Tehnoloogiaseadmete kasutamine on muutunud meie igapäevaelu osaks. Digiseadmeid kasutavad suured ja väikesed – lastest kuni täiskasvanuteni välja. Noorem generatsioon on väga nutikas uue tehnoloogia tarbimisel, seetõttu on igati kohane tarvitada mitmetähenduslikku väljendit NUTT ehk Nutikas Uue Tehnoloogia Tarbija.
Siinjuures ei maksa pead liiva alla peita ja väita, et NUTT ei tule peale. Tuleb küll ja üha suurema hooga. Me peame õpetama õpilasi, kes tarbivad nutiseadmeid iga päev ja seda enamasti meelelahutuseks. Et pöörata see õppimise kasuks, on kasutusele võetud lähenemine VOSK ehk Võta Oma Seade Kaasa. VOSK on teinud meie koolides nähtavat võidukäiku. Reaalsete tegevuste kaudu mõeldakse, kuidas õppeprotsessis õpilase oma seadet efektiivsemalt rakendada.
VOSKi rakendamiseks on kaks võimalust – haridusasutus otsustab soetada ise vajalikud nutiseadmed või sõltub kõik lastevanematest ja nende võimalustest. Eestis kasutatakse rohkem teist varianti, aga üksikud haridusasutused on läinud ka esimest teed. Kindlasti on esimene variant haldamise ja kasutamise poolest lihtsam, kuid teine variant loob võimaluse jagada kulusid lastevanematega ning suunata vabaressurss otsestele õppetegevustele või õpetajate täienduskoolitustele. Mõnes vallas on kasutusel mudel, kus kohaliku omavalitsuse ja lastevanemate koostöös soetatakse vajalikud seadmed õpilastele ühishanke raames. Nii võidavad sellest kõik – nii koolipidaja kui ka lapsevanem.
Kui haridusasutus teeb otsuse, et hakkab kasutama õppetöös VOSK-lähenemist, on väga oluline peale õpetajate julgustamise teha tihedat koostööd ka lastevanematega. Samas ei tohi ära unustada, et haridusasutus peab lisaks soetama nutiseadmete tagavarakomplekti, et tagada kõikidele õpilastele nutiseadmete kasutamise võimalus. VOSKi juurutamisel on tähtis kokku leppida ka kasutamise reeglid. Kindlasti on siin tähtsaks teemaks turvalisus ja käitumine veebis, milliseid internetilehekülgi külastatakse õppetöö ajal ja milliseid mitte, mis toimub vahetundide ajal, et koolipäev oleks mitmekesine ja põnev, ning kuidas tagada, et nutiseadmes oleks ikka piisavalt voolu. Kipuvad ju lapsed kasutamise hoos unustama, et seadet on vaja vahepeal ka laadida.
Haridusasutusel kaasneb VOSKi rakendamisega päris mitu lisateemat, mis tuleb koos õpetajate ja juhtkonnaga üle vaadata. Kõige tähtsam on see, et õpetajad hakkaksid nutiseadmeid õppeprotsessis kasutama. Kui lapsevanemaga, kes on teinud investeeringu nutiseadmesse, lepitakse kokku, et haridusasutus hakkab rakendama VOSKi, siis tekib neil ka huvi, mida täna koolis seadmega tehti. Kui vastuseks on „Eriti mitte midagi, paar korda otsisin Google’ist midagi“, siis lapsevanemat see ei rõõmusta. Seetõttu tuleb tõsiselt mõelda õpetajate koolituse ja enesetäiendamise peale, vaadata üle haridusasutuse internetiühendus ja WiFi-võrgu võimalused ning koondada erinevaid digitaalseid õppematerjale. Enne kui VOSKi hakata õppeprotsessis rakendama, peaks haridusasutus vähemalt kaks-kolm kuud eelnevalt tööd tegema, et siis minna oma plaaniga õppijate ja lastevanemate ette.
Eelmisel sügisel kinnitatud riikliku õppekava 8. pädevus on digipädevus, mis aitab kaasa ja annab tõuke VOSK-lähenemise laiapõhjalisema rakendamisele õppeprotsessis, et õppijatest kasvaksid 21. sajandi oskustega kodanikud ning neil on valmisolek konkureerida globaalsel tööturul.
Ene Koitla
