Türgi (haridus)tehnoloogiaga tutvumas

Selle aasta mai algul õnnestus mul teist korda osaleda haridusjuhtide õppelähetusel Ankaras. Tegemist on SA Archimedese koordineeritava programmiga, mida toetab Euroopa Liit CEDEFOPi agentuuri kaudu. Igal õppelähetusel on oma teema, osalevad erinevate Euroopa riikide haridusjuhid ning nädala kestel külastatakse vastuvõtval maal haridusasutusi ja jagatakse ka oma riikide kogemusi.

Selle kevade õppelähetuse teemaks olid haridustehnoloogia projektid Türgi kutsehariduses, kuid kuna meid vastuvõtvaks organisatsiooniks oli Türgi Haridusministeerium, siis saime infot laiemaltki.

Türgi haridussüsteemi järgi alustatakse kooliteed kuueaastaselt ja pärast kaheksat aastat koolis läheb osa õpilasi edasi neljaks aastaks keskkooli ja teine osa neljaks aastaks kutsekooli. Kutsekooli kahel esimesel aastal on 70% ainetest üldained, andes õpilastele võimaluse liikuda veel kutsekoolist keskkooli või vastupidi.

Meie külastasimegi erinevaid kutsekoole Ankaras. Külastatud neljast kutsekoolist kolm olid erakoolid. Erakoolid on need aga vaid selles mõttes, et neid ei rahasta riik, vaid on kohalikud ettevõtted. Samal ajal on kõik õppimise ja huvitegevusega seonduv õpilastele tasuta. Sellistesse koolidesse on suur konkurss, need on tehnoloogiaga väga hästi varustatud ning õpilased on motiveeritud neis õppima, kuna nad on veendunud, et hea haridus kindlustab hea töökoha. Õpilaste ja õpetajatega rääkides selgus, et õpilaste koolinädala pikkus on 45–50 tundi ning õpitakse pärast ka kodus.

Tehnoloogia poolest meeldisid väga Türgis toodetud tahvlid, millesse oli kokku pandud puutetundlik ekraan, tavaline kriiditahvel ja nende peal libisev markertahvel, andes selliselt võimaluse nende kombineerimiseks.

Erakoolid on kõik õpilased varustanud tahvelarvutitega ning need on õppetöösse oskuslikult integreeritud. Neid kasutatakse arvutamiseks, mõõtmiseks, harjutamiseks, info otsimiseks jms. Õpetajate ja õpilastega rääkides selgus, et õpilastele võimaldatakse tehnoloogia kasutamisel paindlikkust. Ülesannet võib vaadata õpikust või tahvelarvutist, samuti on õpilastel võimalik soovi korral kasutada tahvelarvuti juurde kuuluvat klaviatuuri ja ülesanne lahendada hoopis arvutis. Õpilased lahendasid vähemalt füüsikaülesandeid siiski paberil ja põhjendasid, et nii on kiirem ja mugavam. Inglise keele harjutusi sooritati aga tahvelarvuteid kasutades. Akude laadimiseks on iga õpilase koolilaua all elektripistik.
Kui erakoolides kasutati tehnoloogiat igas tunnis ning igal õpilasel oli oma tahvelarvuti, siis riigikooli klassid nägid välja üsna vanamoelised. Õpilaste laudadel olid vaid õpikud, tahvliks kas kriidi- või markertahvel ning ka arvutiklassi varustus pärines pigem eelmisest sajandist.

Kuid ka riigikoolides püütakse jõuda olukorrani, kus igal õpilasel on oma tahvelarvuti. Selleks on ellu kutsutud programm Fatih. Viimasel lähetuspäeval tutvusimegi sellega ning Innovatsiooni- ja haridustehnoloogiakeskusega. Selle pilootprojekti raames on juba muretsetud enam kui 700 000 tahvelarvutit õpilastele ja õpetajatele. 2015. aasta lõpuks tahetakse neid jagada välja veel 11 miljonit. Klassidesse on ostetud interaktiivseid tahvleid ja dokumendikaameraid, kõikidesse koolidesse on seatud sisse internetiühendus. Olulisem kogu selle tehnoloogia juures on aga see, et koos tehnoloogiaga arendatakse metoodikat, koolitatakse õpetajaid, toodetakse õpitarkvara ning kõike seda tehakse süsteemselt ning koordineeritult. Peale selle tehakse järjepidevalt uurimusi, selgitamaks välja parimaid praktikaid, ning seiratakse õppematerjalide kasutamist. Meie Koolielu portaaliga sarnaselt on kasutusel EBA portaal, milles on e-õpikud, hübriidõpikud, õppevideod, pildid, audiomaterjalid, rakendused ja õpiotstarbelised mängud. Innovatsiooni- ja haridustehnoloogia keskuse juures on oma helisalvestus- ja telestuudio, kus oma ala spetsialistid toodavad õppematerjale nii õpilastele kui ka õpetajatele (näiteks metoodilisi juhendeid, kuidas tehnoloogia abil mingit teemat käsitleda, tunnistsenaariume jms). Kõik selliselt toodetud materjalid on kättesaadavad EBA portaalist. Neid saab kasutada interneti kaudu, aga ka alla laadides, et neid saaks kasutada kohtades, kus pole internetiühendust. Õpetajaid koolitatakse järjepidevalt ning neil on võimalus abi küsida nii interneti kaudu kui ka abitelefonilt.

Ka meie ei pääsenud oma arvutitest nendesse keskkondadesse. Haridusministeeriumi sõnul hoitakse selliselt õpilasi negatiivsete mõjude eest ja nad ei pea otsima koolitööks videoid, vaid need pannakse neile EBA portaali välja.

Teiste riikide esindajatega kogemusi vahetades ilmnesid aga sarnased probleemid-mured. Suurem osa riike rahastab koolide varustamist tehnoloogiaga, võetakse kasutusele tahvelarvuteid (näiteks Prantsusmaal tohib koolikott kaaluda maksimaalselt 10% lapse kaalust ning seepärast on seal algklassides üle mindud suures osas e-õpikutele ja tahvelarvutitele), kuid õpetajatel puuduvad vastavad metoodilised oskused ning õpetamine toimub ikka vanade meetoditega. Eestist olid teised osalejad väga huvitatud ning paljud lubasid kaema tulla meie tehnoloogiakasutamist. Pikkade tööpäevade lõppu mahtus aga õppelähetusse ka kultuuriprogramm. Lisaks harjusime selle nädala jooksul vähemalt 11 korda päevas teed jooma.