Tahvelarvutite rakendusstsenaariumid Eesti koolidele

2014. aasta kevadel kaitsesin Hans Põldoja juhendamisel Tallinna Ülikoolis oma magistritöö “Tahvelarvutite rakendusstsenaariumid Eesti koolidele”. Teema valikul lähtusin probleemist, et moodsad mobiilsed vahendid, sealhulgas tahvelarvutid, on sotsiaalse tööriistana õpilaste igapäevaelu osaks ning seda saab ja tuleb õppimises ära kasutada, sest see suurendab nende seotust õppeprotsessiga. Tahvelarvutite abil saab muuta õppetööd efektiivsemaks ning neid on mugav kasutada nii klassiruumis kui ka väljaspool seda. Kahjuks puudub Eestis väljakujunenud praktika nende rakendamiseks koolitöös.

Hind on tahvelarvutitel veel üsna kõrge ja seetõttu peavad haridusasutused enne hoolega kaaluma, kuidas nende hankimist, haldamist ja kasutamist korraldada. Tuleb leida lahendus, mis koolile kõige paremini sobib: ühe firma tahvelarvutid koolis üldises või õpilase personaalses kasutuses või hoopis VOSK-lähenemine (Võta Oma Seade Kaasa), mille puhul tuleb läbi mõelda, kuidas saada hakkama platvormide paljususega.
Oluline on uute tehnoloogiliste vahendite kasutuselevõtmisel kogemuse jagamine, et iga kool ei peaks algusest peale kõike ise välja mõtlema, vaid saaks otsida lahendusi juba katsetatud ja töötavate praktikate hulgast.

Tahvelarvuteid kasutavad õpetajad leiavad, et see on muutnud õppetöö huvitavamaks, andes uusi võimalusi.

Samas nõuab see alguses suuremat ettevalmistust ja ka kasutusel oleva metoodika muutmist, mis on esialgu aja- ja töömahukas.
Üle maailma on rakendatud tahvelarvuteid erineval viisil: personaalses kasutuses koolis ja kodus, klassikomplektidena, rühmatöövahendina erinevates kooliastmetes ja haridusasutustes.

Tahvelarvutid kaasavad õpilasi paremini õppetöösse

Magistritöö teoreetilises osas kasutasin näitena Apple’i tahvelarvutit, mida olen saanud ise Gustav Adolfi Gümnaasiumis praktiliselt õppetöös rakendada, aga kirjapandu kehtib suures osas ka teiste tahvelarvutite kohta.
iPad võimaldab teha peaaegu kõike, mida tavaline arvuti, ja ta on disainitud põhimõttel, et see on intuitiivselt kasutatav juba noorematel õppijatel ning sobib väga hästi ka erivajadustega õppijate jaoks. Erinevaid sisseehitatud rakendusi kasutades saab sellega luua, salvestada ja avaldada nii audio- kui ka videofaile, tekstidokumente, esitlusi, tabeleid, fotosid, luua kursusi ning jälgida osalejate tegevusi ning tulemusi (iTunes U).
Rakendus iBook Author võimaldab arvutiga luua iPadil kasutamiseks õpikuid, mida saab üles panna iBook Store’i. Puutetundlikud õpikud iPadile on aga huvitavad ja interaktiivsed ja õpilased saavad tekstile lisada ka oma märkmeid. Need pole staatilised: neid saab kergesti täiendada ja muuta. Kahjuks nõuab see palju aega ja oskusi ning valmis materjal on mahukas.
iPadile on olemas väga palju rakendusi (tasuta ja tasulisi), mida saab App Store’i rakenduste poest lihtsalt alla tõmmata. Suur valik tasuta rakendusi on matemaatika õpetamiseks, samuti loodus-, oskus- jm ainete jaoks. Kui otsida ja loovalt läheneda, siis leiab sobivaid ka eesti keele tunnis rakendamiseks. Eestikeelseid rakendusi on siiski veel vähe.
Õpilased saavad tunnis tahvelarvutiga informatsiooni otsida, mängida arendavaid mänge ning erinevaid rakendusi kombineerides teha ka mahukamaid rühma- ja projektitöid. Tahvelarvutite kaasamine õppetöösse annab võimaluse õpilasi paremini kaasa haarata, neil omavahel jagada seda, mida nad teavad ja oskavad ning teha koostööd. Tehtud töid saab jagada Apple iCloudi pilveteenuse, aga ka tasuta veebipilvede, nt Dropboxi kaudu.
iPadide hoidmiseks peab olema turvaline ruum ning inimene, kes vastutab nende töökorras oleku eest. iPadide laadimiseks ja rakenduste pealepanemiseks on olemas spetsiaalsed kapid. Apple Configurator võimaldab hallata palju iPade korraga.

