Võtme ja vankriga digiajastusse

Mis on vanker?

Vanker on õigekeelsussõnaraamatu (2006) järgi sõidu- ja veovahend; malend; juhikutel veerev masina, mehhanismi vm seadme osa;

Lugu, kuidas inimressursi arendamise rakenduskava prioriteetse suuna “Elukestev õpe” meetme “Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmist “E-õppe arendamine kutsehariduses” VANKeR sai, katab saladusloor. Kuulujutud räägivad, et e-VÕTI avas kutseharidusele e-õppe ukse ja VANKeR vedas neid, kes peale tulla julgesid, e-õppe teekonnal edasi.

Pärast e-VÕTI projekti lõppemist said kutsekoolid positiivse uudise 28. mail 2008. aastal, kui haridus- ja teadusminister kinnitas käskkirjaga nr 599 uue e-õppe programmi “E-õppe arendamine kutsehariduses” (VANKeR). Programmi eesmärk on tõsta õppijate mobiilsuse ja kutseõppe õppeprotsessi kvaliteeti e-õppematerjalide ja õpetajakoolituse edasiarendamise ning toetava võrgustiku toimimise kaudu.

Kui vaadata viiele möödunud aastale, siis VANKeR programmi toel on õpetajad loonud palju erialast õppesisu: 665 õpiobjekti ja 1226 õppenädala mahus e-kursusi. E-õppematerjale luues on õpitud paremini kasutama tehnoloogilisi vahendeid, paremini kavandama ja mõtlema läbi õppeprotsessi, rakendama e-õppe vormis aktiivõppe meetodeid, looma kvaliteetseid e-kursuseid.

Nüüd kõigest täpsemalt VANKeR programmi haridustehnoloogide (edaspidi meie) pilgu läbi.

E-õppematerjalide väljatöötamine ja kättesaadavaks tegemine on olnud programmi põhitegevus ja ühtlasi meie põhitöö. Esimestel aastatel oli töö hooajaline – taotlusvooru sulgemise kuupäeval olime valves südaööni, et kõik õpetajad, kes e-kursuste ja õpiobjektide tegemise taotlusi taotluste veebi sisestada soovisid, sellega ikka ilusasti hakkama saaksid. Ja sama lugu oli e-kursuste ja õpiobjektide valmimisega – kibe tegevus toimus üks kuu ja kibedaim üks nädal enne õppematerjalide valmimise-üleandmise tähtaega, kui kõik programmi raames õppematerjale loovad õpetajad korraga oma materjalidega meie poole pöördusid ja abi nõutasid. Õnneks toimusid programmi haldamises muudatused ja aastasse hakati mahutama enam taotlusvoorusid ning materjalide valmimise tähtaegu, mis sisutootmise mõistlikult aasta peale võimaldas jaotada.

E-õppematerjalide loomise juures palju vaieldud eesmärkide ja pädevuste teemad on viie aasta jooksul õpetajatele rohkem omaseks saanud ja õppematerjale tehes mõeldakse rohkem nende õppijasõbraliku struktuuri peale. Õigupoolest on paljude õpetajate teadvusesse ja metoodikasse jõudnud väljundipõhise õppe iva just VANKeR programmi sisutootmise reeglite kaudu. Need aitavad kaasa ka nn tavaõppematerjalide kaardistamisele ja süstematiseerimisele, aine ülesehituse väljatöötamisele, teemade ja ajakava läbimõtlemisele. Ja muidugi – e-kursusi ja õpiobjekte teinud õpetajad said tänu programmile oma pingutuste eest ka euroopalikult tasustatud!

Kõik VANKeR programmi raames loodud õppematerjalid sai avalikult kättesaadavaks tehtud Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse Innovatsioonikeskuse repositooriumis, mida e-VÕTI ajal veel sellisel kujul ei olnud. Siinkohal üleskutse kõikidele lugejatele – lisage oma loodud head õppematerjalid samuti vabakasutusega õppematerjalide andmebaasi http://www.e-ope.ee/repositoorium, et kõik soovijad Teie tarkusest osa saaksid!

