Iga eluala tulevik on digitaalne, kuulutas president Toomas Hendrik Ilves kooliaasta alguses peetud loengus ning rõhutas, et ilma digioskusteta võib tulevikus hätta jääda. President rääkis ka oma esimesest kogemusest programmeerimises, meenutades sooja sõnaga oma toonast põhikooliõpetajat, kes lastele programmeerimise põnevat maailma otsustas tutvustada.
Siit jõuamegi õpetajateni, kes eeskujudena ja teadmiste vahendajatena saavad oma töös üha enam tehnoloogiat appi võtta. “Klassis, kus paljudel on taskus netivõimeline seade, ei ole õpetajal mõtet teeselda, et tema on ainus, kes teab õigeid vastuseid,” kirjutab TÜ haridusuuenduskeskuse juhataja Kadri Ugur käesolevas uudiskirjas. Seega, kui õpilased niikuinii sorivad nutitelefonis, võiks ju õppetöös seda ära kasutada.
Digivahendid aitavad vürtsitada tunde ja haarata õpilaste tähelepanu. Pealegi on ju digioskustega õpetaja lihtsalt äge!
Nutiseadmete, aga ka laiemalt e-õppe võimaluste tutvustamiseks on õpetajatele saadaval hulgaliselt koolitusi, ülevaate mõningatest pakutavatest koolitustest saab veebilehelt koolitus.hitsa.ee. Septembris avati HITSA nutiklass, kus saab oma silmaga vaadata ja käega järele proovida, milliseid tehnoloogilisi vidinaid klassiruumi tuua. Minu isiklik lemmik on interaktiivne dataprojektor, mis võimaldab kuvada puutetundliku pildi ükskõik millisele siledale pinnale. Seadeldise abiga saab näpuga tavalisele seinale või lauale joonistada ja kirjutada, kujutage vaid ette!
Koolid pole ainsad, kus käib vilgas tehnoloogiategevus. Digindus on käe ukse vahelt sisse pistnud ka lasteaedades. Mulle meenuvad oma lasteaia aegadest ikka liivakastis mängimine, värviliste paberite lõikamine ja kleepimine. Praegu avaneb lasteaedades aga sootuks põnevam pilt – põnnid teevad arvutis mõistekaarte, surfavad internetis, ehitavad roboteid ning teevad ise animatsioone. Eelmises numbris sai lähemalt lugeda animatsioonide tegemisest lasteaias, seekord annab Luha lasteaia õpetaja Kärt Kase põhjalikuma ülevaate erinevatest e-õppe võimalustest, mida just kõige väiksematega kasutada saab ning mis kasu sellest kõigest on.
Kui juba lasteaias tehakse multifilme ja digitaalseid mõistekaarte, siis pole imestada, et koolis arenevad õpilased mühinal edasi. Ja nii võibki juhtuda, et mingil hetkel tutvustab hoopis õpilane õpetajale uut e-õppekeskkonda või kasulikku töövahendit. Seekordsesse uudiskirja on panustanud Gustav Adolfi Gümnaasiumi abiturient Liina-Liis Nõmm, kes valmistas töölehe ExamTime’i keskkonna kohta.
Õpetajad saavad uusi ideid ning oskusi e-õppe kohta ammutada ka omavahelisest koostööst. Õpetajate võrgustik eTwinning võimaldab alates sellest sügisest peale rahvusvahelise koostöö ka Eesti koolide omavahelist praktikate jagamist. Uudiskirjast leiate põhjaliku juhendi eTwinningu koostöökeskkonna Twinspace’i uuenduste ja võimaluste kohta, samuti oleme välja toonud eTwinningu sügistalvise koolituskalendri.
Kasutagem e-õppe võimalusi, et tänapäeva õppureil oleks digitaalses tulevikus edu!
Laura Vetik
