Järjekordne looduse pöördepunkt on äsja mööda saanud – talvehõngulisest jahedusest oleme jõudnud sooja ja päikselisse kevadesse. Olen õnnelik, et Eestis saab nautida neli korda aastas looduse pöördepunkte. Iga uus aastaaeg ja aasta annab uue hingamise ning soovi muuta oma elukeskkonda paremaks.
Haridus seisab oma pöördepunktis juba mitu aastat. Vahel jääb mulje, et haridus justkui pöörleb ümber oma telje – mõnikord kiiremini, mõnikord aeglasemalt. Pikalt on räägitud, et haridussüsteem vajab suurt muutust. Samas tundub haridusvaldkonnas tegutsevatele inimestele, et nad istuvad tohutu kiirusega keerleval karussellil, millelt sooviks hüüda: „Pidage kinni, tahan maha astuda!“ Kuhu ja mida siis veel pöörata?
Eesti elukestva õppe strateegia 2020 on saanud valitsuse kinnituse. Strateegias on väga hästi esile tõstetud viis tähtsat hariduse pidepunkti – muutunud õpikäsitlus; pädevad ja motiveeritud õpetajad ning koolijuhid; elukestva õppe võimaluste ja töömaailma vajaduste vastavus; digipööre elukestvas õppes, võrdsed võimalused elukestvaks õppeks ja õppes osaluse kasv. Minule meeldib elukestva õppe strateegia ja see vastab minu jaoks olulistele hariduse sõlmküsimustele. Neid lahendamata ei saa tulevikku edasi liikuda. Selleks et saaksime need viis võrdväärselt tähtsat punkti rakendada, tuleb teha üks pööre. Mitte tiirelda ümber ühe punkti, vaid pöörata üks kord ja liikuda elukestvalt koos otse edasi.
Surve muutusteks hariduses annab mõista, et mõningaid pöördepunkte oleks ajaga kaasaskäimiseks pidanud tegema tükk aega tagasi. Elukestva õppe strateegia neljas peatükk keskendub digipöördele elukestvas õppes. Väga tähtis on sõnastada, et digipööre on üks hariduse võtmevaldkondi, mida on vaja eesmärgipäraselt ja pühendunult arendada. Ilma digipöördeta on väga keeruline muuta haridus tänapäeva digiajastu nõuetele vastavaks. Eestis kehtiv riiklik õppekava on selleks kõik võimalused andnud, tähtis on vaid neid reaalses koolielus ellu rakendada.
Loodan, et kolm kevadist päeva Innovatsioonikeskuse konverentsil annavad meile vastuse, kuhu suunda me hariduse pöörame, sest seda pööret ootavad meie õppijad, lapsevanemad ja ka meie ise, kes me iga päev haridusvaldkonna tegemistesse panustame.
Ene Koitla