Õpitud sai e-õppe koolitusprogrammis, seminaridel ja konverentsidel mõnuga! Kui järjekordne e-õppe koolitusprogrammi e-kursus valmis sai, olid esimesteks koolitatavateks enamasti haridustehnoloogid, kes kursuse kohta autoritele tagasisidet andes seda üha paremaks võimaldasid teha. E-õppe koolitusprogrammi kursuste tegijateks olid enamasti ülikoolide õppejõud ja haridustehnoloogid, kuid oma tänuväärse panuse andsid ka kolme kutsekooli esindajad. Loomulikult kujunesid koolitatavate hulgas välja lemmikud kursuste pidajad – Tartu Ülikooli haridustehnoloogia keskuse raudvara.

Kiitus neile meile, kes e-õppe koolitusprogrammi koolitajaid sisekoolitust tegema kutsusid! Pärast koolis läbitud sisekoolitust tunnistasid mitmed e-õppe võõristajad, et koolipingis külg külje kõrval tundmatuga rinda pista oli üsna jõukohane ja avastamisrõõmu jätkus ka koju kaasa võtmiseks.

2012. aastal tegi Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus (endine e-Õppe Arenduskeskus) järjekordse hea algatuse – kõik haridusasutused said võimaluse tellida oma kooli digiajastu infotunni. Loodetavasti jätkub see traditsioon ka pärast 2013. aastat, mil programm VANKeR oma teekonna lõpetab.

Sõites ühele IKT (info- ja kommunikatsioonitehnoloogia – toim) õpetajate võrgustiku kokkusaamisele (kuulume sageli mitmesse võrgustikku, kuna aitame eri valdkondade õpetajail e-õppesse integreeruda), kuulsime üht IT-juhti ütlevat, et haridustehnoloog on elukutseline õppija. See on tõesti tõsi! Päevast päeva uurime uusi vahendeid nii ladusalt või üle kivide-kändude, kui kooli süsteemiadministraatorid seda võimaldavad. Paljudes koolides nimelt on õpetajatel ja haridustehnoloogidel uue tarkvara installeerimine oma arvutisse olnud keelatud. Üksinda – üldjuhul on kutsekoolis üks haridustehnoloog, vahel osalise koormusega – nõnda palju teha ei jõua kui kambakesi. Kuna tegeleme innovaatilise valdkonnaga, mille puhul esmane oskusteave levib kiiremini võrgustikke pidi, siis on võrgustiku olemasolu meile eriti tähtis.

Toimiv võrgustik, usaldusväärsed, ühiselt panustavad ja omaks saanud inimesed ongi meie jaoks kutsehariduses e-õppe arendamise programmi põhipluss. Tänu headele inimsuhetele kaob ka järjest enam koolidevaheline võõristus ja tekib teadmine üksteise töödest-tegemistest. VANKeR programmi vedavate inimeste koostöö ja reaalne kättesaadavus abi vajamisel on suur väärtus.

Haridustehnoloogide võrgustik on üks suuremaid ja tugevamaid võrgustikke Eesti kutse- ja kõrghariduses. Algselt loodud väiksed rakukesed ülikoolide haridustehnoloogidest ja kutsekoolide haridustehnoloogidest ühinesid, kasvasid ja arenesid. Programmipõhiselt on kutsekoolid ja kõrgkoolid eraldatud, kuid võrgustik on nüüdseks niivõrd läbi põimunud ja üksteisele tuge pakkudes igas mõttes kasvanud, et tõenäoliselt on see võimeline programmide lõppedes ka iseseisvalt jätkama. Sellise tugeva võrgustiku loomine ja sihipärane arendamine seminare, suve- ja talvekoole korraldades on olnud suur saavutus. Pealegi oleme jõudnud aega, kus professionaalsed võrgustikud muutuvad üha olulisemaks.

