Tehnoloogiast on saanud meie igapäev ning tihti ei kujuta me oma tööpäeva ja miks mitte ka eraelu ette ilma mobiiltelefoni või arvutita. Minu jaoks ei ole enam ka lasteaias küsimust, kas õppe- ja kasvatustegevuses peaks kasutama tehnoloogiat. Mina küsin hoopis: kuidas ja miks? Lastele, kes praegu lasteaias käivad, on tehnoloogia elu loomulik osa, nad on kasvanud kõige selle keskel. Me peame õpetama neile tehnoloogiaga toime tulemist samamoodi, nagu näiteks liikluses ellu jäämist.
Tehnoloogia kasutamise kasud lasteaias
Tehnoloogia kasutamine alushariduses täidab minu jaoks kolme eesmärki. Esiteks aitab tehnoloogia muuta õpitu nähtavaks. Kui me oleme lastega loonud midagi tehnoloogiat kasutades, siis vaatame ja analüüsime seda pärast – mida õppisime ja kuidas meil läks.
Teiseks aitab tehnoloogia jagada õpitut vanematega ning vanemad saavad lapsega tehtu üle arutleda. Nooremad lapsed ju tihti kodus lasteaiast väga palju ei räägi, kuna nad ei suuda teadmisi ühest keskkonnast teise üle kanda. Päeva ülevaatele toetudes ja lapsele pilte näidates saavad laps ja lapsevanem lasteaias õpitu kodus läbi arutada.
Kolmandaks aitab tehnoloogia kasutamine lasteaias kujundada lastes arusaama tehnoloogiast (arvutid, nutiseadmed) kui töövahendist, mitte mänguasjast. Tehnoloogia aitab meil olla ise loojad, mitte ainult tarbida seda, mis teised valmis teinud on. Areneb loovus ning julgus oma ideid teostada. Tarbijatena kasutatakse tehnoloogia võimalusi lasteaias palju: pildid või video, illustreerimaks õpitut, Jänku-Jussi multikad teema sissejuhatuseks või kokkuvõtteks, ERRi unejutu arhiivist leiab mitmesuguseid muinasjutte. Kuid kuidas juba lasteaias muutuda tarbijast ise loojaks?
Lugude jutustamine ja tehnoloogia
Mulle meeldivad erinevad lood ning lugude jutustamine lastele. Minu rühma lastele õnneks meeldib lugusid kuulata ja neid ka ise luua. Ma usun, et tehnoloogia abil loo tegemise puhul on kõige tähtsam ikka narratiiv ehk lugu ise. Esimesed laste enda loodud lood võivad olla üsnagi pöörased, kuid õpetaja peab end tagasi hoidma ning mitte püüdlema ideaalse loo poole. Kuigi ühtki viletsat lugu ei saa muuta tehnoloogia abil paremaks, pakub tehnoloogia meile võimalust loo taasesitamiseks ja tänu sellele analüüsiks ning arenguks.
Animatsioon
Ettevalmistus (voolimine) animatsiooni loomiseks raamatu “Kati ja Jeti liikluses” põhjal. Foto: Kärt Kase.
Eelmises uudiskirjas oli pikemalt juttu lasteaialastega animatsioonide loomisest. See on üks põnevatest võimalustest, kuidas lugu digitaalseks muuta. Meie oleme katsetanud nii plastiliinist kolmemõõtmeliste tegelastega kui ka tasapinnalisest paberist tegelastega multifilmide tegemist. Uurisime ka lastelt, milline loodud animatsioonidest neile kõige rohkem meeldis. Kolmemõõtmeliste plastiliinist tegelastega multifilm on ikka kõige rohkem nagu päris. Järgmisena võiks laste meelest teha mänguasjadega animatsiooni, siis saab ka ise olla näitleja.
E-raamatud
Animatsioonide ja videote kõrval võimaldavad lugu digitaalseks muuta ka e-raamatud. Internetis on e-raamatute loomiseks põnevaid lahendusi. Pakun siin välja kolm, mida ise lastega edukalt kasutanud olen.
Piltide järgi juttude loomiseks on väga tore keskkond storybird.com, kus on palju imekauneid kunstnike loodud pilte, mida oma raamatus illustratsioonidena kasutada saab. Igale pildile saab juurde kirjutada mõtteid, luuletusi või jutte. Digiteeritud kunstitöödele või fotodele saavad lapsed ise jutu juurde rääkida littlebirdtales.com-i keskkonnas. Mõlema keskkonna kasutusjuhendid on olemas Koolielu portaalis.
Lehitsetavat e-raamatut, mis kõige rohkem nn pärisraamatuga sarnaneb, on võimalik luua tekstitöötlusprogrammis tehtud materjali avaldamisel erinevates võrgukirjastustes. Minule on siiani proovitutest kõige rohkem meeldinud flipsnack.com keskkond, kus saab luua oma raamaturiiuli, mida siis teistega jagada. Nii saab lihtsasti luua e-raamatu näiteks laste joonistustest ja jutukestest.
