Digikursus nõuab õppijalt enesedistsipliini

Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumi õppijaid ja õpetajaid ootab sel õppeaastal ees uuenenud õppetöö – põhikoolis katsetatakse ilmingupõhist õpet, gümnaasiumiastmes valmivad komplekssed, kogu õppekava katvad digikursused.

Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium (TTG) võttis tänavu kevadel edukalt osa HITSA Innovatsioonikeskuse koolitusest „Õppeprotsessi juhtimine digiajastul“, kus 24 koolimeeskonda mõtlesid igaüks välja ühe arendusprojekti ja rakendasid seda kooli igapäevatöös. TTG valik – ilmingupõhine õpe – tundus üllatav, sest õppemeetodist pole seni eriti kuulda olnud ja esmapilgul ei paista ka seost digimaailmaga. TTG haridustehnoloog, bioloogia- ja keemiaõpetaja Ave Soekov kinnitas, et seos on olemas: „Ilmingupõhise õppe idee on üle võetud soomlastelt. Digikasutus käib sinna juurde integreeritult, kasutatakse avatud õpikeskkondi, Veeb 2,0 vahendeid. Meie keskendusime uuele metoodikale, mitte tehnoloogilistele vahenditele, sest nende kasutamine pole ju eesmärk omaette.“

Kooli peainformaatik, informaatika- ja matemaatikaõpetaja Reio Kiidli täiendas, et neil õnnestus tutvuda Soome digiõppe lipulaeva, täiskasvanute koolituskeskuse Otavan Opisto (1892. a asutatud rahvaülikooli järeltulija, pakub laias valikus kursuseid täiskasvanutele, üliõpilastele, immigrantidele jne – toim) tööga, kus ilmingupõhine õpe toimib. Sealt saadi algidee ja innustust. „Aga ega meilgi polnud nii, et üks hetk otsustasime ja hakkasime tegema, ilmingupõhise õppeni jõudmisel on pikk eellugu,“ sõnas Reio Kiidli.

Ilmingupõhine õpe toetab õpihuvi

Ilmingupõhises õppes käsitletakse reaalse maailma nähtusi ehk ilminguid. See õpe on aineteülene, integreeritud. Õpetajad loovad vastavalt valitud ilmingule kursuse lähtekohad, kursuse sisu tekitavad õpilased arutelude, loominguliste tööde, infootsingute jms käigus. Ehk siis õppija alustab millestki, mida ta hästi teab ja tunneb (näiteks kohalikud keskkonnaprobleemid) ja liigub sealt uute teadmiste ning oskusteni (näiteks kliimasoojenemine, energiasäästlikkus). Liikuda võib ka vastupidi: laialdased teadmised keskkonnast võivad viia arusaamiseni, mida oma kodu küttesüsteemis ümber teha. Õppes kasutatakse palju IKT-võimalusi, sest nii infootsing kui ka õppeprotsessi kaardistamine toimub veebis. Õpetaja põhiülesanne on õppija nõustamine ja tagasiside andmine, et aidata õppijatel kujundada infootsingu ja analüüsimise oskusi. Lõpuks toimub töö esitlemine ning kaitsmine. Vastavalt uuritavate teemade hulgale ja põhjalikkusele kujuneb lõpphinnang ning hinded vastavatesse õppeainetesse.

HITSA Innovatsioonikeskuse koolituspäevade toel täpsustati enda jaoks ilmingupõhise õppe ideed, tutvustati seda kolleegidele, koostati ajakava. Otavan Opisto võrgupedagoogidega on kokkulepe olemas, et nad tulevad sügisel oma kogemusest rääkima, see aitab endale sobilikud võtted integreerida. Vaja on leida raha, et välja töötada ilmingupõhise õppe kursused. See on tohutult mahukas töö, õpetaja jaoks valdavalt põhitööväline. Õpilased saavad uut meetodit katsetada 2014/15. õppeaasta II poolaastal põhikoolis.

Reio Kiidli: „Ilmingupõhisus koorus välja töö käigus. Oleme kaks aastat praktiseerinud digiõpet, oleme näinud, et palju raskem on inimesel õppida digiõppe vormis kui tavaõppes. See eeldab ennastjuhtivat ja hästi distsiplineeritud õpilast, aga isegi õpetajal tuleb vahel enesejuhtimise oskusest puudu. Samuti lisab raskusi õppekava ülesehitus, kus valitseb killustatus ning maailma n-ö fragmentidena nägemine – matemaatika, füüsika, keemia –, samas kui elus on need asjad kõik koos. Meile õppuril võivad keemias olla sügavamad teadmised kui õpetajal, sest ta elu on keemiatööstusega seotud. Ilmingupõhise õppega püüame õppijale vastu tulla, muutes õppeprotsessi elulisemaks ja ülevaatlikumaks ning andes õppijale senisest suurema võimaluse realiseerida omandatud haritust. Moodle’i kursused nii hästi iseseisvalt ikka ei tööta. Nende kitsaskoht on jäikus, mis ei võimalda õppija erisustega arvestada ning subjektiivset õppeprotsessi kaardistada. Soovime vanalt õppeprotsessi mudelilt edasi liikuda, et teadmiste ja oskuste staatus kui kaup muutuks kaasnähtuseks protsessile. Ilmingupõhise õppe puhul on märksõnad info otsimine, analüüsimine, ajaplaneerimine, enesejuhtimine, tekstiline ja verbaalne eneseväljendus. Kõige selle käigus omandatakse ka aineteadmised.“
Ave Soekov: „Õppekava on hästi teoreetiline. Aga täiskasvanud õppija tahab teada, milleks ta õpib, mis kasu sellest tõuseb.“

