iTECi projektist on uudiskirjas varemgi juttu olnud. Tegemist on Euroopa Liidu 7. raamprogrammi projektiga, mille põhieesmärgiks on luua, katsetada ja levitada innovaatilisi õpistsenaariumeid. Projekti raames valmis eelmisel sügisel innovatsiooniküpsuse mudel, mille abil koolid ja haridussüsteemid saavad hinnata oma IKT kasutamise küpsust. Mudelis on viis taset ja viis dimensiooni. Esimene tase on kõige madalam ja viies kõige kõrgem. Dimensioonideks on õpieesmärgid, pedagoogika, õppija roll, protsessi juhtimine ja vahendid. Mudeli kasutamisel peab alguses määrama ära oma hetketaseme ning valima siis taseme, kuhu tahetakse liikuda. Taset aitavad tõsta õpistsenaariumid.
Esimene dimensioon on seotud õpieesmärkidega. Kõige madalamal tasemel on tegevused seotud ühe aine üksiku eesmärgiga, tase kõrgemal juba ühe aine mitme eesmärgiga. Näiteks tahan ma õpetada inglise keeles mõnda uut lausemudelit ning arendada jutustamisoskust. Kolmandal tasemel tulevad juurde õppeaineid läbivad eesmärgid ja arendatakse näiteks uurimisoskust, etlemisoskust jne. Eesti õppekavas on need läbivad teemad. Neljas tase toob juurde aineülesed eesmärgid. Juttu on 21. sajandi pädevustest: kriitiline mõtlemine, koostöö, kiire kohanemisvõime, ettevõtlikkus, kommunikatsioon, tehnoloogia efektiivne kasutamine jne. Kõige kõrgemal tasemel on õpieesmärgid seotud õpilase isiklike eesmärkidega.
Teise dimensiooni teemaks on pedagoogika ja eelkõige õpetamise meetodid. Esimesel tasemel kasutatakse küll tehnoloogiat, kuid seda traditsiooniliste meetoditega. Näiteks on klassis interaktiivne tahvel, kuid õpetaja näitab sellel lihtsalt esitlusi ning peab loenguid. Järgmisel tasemel kasutatakse tehnoloogiat interaktiivselt traditsiooniliste meetodite toetamiseks, arvestades õppijate erinevaid vajadusi. Näiteks võib tuua enesekontrollitestide kasutamise, kus igaüks saab tegutseda oma tempos ning oma tasemest lähtudes. Kolmandal tasemel on juttu innovaatilistest meetoditest, nagu „pööratud klass“ või „õpilasest saab õpetaja“. Tase edasi kaob ära vahe formaalse ja mitteformaalse õppimise vahel ning viiendal tasemel on tegemist kõikjalõppega, mis on loomulikult ühendatud tehnoloogiaga. Pedagoogika on personaliseeritud ning arvestab iga õppija vajadusi.
Kindlasti on oluliseks dimensiooniks ka õppija roll. Esimesel tasemel on õppija kui tarbija ning õpisisu määrab õppija tegevuse. Õpetatakse ainet, mitte õpilast. Teisel tasemel saab õppijast kasutaja, kes valib ülesande jaoks sobiva vahendi, kasutades näiteks info otsimiseks erinevaid otsingumootoreid või valides esitluse loomise tarkvara. Järgmisel tasemel on õppija kui looja ja koostöö tegija, mängu tulevad erinevad ühistöövahendid. Neljandal tasemel kontrollib ja juhib õppija oma õppimist ise, valides sobivad tegevused ja vahendid ning viiendal tasemel on õppijast saanud õpitee kaaskavandaja.
Neljandaks dimensiooniks on protsessi juhtimine. Kõige madalamal tasemel juhib tööd õpetaja ning õppijad töötavad samas tempos. Tehnoloogiakasutamine on vähene, näiteks saadetakse oma kirjandeid digitaalsel kujul õpetajale. Teisel tasemel kasutatakse tehnoloogia diferentseerimisvõimalusi, pakkudes erineva tasemega materjale ja erinevat lähenemisviisi ülesandele. Järgmisel tasemel kasutatakse tehnoloogiat ülesannete püstitamiseks ning õppija arengu jälgimiseks. Kolmas tase on enamikus koolides olemas e-kooli näol. Neljandal tasemel on märksõnaks kohene tagasiside, mis tähendab seda, et kasutatakse näiteks erinevaid tagasiside kogumise keskkondi, nt Socrative. Kõige kõrgemal tasemel on ligipääs uutele õpiteenustele, mis asuvad väljaspool kooli. Tegemist on kogukonnapõhise õppega.
Viimaseks dimensiooniks on tehnoloogilised vahendid. Esimesel tasemel kasutab õpetaja standardset tehnoloogiat, milleks võib olla interaktiivne tahvel, projektor või mõni lineaarne e-kursus. Teisel tasemel on juttu interaktiivsest tehnoloogiast, kasutatakse blogisid, wikisid ning mitmesuguseid vidinaid. Kolmandal tasemel räägitakse juba sellisest tarkvarast, mille abil on võimalik programmeerida mänge või luua animatsioone ja videoid. Õpilastel on oma seade. Järgmisel tasemel kasutatakse innovaatilist tehnoloogiat nii koolis kui ka kodus. Märksõnadeks on 3D-printerid ja liitreaalsus. Viiendal tasemel kasutatakse mobiilset tehnoloogiat vastavalt situatsioonile. Tehnoloogia on tihedalt koolitööga läbi põimunud.
Ava mudeli fail siit.
Ingrid Maadvere
