Küsin oma väikselt pojalt igal õhtul enne magamaminekut: „Mida sa täna uut õppisid?“ Ja iga päev on ta uusi teadmisi saanud: elulisi, naljakaid, filosoofilisi ja vajalikke tarkuseteri. Kas ja mida me täiskasvanutena iga päev õpime?
Teadmised ei ole kunagi olnud kättesaadavamad kui praegu ja seda tänu tehnoloogia arengule. Eno Raud pani aastaid tagasi kokku jutuvara „Tark mees taskus“. Nüüd on suurel osal lugejatest samuti „tark mees taskus“ ja seda nutitelefoni näol. Kunagi jäid vaidlused mõne fakti osas lahtiseks, sest ei olnud võimalik kohe välja selgitada, kellel on õigus. Täna lahendab taolisi vaidlusi Google. Enesetäiendamine on hiirekliki kaugusel, tuleb vaid aega leida. Iga päev õpivad erinevates maailmanurkades sajad inimesed just nende lemmikvaldkonda käsitlevatel MOOCidel (massive open online course). Kas teadsid, et 28. aprillil algab Berklee muusikakolledži korraldatav tasuta kursus muusika kirjutamisest? New South Wales’i ülikool pakub aga juulis veebipõhise õpetamise kursust (MOOCide infol saab silma peal hoida siin). Siinkohal ei saa mainimata jätta võimalust omal käel programmeerima õppida – nagu varasemalt ka uudiskirjas kirjutanud oleme – koodi kirjutamine ei ole raketiteadus. Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse (HITSA) eestvedamisel on eesti keeles saadaval kaks Codecademy interaktiivset ja mängulist kursust neile, keda huvitab programmeerimine. Pidev enesetäiendamine on meie endi kätes, seda saab teha igal pool ja tihtipeale täiesti tasuta. Õppimine 21. sajandil peaks olema paindlik ja personaliseeritud, huvitav ja elukestev.
Loodetavasti pakub samamoodi põnevaid teadmisi ja äratundmisi 9.–11. aprillil peetav HITSA Innovatsioonikeskuse konverents „Pöördepunkt hariduses“, millest tulenevalt käsitlevad ka uudiskirja seekordse numbri mitu artiklit digipööret hariduses.
OECD ja UNESCO Eesti esinduse haridus- ja teadusnõunik Heli Aru ütleb elukestva õppe strateegiast kirjutavas artiklis, et Eesti on endale loonud tugeva IKT-riigi kuvandi, millele tuleb ka kandev sisu anda. Samamoodi vajab sisu meediakasvatus lasteaedades, millest on räägitud rohkem, kui reaalselt tulemusi ette näidata on. Konverentsil esineva Astrid Randoja kirjutatud Tallinna Sipsiku lasteaia lugu pakub kindlasti innustust: ühe rühma meediakasvatuse ettevõtmisest on saanud tervele lasteaiaperele oluline projekt.
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli eduloos märgib haridustehnoloog Virgo Õitspuu, et digipööre hariduses võimaldab muuta õpikäsitust ja viia see kvalitatiivselt uuele tasemele. „Väga raske on öelda, millal see pööre võiks minevikuks saada, sest haridustehnoloogia ja IKT on pidevas arengus,“ sõnab ta. Sama arvab seekordne persooniloo peategelane Laine Aluoja Türi Põhikoolist – digipööre on lõputu protsess. „Miks mitte õpetada õpilast nii, nagu talle meeldib õppida? Miks peame õpetama nii, nagu meie ise kunagi õppisime ja nagu meie arvates on õige õpetada?“ küsib Laine Aluoja.
Merje Pors
