Tänapäeval peaks iga haridusasutus muude reeglite loomise kõrval mõtlema ka e-ohutuse reeglitele. Millega sealjuures arvestada ning mida uuringud näidanud on, sellest kirjutab Pelgulinna Gümnaasiumi IT-arendusjuht Birgy Lorenz.
Reegleid koolis võib luua alt üles ja ülevalt alla ehk reeglite loomise algatavad õpilased või tuleb see juhtkonnalt. E-ohutuse reeglite eripära on see, et need on mõeldud inimkäitumise suunamiseks mitte ainult kindlas ruumis, vaid need annavad juhiseid terveks eluks. Ülevalt alla loodud reeglid mõjuvad efektiivsemalt, kui nad luuakse koostöös õpilaste, õpetajate, vajadusel vanemate ja ekspertidega (oluline roll on kaasamisel). Need reeglid oleksid nagu “meie kogukonna e-maailma harjumused ja juhised”.
Olemasolevad reeglistikud Eestis on enamasti loonud IT-juhid arvutiklassi, kooli arvutivõrgu ja WiFi kasutamiseks. Osas koolides on loodud juhised ka tahvelarvutite ja mobiiltelefonide kasutamiseks. Enamasti on sellised reeglid keelavad ja piiravad: “ära tee seda ja ära tee teist” ja “kui sa midagi teed, siis maksad selle kinni”. Mõned koolid on läinud ka veebi filtreerimise teed, eemaldades peale pornograafia ja vägivaldse sisu vahel ka õppeotstarbelisi keskkondi. Selliste reeglite eesmärk on enamasti lükata vastutus enda pealt ära ja tagada, et kooli tehnika püsiks pikemat aega töökorras. E-ohutuse maailmas peame seadma kesksele kohale inimese arengu ja tema mõjutamise või suunamise õigele teele, mitte niiväga olemasolevate võimaluste piiramist. Seega peaks õpilane ise mõistma, milline tegevus ei ole sobilik, samal ajal kui õpetajad võiks pigem suunata koos kokkulepitud ja läbiarutatud „hea käitumise korra või soovitustega“ kui keskselt kehtestatud karmide „tunni ja kodukorra reeglitega“.
Mida ütlevad uuringud?
Oleme teinud mõned uuringud, kus püüdsime välja selgitada, kuidas ja milliseid reegleid peaks koolis looma. Esimene uuring 2011. aastal ICEGOV konverentsil (autorid Birgy Lorenz, Kaido Kikkas, Mart Laanpere) andis meile teada, et koolis reguleeritavad alad e-ohutuses jagunevad kolmeks: üldised soovitused, õpetaja eetikat puudutavad ja õpilasi puudutavad.
Üldistest reeglitest kõige olulisemad olid m-tehnoloogia kasutuse reguleerimine ainetunnis ja kooli territooriumil, et see kannaks hariduslikku eesmärki, ning see, et veebis nähtaval olemine on vahend, mitte eesmärk ehk kedagi ei tohiks sundida “veebis kohal” olema või seal “profiili” omama.
Õpetaja eetikat puudutavad reeglid, mis saavutasid kõige enam tähelepanu: õpetaja on õpetaja 24/7 nii klassis kui ka internetis, õpetaja peab oskama tõmmata selget piiri eraelulise ja professionaalse tegevuse vahele, õpetaja otsustab ise, kellega ta sotsiaalvõrgustikus sõber on, õpetajad ei või laadida internetti pilte ja videoid, mis propageerivad narkomaaniat, erootikat, alkoholi või lõtvu elukombeid.
Õpilasi puudutavad reeglid aga olid järgmised: õpilane x ei jaga oma paroole teistega, õpilane x ei laima teisi internetis ega tee varikontosid, küberkiusamisest tuleb teavitada. Seda, kas need tulemused on vastava sihtrühma jaoks õiglased ja ausad, me seekord ei uurinud, sest iga reegel kehtib just seal „ökosüsteemis“, kus ta loodud on.
Teine uuring HCII2013 viis meid aga tööjuhise katsetamisele, kuidas luua koolis reeglistikku ning millised on erinevate kultuuridega (ökosüsteemidega) koolide väljakutsed. 7-etapilise juhendi, kuidas vastavaid reegleid luua, leiab siit: http://goo.gl/0eyrE. Etapid sisaldavad e-ohutust puudutavate juhtumite kogumist, kodeerimist, fookusrühmadega läbiarutamist, reeglitele kategooriate tekitamist, reeglite loomist, hääletust ning lõplike reeglite-juhiste kinnitamist kõikide osapoolte nõusolekul. Loomulikult peaks mõistma, et iga loodud nõuete kogum vananeb, seega teatud perioodide (1–3 aasta) järel tuleks kokkulepitud reeglid üle vaadata ja neid uuendada.
Reeglite loomisel peaks kaasama ka õpilasi
Fotod: Petri Asperk
Kõige olulisem on see, et ükskõik mis reegleid te ellu ei kutsuks, rääkige need õpilastega läbi, sest tegelikkuses ei piira te ennast, vaid õpilasi. Kui nemad on vastavate piirangutega nõus, siis reeglid toimivad, kui ei ole, siis on nende loomine olnud teie aja raiskamine. Stress tekib ka siis, kui õpilased või kolleegid neist kinni ei pea ning karistust ei järgne. Kõige parem oleks muidugi, kui noored need reeglid ise looks ja teie õpetajana oleksite ainult suunaja ja kinnitaja rollis nagu tänapäeva metoodikatele kombeks. Tähelepanu tasub pöörata selle, et vastuollu ei mindaks kehtivate seadustega isikukaitse, privaatsuse jm vallas!
Interneti ohutuse reeglite loomise eel tasuks kõigepealt osalejad teemaga kurssi viia – rääkida digitaalsest jalajäljest, internetitutvustest (nii headest kui halbadest), e-õppe ning mobiilse õppe võimalustest ja miks mitte mängida ka „Targalt internetis“ programmis välja töötatud laua- või põrandamängu.
E-ohutuse koolitusi korraldab Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus, täpsema koolituskalendriga saab tutvuda aadressil koolitus.hitsa.ee. „Targalt internetis“ laua- ja põrandamänge saab samuti Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutusest.
Birgy Lorenz
