Olustveres aitab IT-d õpetada lohe Tulekeel

Innovaatiline tähendab uuenduslik, uuendusmeelne. Kõige lihtsam oleks mõelda, et kui kool on iPadide ja nutitelefonide ja sülearvutitega hästi varustatud, siis ongi tegu innovaatilise asutusega. Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis IT-erialasid ei õpetata, infotehnoloogiaga varustatust hindavad nad ise korralikuks keskmiseks, aga innovatsiooni jagub küllaga. Heast tööst annab tunnistust ka koolile omistatud 2013. aasta kutseõppeasutuste kvaliteediauhind. Auhinda annab välja SA Innove koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Eesti Kvaliteediühinguga.

Õppekava ei avata populaarsuse pärast

„Meie puhul märgiti ära just head eestvedamist. See tähendab, et majas on olemas selge eesmärk, kuhu tahame jõuda ja mida saavutada,“ ütles Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli arendusjuht Marika Šadeiko. „Juba rohkem kui kümme aastat tagasi oli olemas visioon, et Olustvere mõisakompleks tuleks välja arendada nn teemakodadena. Selle nimel tehti lobitööd, kirjutati projekte, otsiti rahastamisvõimalusi ja nüüd on olemas nii keraamika-, klaasi-, sepi- , leiva- kui ka linakoda. Aasta pärast ka meekoda. Sama puudutab ka kooli põhiprotsessi – õppe- ja kasvatustööd. Me ei ava ühtki õppekava lihtsalt sellepärast, et see eriala on hetkel Eestis populaarne. Meil on kindlad valdkonnad, milles me toimetame, ning pigem lähtume sellest, mis meie keskkonda sobib ning mida ootavad tööandjad”. 

Ta lisas, et Olustveres ei õpetata IT-erialasid ja nii on neil raske võrrelda end kutseõppeasutustega, kus need erialad on õppekavas sees, seda nii riistvara kui ka juhendajate poolest. „Kuid IT on juurdunud meie igapäevaellu ning uute õppekavade kaudu lõimub infotehnoloogia järjest rohkem erialaõppega. Meie õnn on see, et õpetajad tahavad digiasju teha, on olemas tuumik, motiveeritud õpetajad. Saime sügisel Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuses (HITSA) ära märgitud kui üks tubli kool, mille õpetajad on koolitustel käinud,“ rääkis Marika Šadeiko.

Olustvere õpetajad on usinad koolitujad

Ka kooli haridustehnoloog Virgo Õitspuu on seda meelt, et IKT poole pealt asju vaagides on Olustvere üldiselt võrdses seisus teiste õppeasutustega, mõnest paremaski. „Näiteks VANKeR programmi („E-õppe arendamine kutsehariduses“) kokkuvõttes tuli välja, et meie õpetajad kasutasid usinasti e-õppe koolitusi. Õpetajatel on huvi ennast täiendada ja uusi võimalusi kasutada. Tehnilises mõttes jääme küll kindlasti alla neile koolidele, kus on IT-eriala.“

Selle kohta, kuidas toimib e-õpe Olustvere kooli igapäevatöös, selgitas Virgo Õitspuu, et töökohapõhiste õppijatega kasutatakse VIKO keskkonda, mis on lihtne väiksema arvutikasutamise kogemusega õppijale. „Sama populaarne on ka Moodle, mida põhiliselt kasutatakse päevaste õppijate õppimise toetamiseks. Veel ei ole nii populaarne Veeb 2.0 vahendite kasutamine. Toiduainete töötlejad kasutavad palju kohapeal loodud õppevideoid, õpiobjekte ja e-kursusi. Sel aastal on käivitunud ainetevahelised projektid, kus kasutatakse pilveteenuseid, videotöötlust, pilditöötlust ja veebilehe koostamist.“

Mäng aitab tehnoloogiat õppida

Ehkki mäng olevat väikese inimese töö, aitab see vahel täiskasvanuidki. „Ikka tuleb õpetajaid julgustada tunnis IKT-d kasutama ja seepärast on sellel aastal haridustehnoloogia sisekoolitus mängulises vormis. 

Koolitusel kasutan mängule omaseid elemente, nagu punktid, tasemed, ootamatud lisapunktide teenimise võimalused ja avatari kasutamine (mängimine väljamõeldud nime all). Mängus osaleb 14 õpetajat. Mäng on tekitanud hasardi. Toetavad kontakttunnid toimuvad kaks korda nädalas ja neis osaleb pidevalt kuus kuni kaheksa õpetajat. Plaanin mänguliste koolituste kontseptsiooni edasi arendada,“ rääkis Virgo Õitspuu.

