Tahvelarvutid võimaldavad Käo kooli erilistel lastel end paremini väljendada

„See, et Käo Põhikoolis õpivad raske ja sügava puudega lapsed, ei tähenda, et nende jaoks poleks tahvelarvuti põnevust tekitav õppevahend,“ selgitab Käo Põhikooli direktor Liina Pihol tahvelarvutite kasutuselevõttu. „Me pakume võimalusi ja tingimusi saada osa sellest maailmast, kuhu me oleme jõudnud.“

Tallinnas Kristiine linnaosas eramajade piirkonnas asub üks 36 õpilasega hubane, armas ja noor (tegutseb 2011. aastast) kool – Käo Põhikool, mis toimetab pidevas koostöös Päevakeskus Käoga. Seal õpivad raske ja sügava vaimu- ning liitpuudega õpilased, kes on peamiselt kõnetud. Mõned aastad tagasi Rootsi rehabilitatsioonikeskust külastades (kus käivad Käo Põhikooli õpilaste sarnased lapsed), tekkis kooliperel mõte võtta kasutusele tahvelarvutid, et nende abil arendada ja juurutada suhtlemist ebaselge kõnega ja kõnetute lastega. 2012. aastal õnnestuski Tiigrihüppe Sihtasutuse kaasrahastusel hankida neli tahvelarvutit, neist kolm iPadi ja üks Samsung.

Rahvusvahelise koostöövõrgustiku SENnet (The Special Educational Needs Network) raames käisid Merje Pors ja Pille Tina-Kuusik kevadel Käo Põhikoolis vaatamas, kuidas on koolil õnnestunud tahvelarvutite kasutamine õppetöösse juurutada. SENneti tegevusi Eestis koordineerib HITSA Innovatsioonikeskus.

Esimesed küsimused

Õpilane mängib õpetaja Jaanika Aasa abil emakeeletunnis tahvelarvutis trummi. Foto: Merje Pors.

Kui tavakoolides hakkab õpetaja esmalt mõtlema sellele, milliseid rakendusi õpilastega kasutada, siis Käo Põhikoolis on üks esimesi küsimusi see, kui kasutatav on tahvelarvuti lapse motoorika suhtes. „Meie õpilastel võib motoorika suhteliselt kehv olla. Kuna tahvelarvutil on sile pind, siis näpp ei pruugi rohkem pilte sisaldavate rakenduste puhul tabada õiget pilti. Kommunikaatorite puhul on pildid raamistiku sees – nii ei liigu käsi ära. Samasuguseid raame oleme messidel näinud nüüd ka tahvelarvutite puhul, kuid pole veel jõudnud hankida,“ märkis eripedagoog Kati Kiiver.

Koolis kasutatakse ka statiive, mida saab kinnitada ratastooli külge. „Meil on üks poiss, kes kasutab elektrilist ratastooli ja saab tänu tahvelarvutile fotograafiaga tegeleda. Ta sõidab mööda hoovi ringi ja teeb tahvelarvutiga pilti. Väikest fotoaparaati ei saaks ta iialgi käes hoida. Tänu statiivile saab ta täiesti iseseisvalt tegutseda, keegi ei pea fotoaparaati hoidma ning samas näeb ta suurelt tehtavat pilti,“ rääkis kooli direktor Liina Pihol.

Aeganõudev rakenduste otsimine

Õpetaja Kaidi Lepik näitab PCS-piltide abil ja räägib juurde, mida emakeeletunni jooksul tegema hakatakse: suheldakse sõbraga, kasutatakse tahvelarvutit jne. Foto: Merje Pors.