Arvutis mõistekaardi loomine
Arvutis mõistekaartide loomine juba natuke vanemate lastega pakub head võimalust harjutada häälimist ja teha arvuti klaviatuuril tutvust tähtedega. Eelmisel aastal esimest korda 5-6aastastega mõistekaarti tehes olid teemaks värvid: kollane, oranž ja punane. Iga laps pidi mõtlema ühe asja, mis on nendes värvides, ning korda-mööda said nad tulla ja koos õpetajaga häälides oma sõna õige värvi juurde trükkida. See on õpetajale hea võimalus tegeleda hetkeks lapsega individuaalselt ning saada ülevaade tema tasemest. Selline tegevus vajab kindlasti eelnevat läbimõtlemist – mida teevad teised lapsed samal ajal ja kes neid vajadusel näiteks kunstitegevuses suunab.
Sõnapilved
Laste koostatud mõistekaart arvutis. Foto: Kärt Kase.
Sõnapilved sobivad laste sõnavara suurendamiseks. Mulle meeldib lastega luua sõnapilvi Tagxedo keskkonnas, sest seal saab anda oma pilvele sobiva kuju. Näiteks suvega seotud tegevustest rääkides illustreerisime seda päikesekujulise sõnapilvega. Nii sõnapilve kui ka mõistekaarti on hea pärast välja printida ja rühma seinale riputada, siis saavad lapsed otsida enda pakutud sõna ning tutvuda teiste ideede, sõnade ja tähtedega.
Infootsing arvutis
Koolieelikutega saab arvutist tõeliselt väärtuslik infoallikas. Lapsed tegid rühmatööna (paber)raamatu ilvesest. Ma palusin igal grupil mõelda ühe küsimuse ilvese kohta, vastuse pidid nad leidma raamatust või ise välja mõtlema. Seejärel võisid nad tulla arvuti juurde, et koos õpetajaga vastust internetist otsida. Eks juhtus meil sedagi, et loomaaia vapilooma asemel vaatas vastu hoopis president. Vastust enamasti otse leida ei olegi võimalik. Nutikatele küsimustele leiab vastuse ikka nuputades ja mõnikord jääb küsimus ka vastuseta. Tähtis on see, et lapsed saavad kogemuse, kuidas internetist infot otsida ning et alati ei ole vastus kirjas esimesel ette tulnud lehel.
Rühmablogi
Rühmablogi ehk ajaveeb on minu jaoks üks vahend vanematega suhtlemiseks ja lasteaias õpitu nähtavaks muutmiseks. Kõik lastega loodud digitaalsed materjalid lähevad blogisse üles vanematele tutvumiseks. Samuti annavad fotod õppekäikudest ja rühmatöödest vanemale infot, mida laps lasteaias teeb. Enne blogikeskkonna valikut tuleb mõelda läbi, millist infot sinna panema hakatakse ja vanematelt ka selleks nõusolek küsida. Paroolita ajaveebi ei pannud ma kunagi laste fotosid ning tegevuste kirjeldamisel püüdsin laste nimesid mitte kasutada. Praegu kasutame keskkonda tumblr.com, sest seal ei pea vanemad endale kasutajakontot tegema, aga lehekülg on parooliga kaitstud.
Kõik algab vahenditest
Tulles tagasi füüsilisse maailma, vajavad tähelepanu veel kaks komponenti, mis on olulised lasteaias lastega tehnoloogia kasutamiseks. Esiteks on vaja vahendeid, mida kasutada. Meil on lasteaias kõikides rühmades lauaarvutid koos kõlaritega. Vaid neid vahendeid kasutades saaksime eespool kirjeldatust teha näiteks sõnapilvi, mõistekaarte, e-raamatut Storybirdi keskkonnas, otsida vastuseid küsimustele ning rühmablogis kirjeldada vanematele tehtut. Ka nutitelefonid pakuvad meile mugavamalt ja rohkem võimalusi lastega tehnoloogia kasutamiseks.
Teiseks tasub läbi mõelda rühmaruumi paigutus, et arvuti kasutamine õppetegevuses oleks võimalikult mugav. Väikesed ümberkorraldused laste istumiskohtades hommikuringis võimaldavad kõigil ekraanile näha ja siis jälle oma kohale tagasi istuda.
Ma usun, et õpetaja võimuses on aidata lastel mõista seda digiajastu keskkonda, kus nad kasvavad. Ma ei arva, et peaksime laskma lastel lasteaias vaid arvutiga mängida või näitama neile lihtsalt multifilme. Tehnoloogia kasutamine ei pea olema igapäevane, aga see pakub meile võimalust midagi ise luua ning õpetab vaatama nii enda kui teiste loodut natuke teise pilguga. See on üks osa meediaõpetusest, mida õppe-ja kasvatustegevuses järjest enam rakendatakse.
Tulevikus ootab ees liitreaalsus
Eelnevalt sai kirja pandud see, mida siiani ise lastega teinud ja kogenud olen seoses tehnoloogia kasutamisega õppetöös. Aga tehnoloogia areneb, võimalusi, mõtteid ja ideid tuleb järjest juurde. Ehk paranevad ka lasteaedade tehnilised võimalused neid ideid ellu viia. Kellele eespool kirjeldatu juba tuttav ja läbiproovitud on, siis panen siia seemneks ka mõned mõtted, mida lähikuudel plaanin katsetama asuda: liitreaalsuse rakendusega taevavaatlused kosmose teema käsitlemisel, muusikaõpetajatel ja kõigil leiutamishuvilistel soovitan uurida, mis on MaKey MaKey (makeymakey.com).
Julgust ja avastamisrõõmu katsetamiseks! Ka sellest, millega me ise päris rahul ei ole, saame me midagi koos lastega õppida.
Kärt Kase
