Arduino Uno on populaarne avatud mikrokontrolleri platvorm, mis kasutab Atmel AVR ATmega328 mikrokontrollerit. Platvorm on unifitseeritud suuruse ja väljundviikude paigutusega, mis võimaldab sellega lihtsalt ühendada laiendusplaate. Arduino peamiseks populaarsuse põhjuseks on tema lihtne programmeerimiskeskkond ja lihtsustatud programmeerimiskeel. See teeb Arduinost hea platvormi algajale robootikahuvilisele, kuid võimaldab samas ka keerukamaid lahendusi koostada.
Arduino IDE
IDE ehk integreeritud arenduskeskkond on programmeerimise tarkvara, mis sisaldab endas koodi kirjutamise keskkonda ja kompilaatorit. Kontrolleri kood kirjutatakse valmis arvutis, seejärel kompileeritakse ja kui programmi lähtetekstis vigu ei ole, siis luuakse masinkoodis kontrolleri programmi fail. See laaditakse omakorda USB-kaabli kaudu juba kontrolleri mälusse, kus see säilib ka pärast toite eemaldamist. Arduino IDE saab iga soovija endale laadida alla lehelt: http://arduino.cc/download. Seejärel tuleb alla laaditud programm paigaldada või lahti pakkida ja käivitada. Alloleval pildil on näha Arduino IDE keskkond ja programmi osad. 
Tegemist on väga minimalistliku programmeerimiskeskkonnaga. Programmeerija sisestab lähtekoodi aknasse (Tarkvara kood) ja saab oma koodi seejärel kompileerida ning kontrollerisse laadida. Selleks on tööriistaribal vastavad ikoonid. Kui kasutaja annab kompileerimise või programmi kontrollerisse laadimise käsu, siis vastuse väljastab arvuti aknasse (Konsool). Sealt saab kasutaja tagasisidet, kas kompileerimine või laadimine õnnestus või tekkisid mingid vead.
Arduino ühendamine arvutiga
Tarkvara saab luua ja kompileerida ilma mikrokontrollerita. Kui aga soovitakse kompileeritud programm kontrollerisse laadida, tuleb see esmalt arvutiga ühendada ja määrata, millise kontrollerplaadiga on tegemist. Selleks tuleb valida menüüst Tööriistad > Plaat vastav kontrollerplaat, mis on arvutiga ühendatud ja millele programm on loodud. Alloleval pildil on näha, et kontrollerplaadiks on valitud Arduino Uno.
MS Windows keskkonnas paigaldatakse Arduino draiverid tavaliselt automaatselt plaadi esmakordsel ühendamisel. Kui arvuti jadaliidesega on ühendatud erinevaid seadmeid, siis tuleks kontrollida, et Arduino IDE-s oleks määratud õige port (see, mis on reaalselt seotud kontrollerplaadiga). Õige COM-pordi leiab näiteks Windows Device Managerist. Arduino IDE-s saab vastava pordi määrata menüüst Tööriistad > Jadaport.
Programmi laadimine
Programmi laadimiseks kontrollerisse tuleb vajutada vastavat ikooni tööriistaribal. Peale käsu andmist läheb natuke aega ja kui kõik õnnestus, siis tuleb konsooli kohale ka väike teade „Laadimine lõpetatud”. Kui tekib mõni viga, siis see on samuti näha konsooli aknas.
Programmi koostamine ja andurite ühendamine
Oma esimeseks programmiks on tavaliselt soovitatav teha lihtne LEDi vilgutamise programm. Arduino Uno plaadil on üks programmeeritav LED juba olemas ja oma esimese programmi tegemiseks pole seepärast midagi lisaks ühendada vaja. LED on ühendatud viiku 13. Allolev näide ongi klassikaline LEDi vilgutamise programm Arduino Unole.
LEDi vilgutamisest jääb tavaliselt väheseks ja edasi võetakse kasutusele erinevad andurid, mootorid ja muud seadmed. Enamiku lihtsamaid andureid saab Arduino plaadiga ühendada otse, kuid suurema osa mootorite jaoks on vaja eraldi komponente, sest need vajavad oma tööks märksa rohkem voolu, kui Arduino viigud seda lubavad.
Alloleval pildil on näha lihtne passiivne infrapunaanduri ühendamine, mis võimaldab tuvastada inimeste liikumist ruumis ja vastavalt sellele mingi tegevuse teostada, lihtsamal juhul näiteks plaadil oleva LEDi põlema süüdata.
Raivo Sell
