Matemaatikaõpetajad valmis IKT vahendite kasutamiseks

Uuringus küsiti, milliseid matemaatikaprogramme õpetajad kasutada oskavad. Mõlemal aastal märgiti kõige enam programmi Geogebra, sellele järgnes Wiris. Allikas: Pille Pärn.

Alates 2011/2012. õppeaastast hakati Eesti koolides rakendama uut õppekava. Üheks suureks muutuseks õppekavas on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kasutamise sätestamine. Matemaatika ainekavas on nimetatud terve rida õpitulemusi, mille saavutamine eeldab arvutikasutust. Seoses sellega uuriti Tartu Ülikooli magistritöös “Matemaatikaõpetajate ja koolide valmisolekust IKT vahendite kasutamiseks matemaatikaõppes” matemaatikaõpetajate hinnanguid, kuivõrd õpetajad ja koolid on IKT vahendite kasutamiseks valmis ja millist abi nad IKT integreerimisel matemaatikaõppesse vajavad. Selleks tehti kaks ankeetküsitlust, esimene 2011. aasta augustis ning teine 2014. aasta märtsis. Uurimustes osalesid Eesti kõigi maakondade koolide matemaatikaõpetajad, vastajaid oli 2011. aastal 285, 2014. aastal 262.

Küsitlusest selgus, et aastal 2011 oli 82%-l vastanutest matemaatikaklassis olemas internetiühendusega arvuti. Aastaks 2014 oli see kasvanud 90%-ni ning arvutiklassi saavad nüüdseks vastavalt vajadusele kasutada 58% õpetajatest. Väga vähestel õpetajatel on aga matemaatikaklassis olemas mõned arvutid ka õpilaste jaoks.
Uuringus küsiti, milliseid matemaatikaprogramme õpetajad kasutada oskavad. Mõlemal aastal märgiti kõige enam programmi Geogebra, sellele järgnes Wiris. Kuigi õppekava näeb ette IKT vahendite kasutamist, on siiski õpetaja see, kes otsustab, millal missuguseid meetodeid ja vahendeid kasutada. Õpetajatelt uuriti, millest sõltub arvutite kasutamine tundides. Paljud tõid esile, et nende otsus tunnis arvutit kasutada sõltub sellest, kas neil on piisavalt aega sellise tunni ettevalmistamiseks või kas internetist leiab sobivat õppematerjali. Oluliseks peeti ka õpetatavat teemat. Selgus, et mõned õpetajad kasutavad arvutit iga teema juures natukene, teised jällegi ainult teatud teemade juures, kus see tundub mõistlik olevat. Oluliseks peeti ka õpetaja enda oskusi, sest õpetaja ei saa tunnis arvutit kasutada, kui ta ise ei oska seal midagi peale hakata. Väga paljud õpetajad olid märkinud, et nende otsus tunnis arvutit kasutada sõltub tehnilistest võimalustest.

Õpetajatelt küsiti ka, millist abi või milliseid muutusi nad vajaksid IKT integreerimisel matemaatikaõppesse, mõlemas uurimuses sooviti kõige enam koolitusi ning sobivaid õppematerjale. Allikas: Pille Pärn

Kõige enam öeldi, et raske on leida sobivat aega arvutiklassi saamiseks, sest arvutiklass on pidevalt hõivatud. Arvuteid kasutataks rohkem, kui need oleksid oma klassis olemas. Paljudes koolides ei ole arvutiklassiski piisavalt arvuteid, et igale õpilasele jätkuks ning õpetajad ei näe mõtet kasutada arvutit mitme peale. Selleks, et tunnis arvutit kasutada, on väga oluline ka tehnika korrasolek ning internetiühendus. Mõned õpetajad kurtsid vanade ja aeglaste arvutite ning kehva internetiühenduse üle. Mitmed uurimuses osalenud õpetajad olid öelnud, et arvuti kasutamist tunnis mõjutab konkreetne klass – klassi koosseis, õpilaste arv klassis ning õpilaste valmisolek ja tase. Näiteks üks õpetaja leidis, et arvuti kasutamist mõjutavad klassi omavahelised suhted, kas nad on võimelised tegema paaristööd, kui arvuteid on vähe. Samuti sõltub arvuti kasutamine õpilaste valmisolekust arvutitega töötada. Õpetajad leidsid, et arvutit võib tunnis kasutada, kui see aitab teemat lihtsamalt käsitleda, kui selle kasutamisest on olemas selge kasutegur ning kui see aitab aega kokku hoida.
Õpetajatelt küsiti ka, millist abi või milliseid muutusi nad vajaksid IKT integreerimisel matemaatikaõppesse. Mõlemas uurimuses sooviti kõige enam koolitusi ning sobivaid õppematerjale, olulisel kohal oli ka koormuse vähendamine, et jääks aega enesetäienduseks. 2014. aasta uurimuses oli eelnevast rohkem märgitud nii koolitusvajadust kui ka paremate tehniliste võimaluste vajadust. Arvatavasti on selle põhjuseks asjaolu, et ka need õpetajad, kes varem ei kasutanud matemaatikaõppes arvuteid, on seda seoses uue õppekava nõudmistega hakanud tegema.

Kokkuvõtteks võib märkida, et IKT võimaluste paremaks kasutamiseks on õpetajate arvates vajalik võimalus osaleda õpiprogrammide kasutamise koolitustel, kusjuures tähtsaks peetakse ka metoodilisi koolitusi. Soovitakse, et oleks piisavalt kvaliteetseid õppematerjale, et iga õpetaja ei peaks neid ise valmistama. Kõigis koolides ei ole veel tehnilised võimalused sellised, et arvuteid saaks kasutada just siis ja sellisel viisil, kui see on õppe seisukohalt mõistlik.
Magistritööga saab tutvuda SIIN.