2001. aastal ehk üks aasta enne keskkooli lõpetamist saime ühiskonnaõpetuses koduseks ülesandeks teha grupitööna slaidiettekanne ideaalriigist. Kogunesime ilmselt ainsa meie grupist koduarvutit omanud klassiõe juurde, asusime ajurünnakule ja lõime utoopiariigi. PowerPoint tundus nii põnev ja lõputult võimalusi pakkuv. Kasutasime hoolega neid võimalusi: et tekst tuleks heliefektiga (muidugi meeldis meile katsetada ühel slaidil ühte heliefekti, teisel teist jne) ega ilmuks päris tavaliselt (igav ju!), vaid ikka roomaks sisse või tuleks n-ö lennates. Mõistagi tegime slaidid eri värvi tekstiga, lisasime muusikakogust võetud heliklippe ja tegime kõike muud, mis tänapäeval slaidiettekandeid tehes tunduks maitsetuse tipuna. Meie jaoks oli see kodutöö loovuse vallalaskmine, ja samas arvutiprogrammi tundmaõppimise kiirkursus. „Ideaalriigi“ sisu tuli loovusest pakatav ja nii omanäoline, et meie õpetaja on selle siiani oma kodulehel jätnud käputäie parimate õpilastööde sekka – kuigi uusi töid on aastate jooksul juurde tulnud niivõrd palju. Ma olen oma õpetajale väga tänulik, et ta andis meile korduvalt võimalusi fantaasia lendu lasta, mõelda raamidest välja ja soovitas juba toona oma mõtete esitlemiseks kasutada info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat (IKTd). Pusisime arvutiprogrammide kallal mis me pusisime, aga saime palju targemaks ja järgmine kord õnnestus sama programmi kasutamine juba lihtsamalt.
Seekordse e-õppe uudiskirja mitu lugu jutustavad loovusest ja tuleviku koolist, teema on ajendatud 7.-8. novembril Viljandimaal peetavast HITSA Innovatsioonikeskuse sügisseminarist „Tuleviku kool“. Milline siis on tuleviku kool ja kuidas näeme loovuse rolli selle kujundamisel? Uudiskirjas avab tuleviku kooli teema tehnoloogiahariduse professor Margus Pedaste. Persooniloos intervjueerisime Konguta kooli direktorit Liina Tamme, kes muude teemade hulgas mõtestab lahti IKT rolli loovuse toetamisel ning kiikab tuleviku kooli. Konguta kool on väga hea tõestus selle kohta, et kes mõtleb ja tegutseb suurelt, see saabki suureks. Balti Filmi- ja Meediakooli meedia innovatsiooni lektor Indrek Ibrus tõlgendab loovust oma vaatenurgast ja tõdeb, et loovus tuleneb paljuski inimeste koostööst ning vahetutest kokkupuutepunktidest. Hoolimata kiirest digiarengust ei kao inimeste igapäevased silmast silma kokkupuuted ka tuleviku koolis aastal 2023. Karel Zova HITSA Innovatsioonikeskusest annab ülevaate OECD tellimusel valminud uurimusest kunstide õpetamisest liikmesmaades. Osa uuringuid väidavad, et pilli mängivad või kujutavat kunsti harrastavad õpilased saavutavad ka üldiselt oma õpingutes kõrgemaid tulemusi. OECD uurimus siin põhjuslikku seost ei näe, küll aga soovitatakse loovaineid õppida eelkõige oskuste tõttu, mida kunstid arendavad.
Lõpetuseks soovin, et oleks aina rohkem neid koole ja õpetajaid, kes – nagu Liina Tamm selle sõnastas – plingivad justkui majakad merel ja valgustavad teed teistele. Mõnusat aega uudiskirja seltsis!
Merje Pors
