eKool külastas Bulgaarias Saint-Exupéry nimelist Väikese Printsi erakooli. Foto: Pille Parikas
Varna haridusameti kutsel käisid kohalike haridusjuhtide konverentsil Bulgaarias kolleegid Tallinna haridusametist ja Eesti e-koolist, et tutvustada Eesti hariduse e-lugu.
Kui Tallinna haridusameti esindajad jagasid Varna kolleegidele oma kogemust elektroonsest dokumendihaldusest, siis e-kooli juhataja Pille Parikas rääkis bulgaarlastele, kuidas Eestis jõuti elektroonilise päeviku kasutamiseni.
„Neil praktiliselt puudub elektroonilise päeviku kasutamise võimalus, sest 1991. aastast kehtivad seadused ei reguleeri seda ning palju bürokraatiat on endiselt paberil,“ rääkis Parikas, kelle sõnul on kogu Varna peale koolipõhine elektrooniline päevik kasutusel vaid paaris erakoolis.
Ühte sellist õnnestus Parikasel ka külastada. See oli Saint-Exupéry nimeline Väikese Printsi erakool, mille töömetoodika erineb riiklikust koolist. Koolis on väikesed klassid ja mänguline õpe, milles on oluline roll keeleõppel. Kool jälgib hoolega, et õpilased oleks rõõmsameelsed ja nende keskmine hinne ei langeks alla 4,5 – vastasel juhul peab õpilane võtma lisatunde.
20 aastat tegutsenud erakoolis on umbes kümme aastat olnud kasutusel koolisisene e-kooli süsteem. Parikase sõnul tunnistas erakooli direktor, et kuna seadusandlus on jäik, siis peavad nad paralleelselt elektroonilise päevikuga täitma ikkagi palju pabereid.
Mäletatavasti viidi Eestis 1998. aastal sisse seadusemuudatus, mis võrdsustas elektroonilise päeviku paberikandjaga ja andis omakorda Eesti õpetajatele tõuke IT-süsteemide kasutamiseks koolis.
Teine külastatud kool oli umbes tuhande õpilasega Varna reaalkool High Maths School, kus õpilastele õpetatakse tavapäraselt suuremas mahus matemaatikat ja infotehnoloogiat. Sellegipoolest oli koolis vaid kaks arvutiklassi ja üks mobiilne arvutiklass.
Hirmud e-süsteemi ees
Parikas tunnistas, et Eestil on palju kogemusi, mida Varna koolidele jagada.
„Neil on päris palju meie kunagiste hirmudega sarnaseid hirme, mis e-süsteem kaasa võib tuua,“ rääkis Parikas. Näiteks kardetakse, et äkki õpilased saavad teada õpetaja kasutajanime ja hakkavad ise oma andmeid elektroonilises päevikus muutma. Parikas võttis varnalaste hirmud maha, rääkides e-kooli autentimisest ja turvalisusest.
Veel kardavad Varna haridusjuhid ja õpetajad seoses info sisestamisega töökoormuse suurenemist. Eriti umbusklik on vanem generatsioon, sest ka seal on õpetajate keskmine vanus kaunis kõrge, Varnas näiteks 48 kuni 50 eluaastat.
Bulgaarlastele selgitati, et õpetajad saavad arvutitega paremini sõbraks, kui neile korraldada palju heal tasemel koolitusi.
Kokkuvõtvalt tõdes Parikas, et koostööd jätkatakse ja varnalaste huvipuuduse üle Eesti e-kooli vastu kurta ei saa. Takistavateks teguriteks on kohaliku seadusandluse mahajäämus ja praktiliselt olematud rahalised vahendid. Ka Euroopa Liidu tõukefondide raha kasutamisega ollakse Bulgaarias hariduse vallas veel algusjärgus.
Varna reaalkool High Maths School (www.mgberon.com) on huvitatud õpilasvahetusest Eesti koolidega. Kool korraldab keskkooli õpilastele kolmenädalasi suvelaagreid. Kaks nädalat projektist on akadeemiline õppetöö ja ühe nädala veedavad õpilased mägedes matkates. Iga tsükli lõpus valmib konkreetne projekt ja parimad saavad võimaluse minna edasi õppima kooli koostööpartneri juurde Massachusettsi ülikooli. Täpsem info huvitatutele help@ekool.eu
Epp-Mare Kukemelk
