud WebCT keskkonda ning ülejäänud arvuliselt enam-vähem võrdselt Moodle’isse ja IVAsse. 2013. aastaks ületab ainuüksi Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse Innovatsioonikeskuse hallatava Moodle’i kasutajate arv 100 000 ning kursuste arv 6000 piiri. Nimetatud Moodle’it kasutab enamik Eesti kõrg- ja kutseõppeasutusi ning järjest rohkem ka üldhariduskoolid. Lisaks keskse Moodle’i kasutamisele on koole, mis on õpihaldussüsteemi installeerinud oma kooli serverisse. Seega on e-kursuste ja õpikeskkondade kasutajate arv veel palju suurem.
Selleks et kursuste ja kasutajate arvu pidevast suurenemisest sõltumata kvaliteetset ja usaldusväärset teenust osutada, on järk-järgult uuendatud ka serveriparki. 2012. aastal vahetati välja kogu oma aja ära elanud riistvara ning asendati see tänapäevasega.
Õpikeskkonnad on kasutajates tekitanud erinevaid tundeid, mida nad lahkelt on keskkondade kasutajatoele ka edastanud, tihtipeale täiesti anonüümselt.
On tulnud ette olukordi, kus kasutajad pole täpselt teadnud, kuhu nad ligi pääseda üritavad:
“Olen unustanud e-kutsekooli sisenemise parooli, kas oleks võimalik see saada :kasutajatunnus on Z.”
“tere. olen püüdnud korduvalt siseneda e-õppesse kuid tulutult. Registreerisin end, kuid mul pole saabunud kirja registreerumise kinnituseks ja seega mind nüüd edasi ei lasta. X Y”
Veel keerulisemad on muidugi juhused, kus mitte kuskile ega kuskilt ei õnnestu sisse saada:
“ma olen vist täitsa lootusetu – no ma ei saa sisse mitte kuskilt!!!!!!!!!!!11
mida ma tegema pean?”
Keegi suutis end kunagi lausa e-kursusele registreerimise asemel magistriõppesse registreerida:
“Selline kole lugu, et tahtsin registreerida end e-õppe kaudu ainesse nimega XX, aga kogemata registreerisin end avaliku õiguse magistriõppesse.
Kas Teil oleks võimalik mind registreerida ümber XX?”
Samuti on tulnud ette juhuseid, kus keskkonnad ei paku seda, mida kasutaja ootab või leida loodab:
“Olen riigiteaduste doktorant, kuid kahjuks ei leia sealt nimistust ühtegi ainet mida ma soovin võtta!???”
Salasõna unustamine on ilmselt kõige levinum probleem. Kasutajatoel ei ole aga just lihtne vastata sellise sisuga kirjale:
“Tere!
Kasutasin õiget salasõna, aga keskkond teatab, et sisenemine on vigane…
Püüdsin siis salasõna muuta, aga ei õnnestunud. Mida teha?”
On ka kasutajaid, kes järjekindlalt samamoodi üritavad probleemidele lahendusi leida:
“saatke palun salasõna”
Ja vaid mõnekümne minuti pärast uuesti:
“palun uut salasõna ei saanud (2x)”
Vahel võib kasutajanime ja salasõna unustamine põhjustada inimeses lausa tõsisemat sassiajamist:
“Minul on probleeme moodliga. Ei õnnestu sinna sisse saada. See lk on juba nii sassi ajanud, et ei mäleta enam ei parooli ega kasutajanime.”
(Kõigi kolme eespool toodud salasõna unustamise kirjal puudusid pealkirjad ning polnud täpsustatud ega meiliaadressi abil tuvastatav, kellega tegu võib olla.)
Samas on osa lahkelt nõus oma kasutajaandmeid võõrastega jagama:
“Olen siin hädas veits.
Tundub, et olen koba, aga minu WebCT ei ava õpingumaterjale.Tahan vaadata videomaterjale Kalle ainest (kiire-kiire), aga ei saa, isegi ÕIS-is ei saa. Kruttisin vist midagi ära (WebCT-is) ja nüüd olen õnnetu.
Eile oli kõik korras. Kas pean andma oma paroolid, et seda asja vaadata või oskate niisama aidata?”