Oleme juba jupp aega omakeskis mõelnud, et see VANKeRi aeg on olnud ikka väga hea aeg. Nii palju asju on tehtud ja õpitud, mida muidu poleks kuidagi olnud. Pärast programmi lõppemist võib enam-vähem igaüks meist enda tutvustusse kirjutada: olen isik, kes oskab üheksat ametit – projektijuht, toimetaja, veebidisainer, koolitaja, jurist, turundaja, raamatupidaja, nõustaja, ekspert. Ametite arv võib olla suurem ning ka varieeruda.

e-Kutsekooli haridustehnoloogid 2008 aastal VANKeR ja BeSt programmide alguses.

Haridustehnoloogi päev

Viive Karusion

Järvamaa Kutsehariduskeskuse haridustehnoloog

Alguses tundus ülesanne – kirjeldada üht haridustehnoloogi tavalist tööpäeva – imelihtne, sest olen seda tööd juba mitu aastat teinud. Kuid kõik osutus hoopis keerulisemaks. Millist päeva valida? Haridustehnoloogi töö on niivõrd vaheldusrikas, et on raske leida nn tüüpilist päeva. Kas selleks on päev, mil nõustad õpetajaid ja tegeled valmivate e-kursustega? Või päev, mil uurid veebist uusi vahendeid, et neid hiljem teistele tutvustada? Võib-olla hoopis päev, mil esitletakse valminud e-õppematerjale? Või mõni muu päev?

Panen kirja tänase päeva tegemised. On tavalise töönädala tavaline päev meie kooli Paide õppekohas. Hommikul vaatan alustuseks oma e-postkasti ja leian sealt mitu kirja. Mõnele vastan kohe, mõni on lihtsalt teadmiseks ja mõne kustutan armutult ära. Kõigil meil, st kutseõppeasutustes töötavatel haridustehnoloogidel, on täita ka haridustehnoloogia valdkonda otseselt mittekuuluvaid ülesandeid. Minul on selleks eKooli administreeri­mine koolis, nii et veidi aega päevast kulub eKoolile. Vaevalt jõuan eelmisel päeval õpilaste nimekirjast välja arvatud õpilased eKoolis lahkunuteks märkida, kui uksest astub sisse õpetaja, kellel on meelest läinud, kuidas Moodle’is teste koostada. Vaatame koos üle. Seejärel otsin ise üles inimese, kes peaks järgmisel nädalal naabermaakonna üldhariduskoolide hariduskonverentsil oma elektrooniliste õppematerjalide kasutamise kogemusest rääkima. Arutame ettekande üksikasju ja räägime kohalesõitmise võimalustest. Seejärel koostan õpetajate palvel väikest Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse (endine e-Õppe Arenduskeskus) repositooriumi kasutamise juhendit. Iseenesest lihtne tegevus, aga selleks läheb palju aega, sest vahepeal juhendan telefonis lapsevanemat, kuidas eKoolist oma lapse õpiinfot vaadata; käin arvutiklassis abiks paaril noormehel, kes on oma Moodle’i-kasutaja andmed ära unustanud; õpetan ühele õpetajale Exceli tabeli kasutamist. Seejärel lähen kooli sööklasse sööma. Koridoris kohtan inimest, kel valmis programmi VANKeR raames uus e-kursus. Ta palub, et ma selle üle vaataksin ja talle kursuse kohta tagasisidet annaksin. Seda ma täna teha ei jõua, sest pean tundi kiirustama. Enne veel kiirpilk tunnis käsitletavale materjalile ja ülesannetele. Et õpetajatöö päriselt meelest ära ei läheks, õpetan igal aastal mõnele õppegrupile ka mõnda arvutikasutamisega seotud ainet. Boonuseks on see, et saan õpilastega e-õppe võimalusi katsetada ja tavatundidega kombineerida. Isiklik kogemus tuleb õpetajate juhendamisel igati kasuks. Pärast tunde konsulteerin õpilasi. Kui tagasi oma kabinetti jõuan, valitseb majas juba tööpäeva lõppu tähistav vaikus. Istun toolile, mõtlen läbi paari lähipäeva tegevused, pakin kokku vajalikud paberid ja pistan koos arvutiga kotti. Homne tööpäev on Säreveres, meie kooli teises õppekohas.