Kuidas noored chativad?

Kasutades sõnastikku, püüdke ära tõlkida järgnev vestlus.

Mitte kunagi ei ole noored nii palju kirjutanud kui tänapäeval, nutiseadmete ajastul. Ilmselt on igaüks näinud noori istumas mõnes kaubanduskeskuses, ninad telefonis. Nad ei istu seal niisama, nad suhtlevad aktiivselt sõprade ja tuttavatega. Paraku on täiskasvanutel väga raske aru saada, millest jutt käib, sest noored on välja mõelnud oma kirjakeele, et kiiremini oma sõnumeid edastada.

Palusime appi Gustav Adolfi Gümnaasiumi ja Lauka Põhikooli 5. klassi õpilased, et luua sõnastik, mille abil noorte vestlusi tõlkida. Tuleb välja, et Tallinnas ja Hiiumaal kasutavad õpilased sarnaseid lühendeid ja suuri erinevusi välja ei tulnud. Huvitav oli see, et ka hiidlased olid kursis Solarise keskusega, kuid mitte Viru keskusega.

Kuidas aga sellised lühendid tekivad selgitas 7. klassi õpilane Kärt Kaasik-Aaslav.

Miks noored kasutavad sellist keelt?

Kärt: Kasutame sellepärast, et kellelgi pole aega tervet sõna välja kirjutada.

Kas meelega, et täiskasvanud aru ei saaks?

Kärt: Ei ole meelega, kuigi vahel on päris hea, et nad aru ei saa midagi.

Kas sa oled ise ka mõne lühendi välja mõelnud?

Kärt: Raske on mõnda lühendit välja mõelda, sest neid kõiki kasutatakse, võimalik on neid tagasi tuua üle pika aja (mõnda keegi ei kasuta ja kui sa üks kord uuesti kasutad, on kogu maailm järsku seda lühendit täis).

Kust need lühendid tekivad?

Kärt: Need tekivad:
1. sõnade esitähtedest (lol – laughing out loud)
2. tähtede eemaldamisel (ms ss – mis siis)
3. lihtsalt lühendades eest või tagant (k – ok).

Kas te ise saate alati aru, mida kirjutate?

Kärt: Enda kirjutatust saab alati aru, küsimus on selles, kas teised saavad.

Chatisõnastikku aitasid koostada Gustav Adolfi Gümnaasiumi 5. b klass ja  Lauka Põhikooli 5. klass.