Tihti on kasutajatel tulnud ette juhuseid, kus nad enda andekuses kahtlevad ja seepärast vabandavad:
“Vabandan juba ette oma võhiklust, kuid on ilmnenud probleem, et […]”
“Vabanda tülitamise pärast, aga ma ei saa hakkama. […]”
“Tänud aga ma olen lootusetu põmmpea…
Ma ei oska sealt lisada […]”
Vahel kasutajad põhjendavad, miks neil probleemid tekivad, kuid ei kirjelda, milles probleem seisneb:
“Õpin ise arvutit kasutama!appi!
Ei ole kuskil arvutikoolitust saanud, sellepärast tegingi midagi valesti ? X.”
Vahel võib õpikeskkonna kasutamine lausa nutma ajada:
“vabandan väga tülitamise pärast aga no täitsa nutune tunne oli juba. […]”
On kasutajaid, kelles õpikeskkonnad ka kurjemaid tundeid on esile kutsunud:
“Vabandan ette oma kirja terava tooni pärast, aga paraku ei maksa keegi mulle lisaraha Moodle probleemide tulemusena ventilaatorisse lenduva olluse tarbimise eest. Tagantjärele tarkus pidada olema täppisteadus seetõttu ei hakka pikalt igasugu oleksitest ja vanal ajal rohelisemana paistnud murust pajatama ning kutsun üles ka kõiki teisi seda mitte tegema. […]”
“Tere!
See hakkab juba hulluks muutuma! Kui see juhtus esimest korda, mõtlesin, et ise olen loll, et unustasin oma parolli.. Nüüd aga uue parolliga jälle ei saa sisse!
Mis juhtub?? Ning kui kaua see jätkub??”
On ka juhuseid, kus õpikeskkonnad isetegevust on teinud. Näiteks võivad nad endale igasugu asju ette kujutada:
“Mis pagana põhjustel moodle-keskkond kujutab ette, et tegu on mingi (olematu) metafailiga? Ja kuidas sellest jamast pääseda?”
Või lausa hüsteeritseda:
“Selline mure siis, et WebCT juba pikema aja jooksul hüsteeritseb, märgates, et kasutaja arvutil on Java environmenti viimane versioon peal :)”
On tulnud ette näiteks probleem, et aken ennast “kriipsuks tõmbab”:
“Olen transportinud (File Manager, Get Files) eelmise webct mahuka zip-faili nimega kausta Seejärel hakkan õpimoodulisse .html faile korjama (mitmed kaustad enne kui õigesse kohta saad) See aken tõmbab ennast suisa kriipsuks – kerimisnupp on min kujul olemas. Väga ebamugav on otsida.”
Kuid paari minuti pärast on kasutaja ise ka lahenduse leidnud:
“Sellega pole kiiret, proovin erinevate brauseritega – äkki mõni ei koonerda akna laiusega.”
Vahel on küsimus aga hoopis kasutaja koduarvutis:
“kui saata õppejõule ülesannet (submission->add attachments->my coputer->browse) siis mu koduarvutil puudub ikoon my computer. On küll olemas my files, kuid see mind ei aita. Niipalju kui olen täheldanud on see ainult mu koduarvutil.”
Osa inimeste juurde ei taha õpikeskkonnad minna:
“Tere! Kui kaua v6tab aega 6ppekeskkonna andmiseks? Eile tuli kinnitus, aga 6ppekeskkonda siiamaani ei tulnud.”
Aga mis teha – vahel peavad mõned siiski pika ninaga jääma:
“Probleem selles, et minule avaneb kogu aeg sönum, et kursusteinfo pole minule nähtav. Oleme proovinud mitmekesi siseneda, teistel önnestub, mina jään ikka pika ninaga.”
*Kõik tsitaadid on esitatud sellise kirjapildiga, nagu nad kasutajatoe meilile jõudsid.
Blackboard on minevik – olgu bitid ja baidid talle kerged. Blackboardi litsentsi lõpetamine 23. detsembril 2011. aastal. Pildil (vasakult): Siim Kruusmaa, Andres Lepp ja Ene Koitla. Foto: Hans Põldoja
Eneli Sutt