Edukas digilugu

Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium võib oma digiloo üle uhkust tunda. 2005. aastal alustati VIKO õpikeskkonnaga: õppematerjalid olid kodulehelt õpilastele kättesaadavad. Aastal 2007 alustati e-õppeks valmistumist ehk tähelepanu koondus koolitustele, riist- ja tarkvarale. 2011. a liitus kool ESFi projektiga “E-õppe meetodite kasutamine mittestatsionaarses õppes”. „Olime oma kollektiivi saanud nii kaugele, et kompetents oli õpetajate seas olemas. Projekti tulemusena said sisuliselt pooled 10. klassi e-kursustest valmis, sest me mitte ei koolitanud õpetajaid nullist, vaid hakkasimegi e-kursuseid tegema. Nii see laviinina läks,“ meenutas Reio Kiidli.

2012. aasta septembris alustas 36 õppijaga 10.e klass, täielikult e-kursustele ja digiõppele tuginev klass. See tähendab, et kõik õppijad õpivad oma kodus oma arvuti taga, endale sobival ajal ja tempos. Igal reedel on ka kontakttunnid, et õppija saaks tekkinud küsimustele kohe tagasisidet. Ka kõik hindelised arvestustööd toimuvad koolis kohapeal.
2013. aasta septembrist asus digiõppele veel kaks kümnendat ja üks üheteistkümnes klass, kokku 108 õppijat. „Soovime, et 2014/15. õppeaastast oleks terve gümnaasiumiaste kaetud digikursustega. Arendame metoodilist poolt, et digiõpet õppijatele sobilikumaks muuta. Siis on mittestatsionaarsele õppele lisaks olemas ka digiõpe,“ ütles Reio Kiidli.

Teadaolevalt on see siis Eestis ainuke digigümnaasium, vähemalt täiskasvanuhariduses?

Ave Soekov: „Niimoodi süsteemselt ja kogu gümnaasiumi ulatuses ilmselt jah.“
Reio Kiidli: „Audentes tegeleb ka digiõppe ja täiskasvanuharidusega. Neil on süsteem ehitatud teisiti, sest minu teada saab seal kursuseid võtta ka ühekaupa. Sellist klasside komplekteerimist ja rühmasisest koostööd nagu meil seal ei ole, vähemalt on nii kirjeldanud õppijad, kes on Audentesest meile üle tulnud.“

Kas digikursuse valinul peab olema keskmisest parem arvutioskus?

Ave Soekov: „Tehnilised oskused ei ole nii tähtsad. Me õpetame, kuidas kasutada Moodle’i kursust ja digivahendeid. Aga jah, õpilane, kes üldse ei oska arvutiga ümber käia, digikursust valida ei saa.“

Mida digiõpe õpetajalt nõuab? Kas ühel hetkel ei juhtu äkki nii, et õpetajat polegi vaja – kõik on internetis olemas?

Ave Soekov: „Õpetaja moraalne tugi, valmisolek õpilast aidata on digikursusel hästi oluline. Ka inimlikus plaanis lihtsalt suhtlemine on oluline. Mulle tundub, et nende õpetajate tulemused, kes rohkem panustavad virtuaalsesse suhtlusesse, on paremad.“

Teie kooli digikursused on kõik teie endi õpetajate tehtud?

Ave Soekov: „Jah. Moodle annab keskkonna ette, disainida pole eriti vaja. Ja veebis on ju nii palju kasulikku olemas, saab linkida. Aga kursuse struktuur, hindamissüsteem, tagasisidestatus on küll meie õpetajate välja töötatud.“
Reio Kiidli: „Valminud kursus kontrollitakse üle, et see vastaks meie standarditele. Standard on tähtis: kui iga õpetaja teeks kursuse oma reeglitest lähtudes, oleks õpilastel raske orienteeruda, süsteemi tabada.“

Teie koolis on siis väga edumeelsed õpetajad, kellel ei ole probleemi digivahendite kasutamisega?

Ave Soekov: „Sellest saab üle, kui ei oska, meil on sisekoolitused.“
Reio Kiidli: „See aitab kaasa, et oleme digiõppega pikalt tegelenud. Ei ole nii, et nüüd ühel hetkel peavad kõik korraga kõike oskama, oskused on tulnud loomulikult.“