Cambridge’i Ülikooli matemaatika magistrant ning IT Akadeemia stipendiaat Erik Paemurru soovitab õpetajatel ennekõike arvestada õpilase varasemate teadmistega ning siduda ainet õpilase muude huvidega. Teemadele peab lähenema mänguliselt, et õpetamine oleks tõeliselt viljakas.
Erik Paemurru. Foto: erakogu
Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus jagab Eesti IT Akadeemia (ITA) programmi raames stipendiume nii Eestis kui ka välismaal õppimiseks. ITA ja Skype’i finantseeritud välisõpingute stipendiumi saab üks magistrant õpinguteks väljaspool Eestit loodus- ja täppisteaduste valdkonnas. 2014. aastal pälvis õpiraha Cambridge’i Ülikooli matemaatika magistrant Erik Paemurru. Ta on lõpetanud Tallinna Reaalkooli (2010) ja Edinburghi Ülikooli matemaatika ja füüsika bakalaureuse kraadiga (2014).
„Juba bakalaureuse esimesest aastast alates oli mul kindel soov Cambridge’i Ülikooli magistrikursusele minna. Algebralist geomeetriat saab praegu õppida vaid välismaal ning Cambridge’i Ülikooli matemaatika magistrikursus on vaieldamatult üks maailma parimaid.“
Erik Paemurru sõnul on algebraline geomeetria üks kõige kiiremini arenevaid ja modernsemaid matemaatika valdkondi. See nõuab kõrget taset igas matemaatika valdkonnas – nii kompleksanalüüsis, abstraktses algebras, diferentsiaal¬geomeetrias kui ka topoloogias. Samuti kasutatakse selle ülesehitusel kategooria-teooriat, mis on kasutusel ka informaatikas funktsionaal-programmeerimises. „Suure keerukuse tõttu ei ole Eestis ühtegi algebralise geomeetria spetsialisti, pole isegi eestikeelset sõnavara, aga seda kavatsen mina muuta,“ kirjutas Paemurru oma stipendiumitaotluses. Seda valdkonda kasutatakse teoreetilises füüsikas ja arvutiteaduses, eriti krüptograafias, seega on väga oluline, et Eestis oleks selle ala spetsialiste.
Pärast magistriõpet Cambridge’i Ülikoolis plaanib noormees astuda doktorantuuri Cambridge’i Ülikooli või Imperial College Londonisse ja teha teadustööd algebralise geomeetria erialal esialgu mõne välismaa tippülikooli juures.
„Mulle väga meeldib õpetamine“
„Minu vanemad Piia ja Peeter Paemurru on muusikud ja muusikaõpetajad, Peterburi Mäeinstituudist hariduse saanud vanavanaisa Jaan Aarmann oli pärast töid põlevkivikaevanduste loomisel dotsent Tallinna Tehnikaülikoolis,“ rääkis ta. Vanaisa eeskujul plaanib ta Eestisse naasta pärast õppimist ja tööd, tulla Tartu Ülikooli matemaatika- informaatika teaduskonda, et siin algebralise geomeetria kateeder üles töötada.
Õpetamise juures on tema jaoks kõige olulisem individuaalsus, oluline on arvestada nii õpilase varasemate teadmiste ja kogemustega kui ka siduda ainet õpilase muude huvidega. „Mulle meeldib, kui õpetaja ja õpilase vahel on dialoog, kui õpilased esitavad küsimusi ja mullegi meeldib loengutes küsida.“ Paemurru arvates peab õpilasele andma piisavalt vabadust, et saaks erinevaid asju katsetada ja teemaga mängida.
Kui paluda meenutada mõnda digipöörde seika oma kooliteelt, nimetas Erik Paemurru, kuidas esimese aasta füüsikas oli nii, et loengu ajaks jaotati igaühele kätte väike nuppudega pult. Kui õpetaja midagi küsis, said kõik aega mõelda ja siis hääletada. Pärast esimeste hääletustulemuste teadasaamist lasti õpilastel omavahel arutada ja siis uuesti hääletada. „See oli täitsa huvitav süsteem.“
Iga eluala tulevik on digitaalne
HITSA rõhutab reaalaineid ning IKT erialasid õppima meelitades, et neid teadmisi läheb vaja igal erialal juba praegu. Näiteks Erik Paemurru kirjutas stipendiumitaotlusse oma töökogemusest 2013. aastal väikeses Eesti firmas GlasStress. Viie töötajaga firma töötab välja ja toodab masinaid, millega mõõta pingeid klaasis. Nende disainitud masinad on maailma tipptasemel. „Minu töö koosnes disainide ülevaatamisest ja programmeerimisest, ühel esimestest päevadest andis firma omanik ja juht Johan Anton ühe uue masina disaini ja küsis, mida saaks paremini teha. Minu märkused viidi kohe sisse ja poole tunni pärast oli prototüüp valmis,“ rääkis ta. „Vastupidiselt matemaatikale oli seal töö tulemust kohe näha. Mulle väga meeldis seal töötada ja minu tööga oldi väga rahul. Kavatsen ka edaspidi selle firmaga sidemeid hoida.“
Erik Paemurru on aastast 2010 korraldanud Eestis füüsika ja matemaatika olümpiaade, pakkunud sinna ülesandeid, korraldanud õppesessioone ja parandanud üleriigiliste võistluste töid, aastast 2011 on ta ka Eesti matemaatikaolümpiaadi žürii liige.
Matemaatika, muusika ja vabadus
Kuidas muusikute poeg, kes mängib klaverit ja tšellot ja on laulnud kooris, seostab muusikat ja matemaatikat?
„Enamik inimesi seostab sõna matemaatika arvutamise ja valemitega. Minul seostub matemaatika loomingulisuse ja vabadusega. Erinevus tuleb sellest, et koolimatemaatikas on rõhk hoopis teisel kohal kui olümpiaadimatemaatikas või teaduses. Kes on huvitava matemaatikaga aga kokku puutunud, see ehk mõistab mind. Matemaatikas ja muusikas mõlemas on harrastajal väga suur vabadus. Mõlemad vajavad mängulisust. Kui leiad muusikas mõne uue idee või viisi, siis selle edasiarendamine käib just seda katsetades, mängides. Samamoodi matemaatikas, kui kohtud uue idee või lähenemisega, siis tihti on juhendaja või õppejõu esimene soovitus, et mängi sellega natuke,“ selgitas Erik Paemurru.
Skype’i rahastatud IT Akadeemia välisõpingute stipendiume on välja antud aastast 2008.
Epp Alatalu