Selle mängu nimi on „Haridustehnoloogia kuningriik“. Mänguks kasutatakse VIKO keskkonda ja üks mäng kestab neli kuud. Mängus on väljakutsed, mille täitmise eest saab kogemuspunkte. See tekitab mängijate vahel võistlusmomendi. Iga väljakutse on seotud lühikese muinasjutuga, mille mängijad enne ülesande juhendiga tutvumist läbi loevad. Näiteks lahendas mängija edukalt esimese väljakutse, ja muinasjutt ütleb, et sellest kuulis lohe Tulekeel, kes on õpihimuline ja viisakas elukas, ent väga emotsionaalne, millega kaasnevad ootamatud tulepursked. Lohe soovib selle mängija õppeaines tublisti parandada oma teadmisi ja teeb ettepaneku, et mängija hakkaks tema koduõpetajaks. Ehkki eelnevate koduõpetajate saatus on veidi häiriv – enamik neist põles läbi või kõrbes põhja – nõustub mängija ettepanekuga ning hakkab pilveteenuse abil lohele jagama õppematerjale ja ülesandeid. „Keskmiselt iga kahe nädala tagant tuleb mängijatele nähtavale uus väljakutse, iga järgmine on eelnevast keerukam ja annab rohkem kogemuspunkte. Lisaks on võimalik teenida lisapunkte boonusülesannetega, mis ilmuvad ette teatamata ja on nähtavad viis päeva,“ selgitas Virgo Õitspuu. Kõik ülesanded on seotud IKT-kasutamisega õpetaja igapäevatöös ja koolitunnis.

„Ka õpilasi tuleb tublisti julgustada, sest harjutud on IKT-vahendeid kasutama lihtsalt suhtlemiseks ja vaba aja veetmiseks. Meil on esimese kursuse õpilastele spetsiaalsed tunnid, kus antakse ülevaade ja algõpe õppetöös kasutatavatest IKT-vahenditest ja veebikeskkondadest.“

Kvaliteediauhind tänu tugevale eestvedamisele

Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolile tõi kutseõppeasutuse kvaliteediauhinna väga selge eestvedamine ja tugev operatiivtasand; teadlik partnerlus ja lobitöö erinevate valdkondade arendamisel, organisatsiooni terviklikkus ja süsteemsus. „Eestvedamine tähendab meile ka pühendumist. Seda igal astmel. Meie majas ei ole nii, et kui kooli juht või juhtkond majast väljas, siis… Pigem vastupidi. Väga palju on neid töötajaid, kes kella ega nädalapäeva ei vaata, vaid kui vaja, siis lihtsalt teevad,“ tunnustas arendusjuht Marika Šadeiko kolleege. „Meie üks tugev külg on eristumine teistest Eesti kutsekoolidest. Meil on õppetalu ligi 500 hektari maaga, meil on Olustvere mõisakompleks, meil on oma õppetööstus. Seda kõike õppijate esmase praktilise väljaõppe tarbeks: saab harida maad ja müüa näiteks teravilja, teenindada giidina turismigruppi mõisas või valmistada juustu õppetööstuses kohalikule kogukonnale müügiks. Meie keskkond annab meile tohutud võimalused. Kuid keskkond ilma inimesteta pole midagi. Meie suurim tugevus on pühendunud inimesed.

Olustvere on koht, kus peab pingutama. See, kes siia on tulnud, kas jääb (meil on väga palju neid töötajaid, kes on siin olnud rohkem kui 25 aastat) või saab ruttu aru, et ta pole õiges kohas, sest pole valmis selliseks pingutuseks nagu Olustveres kombeks. Ja ka õpilased peavad pingutama. Vahel tundub esmakursuslasele, et oleme mõne lihtsa reegli rikkumise pärast liiga ranged. Mida vanemaks õpilased saavad, seda rohkem nad siiski seda hindavad: järjekindlus ja kord.“

Lõpetuseks küsiks, mida tähendab Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli jaoks digipööre hariduses?

„Digipööre hariduses võimaldab muuta õpikäsitust, viia see kvalitatiivselt uuele tasemele. Lisaks toob see kaasa muutused õpetaja töös. Eesti kutsehariduses on digipööre toimunud juba mõnda aega. Väga raske on öelda, millal see pööre võiks minevikuks saada, sest haridustehnoloogia ja IKT on pidevas arengus. Meie koolis on mõtteviisi tasandil pööre toimunud. Lisaks tegutsetakse pidevalt edasi õpetajate koolitamise, nõustamise ja toetamisega. Üle poole õppijatest õpivad töötamise kõrvalt, mis juba ise tingib IKT-vahendite kasutamise õppetöös. Tekkinud on väga suur nõudlus veebipõhiste õppematerjalide järele,“ ütles haridustehnoloog Virgo Õitspuu.

„Digiajastu tulekuks on meil tugev eeltöö tehtud, õpetajad on osalenud koolitustel VANKeR programmi raames, on tehtud e-õppematerjale, kursusi. Õpetajatel on moodsad tingimused toota elektroonseid materjale: koos koolimaja renoveerimisega said kõik õpetajad tänapäevased tööarvutid,“ lisas kooli arendusjuht Marika Šadeiko.