Magistritöö tulemused koondati veebi

tahvelarvutid

Gustav Adolfi Gümnaasiumis viiakse iPadid klassiruumidesse vanade rahvaloendajate kohvritega. Foto: Kristi Rahn.

Kogemuste kogumise järel sõnastasin probleemid ning neist lähtuvad stsenaariumid. Lähenemine oli selline: klassikomplekt iPade koolis, VOSKi ja kooli seade õpilase personaalses kasutuses kodus ja koolis. Probleeme panin kirja neli: tahvelarvutite hankimine ja haldamine, rakenduste hankimine ja haldamine, õppematerjalide loomine ja jagamine ning õpilaste tööde salvestamine. Iga erineva probleemi kohta kirjutasin kolm stsenaariumit, mida disainisessioonidel arutasid õpilased, õpetajad, koolijuhid, haridustehnoloogid ja õppejõud. Nende käigus sai selgeks, et väljatöötatud stsenaariumid on erinevates koolides rakendatavad.
Kindlasti on vaja enne tahvelarvutite hankimist läbi mõelda hoidmine, tehniline tugi, õpetajate koolitamine, lapsevanemate teavitamine. Juba planeerimise faasis tuleb kaasata lapsevanemad, IT-töötajad, õpetajad, õpilased. Kõige parem on, kui seade on õpilase personaalses kasutuses, soovitavalt terves koolis ühe firma oma, sest erinevatele platvormidele sobivaid rakendusi on vähe ja nii on õppetööd keeruline planeerida. Kui tahvelarvuteid jagavad erinevad klassid ja pedagoogid, on vaja läbi mõelda ka nende transportimine.
Kõik osalenud grupid leidsid, et nii tahvelarvutite kui ka rakenduste ostmist peaks rahastama koolipidaja. Eelistatakse üldjuhul tasuta rakendusi, aga ka ostmist peetakse võimalikuks, kui on tegemist õppetöö jaoks vajaliku asjaga. Rakendusi on keeruline leida, kui kasutusel on VOSK-lähenemine; siis tuleks pigem kasutada õppetööks veebipõhiseid keskkondi. Leiti, et rakenduste otsimise protsessis võiksid aktiivselt osaleda õpilased, sest siis on nad rohkem kaasatud ja vastutavad enam. IT-tugi on väga oluline nii rakenduste kui ka seadmete haldamisel.
Õppematerjale tahvelarvutitele hetkel eriti ei looda, sest õpetajal pole selleks aega ega piisavalt oskusi. Kõik grupid leidsid, et peaks olema keskne institutsioon, kes vastutab materjalide olemasolu ja sisu eest. Väga vajalikuks peetakse repositooriumi, kus on kontrollitud ja uueneva sisuga materjalid, mida saab kasutada tahvelarvutitega (soovitavalt erinevatele platvormidele sobivad). Õpetajatele, kes materjale loovad, peaks kindlasti olema see töö tasustatud. Veebikeskkondades materjalide jagamise ja hoidmise puhul nähakse probleemina seda, et need muutuvad ja kaovad ning pole alati piisavalt turvalised.
Loodud materjalide ja tööde salvestamist peetakse üldjuhul vajalikuks. Tähtsaks peetakse seda, et õpilase töödest tekiks arengumapp (nt kooliastme kaupa).
Lähtuvalt sessioonide tulemustest sai loodud veebipõhine tahvelarvutite rakendusstsenaariumite kogu “Tahvelarvutid koolis” (http://tahvelarvutidkoolis.wordpress.com/), mida saavad kõik koolid kasutada ja ka täiendada. Sinna saab lisada uusi probleeme ja lahendusstsenaariumeid. Koolid saavad sellelt veebilehelt mõtteid, kuidas tahvelarvuteid ja nende rakendusi hankida-hallata ning õppetöös kasutada.

Magistritöö leiate siit.

Tags:

Autorist