Palju aega võtab sobivate rakenduste leidmine. Sealjuures on suureks abiks teiste sarnaste koolide kogemused ja soovitused. Peamiselt tegeleb rakenduste otsimisega õpetaja Jaanika Aas, kes uuris tahvelarvutite kasutamist erivajadustega laste puhul ka oma magistritöös. „Palju on rakendusi, mis tunduvad head, aga tegelikult ei sobi – näiteks üks kitarrirakendus oli liiga vaikne. Paljude tasuta rakenduste puhul on jälle nii, et väike osa on tasuta, aga rohkema eest tuleb maksta – nii laadisin alla ühe e-raamatu rakenduse, millega sai paraku teha vaid ühe raamatu,“ selgitab Jaanika Aas. Üldiselt kasutab Käo Põhikool tasuta rakendusi, kuid on ka tasulisi rakendusi. Viimastest kasutatakse näiteks Go Talki (https://itunes.apple.com/us/app/gotalk-now/id454176457?mt=8), mis on kõnekommunikaatorite edasiarendus tahvelarvutitele ja toetab suhtlemist. Kõneravi eesmärgil kasutatavatest tasuta rakendustest võib esile tuua Cine Voxi (http://www.sensoryapphouse.com/Cinevox.html), mis julgustab hääle tekitamist.
Palju kasutatakse rakendusi, mille abil harjutada käelist tegevust. Näiteks Chalk Walk (https://itunes.apple.com/us/app/chalk-walk/id517669317?mt=8) on tasuline rakendus, mida kasutatakse peenmotoorika arendamiseks, täpsemalt pintsettvõtte harjutamiseks. Põhjus-tagajärg seost annavad edasi paljud rakendused, näiteks Real Fireworks (https://itunes.apple.com/ee/app/real-fireworks-artwork-visualizer/id489733828?mt=8) ja Candle Free (https://play.google.com/store/apps/details?id=com.progimax.candle.free).
Lisaks rakendatakse tahvelarvutites nii filmimise kui ka pildistamise funktsiooni. Salvestamine on eriti hea nende laste puhul, kes ka häälitsevad ja saavad end hiljem videolt kuulata ning vaadata.

Emakeeletunnis, milles osalesime, said kõik neli õpilast tahvelarvuti, mida nad omale sobivas tempos ja juhendaja abiga kasutasid. Muusikatunnis osales viis õpilast ja seal kasutas õpetaja ühte iPadi, mille abil võimaldas õpilastel valikuid teha: mis päev täna on; kas soovid laulda, tantsida, muusikat kuulata või pilli mängida jne. Valikud muutusid järjest täpsemaks ning kui õpilane sai tahvelarvuti abil meelepärase tegevuse valitud, lõi tegevuses kaasa kogu klass.

Hea motivaator

Direktor Liina Piholi sõnul motiveerib mitut õpilast just tahvelarvuti. Ka kooli eripedagoog Kati Kiiver märgib, et motivatsioon tegutseda tõuseb tunduvalt, kui mängu tuleb tahvelarvuti. Liikuv pilt, heli ja valgus on laste jaoks põnevamad kui tavaline pilt. „Meie lastele on näiteks põhjus-tagajärg seose harjutamine aktuaalne: vajutad ja midagi muutub,” lisas ta.

Tahvelarvuti võib nii mõnegi erivajadusega lapse pere jaoks olla tõeline leid, nii väljendas üks Käo Põhikooli lapsevanem rõõmu, et tema lapse motiveerimiseks on just tahvelarvuti suurepärane vahend. „Ema on õnnelik, et on leitud midagi, mis motiveerib last tegutsema. Vanemad küsivad aina enam, kuidas me koolis tahvelarvuteid kasutame ja tahavad siis kodus ka sarnaselt tegutseda,“ osutas Jaanika Aas.

Kui kool tahvelarvutid soetas, ei olnud keegi personalist varem nende seadmetega märkimisväärsel määral kokku puutunud. Liina Pihol julgustas õpetajaid seadmeid koju kaasa võtma ja seal nendega rahulikult lähemalt tutvuma – seega on mindud iseõppimise teed. Praeguseks oskab enamik õpetajaid neid kasutada. „Meie koolis ei ole kohustust tahvelarvuteid kasutada. See on võimalus,“ rääkis Pihol. „Kõige tähtsam on kasutusjulgus, sundida ei ole mõtet. Pigem lasta ise uurida, võtta tahvelarvuti koju,“ lisas Jaanika Aas, kelle poole õpetajad pöörduvad, kui nad tahvelarvutite kohta nõu soovivad. Aasa sõnul on nüüdseks paljudel kodus nutiseadmed ja seega tööpõhimõtted on selged.

Kooli personal leiab, et tahvelarvutite kasutamine hariduslike erivajadustega õpilastega erinevate õppe-eesmärkide toetamiseks on end igati õigustanud. Tahvelarvutid annavad erivajadustega õpilastele võimaluse end paremini väljendada. Nendega tegutsemine on õpilaste jaoks motiveeriv, stimuleerides suhtlemissoovi ning pakkudes õppesituatsioonis eduelamust ja mängulisust.