e-Õppe Arenduskeskuse ja Tallinna Tehnikaülikooli delegatsioon koos St. Petersburgi Kolledži esindajatega
Käes on september ja uus kooliaasta on alanud. Loodetavasti on kõik õpetajad, õppejõud, õpilased ja üliõpilased kenasti puhanud ning laadinud kauni suvega endasse palju päikeselist energiat, et vastu minna töisele talvele.
e-Õppe Arenduskeskuse meeskonnal õnnestus sel suvel külastada St.Petersburg`i Kolledžit ja osaleda Florida Kaugõppe Konsortsiumi (Florida Distance Learning Consortsium;www.distancelearn.org) koosolekul. Reisi eesmärk oli tutvuda e-õppe arengutega USAs ja luua uusi koostöökontakte. E-õppe erinevate arengutega Euroopas olime hästi kursis, aga USA e-õppe arengutest olime vähe kuulnud. Kontseptuaalselt saab öelda, et oma e-õppe arengutega me liigume õiges suunas. Meil on lihtsalt rohkem tööd vaja teha ja finantsiliselt on meil keerulisem. Oma ideid ja eesmärke, mida oleme e-õppe arenguteks püstitanud me muutma ei pea. Ainuke küsimus on ajas, rahas ja suhtumises. Hea meel oli tõdeda, et e-õppe mured ja rõõmud on meil väga sarnased. Ei ole vahet, kas õppejõud/õpetaja töötab Eestis või USAs. E-kursuste loomisel ja arendamisel maksavad USA kolledžid lisatasu õppejõudele/õpetajatele. See on väga sarnane meie e-kursuste tasustamise süsteemiga. Huvitav oligi tõdeda, et toetuste summad e-kursuste loomiseks ja tegemiseks on rahaliselt samad mõlemas riigis. E-kursuste läbiviimisel õppejõud/õpetaja lisatasu ei saa ja töötasu ei sõltu antud tundide arvust.
Võrreldes Eesti ja USA e-õppe arengut, oli minu jaoks suuremaks erinevuseks juhtkonna suhtumine ja kaasatus e-õppe arendusse. Natuke nukker oli kuulata, kuidas e-õpe on võrdsustatud tavaõppega ning juhtkond ei näe siin mitte mingit vahet. E-õppe arenguid ja trende väärtustatakse kooli juhtkonna poolt kõrgelt ning õpetajatele, õppejõududele ja haridustehnoloogidele antakse erinevat tuge e-õppe arendamiseks. Meeldiv oli kohtuda St.Petersburg´i Kolledži presidendi Dr Kuttleriga, kes ütles, et e-õpe on neile tähtis ja seda peavad kõik meie töötajad ja akadeemiline personal kasutama ja arendama. Kuulates tema visiooni ja tulevikueesmärke, oli kahju tõdeda, et Eestis ei ole ühtegi sellist haridusevisioonääri. Dr Kuttler on St.Petersburg´i Kolledži president olnud juba 35 aastat, saades iga viie aasta tagant tagasivalituks. Väga tugevalt oli näha Dr Kuttleri visonäärlikku mõju oma töötajatele. Kahjuks Eesti kutse- ja kõrgkoolide juhtkondade hulgas olen ma saanud vähe tuge e-õppe arenguks või loodetakse, et e-õppe arendamine ja juurutamine puudutab vaid haridustehnoloogi.
Mind isiklikult on St.Petersburg`i Kolledži külastamine pannud teistmoodi mõtlema, aga samas andis ka sisemist jõudu e-õppe arendamisega jõulisemalt edasi tegeleda. E-õpe tuleb ja juurdub meie õppeprotsessis, kuid küsimus on ainult selles, et kes soovib selle rongi peale hüpata ja suudab kihutavas rongis püsti seista, see saab parema stardi piirideta haridusruumis. Reis on mõjutanud ka meie Eesti e-Kutsekoolide konsortsiumi liikmete külastust, millega me oleme juba teinud algust. Kui mõned koolidirektorid kahtlevad alguses kohtumise vajalikkuses ning ikka uurivad, et kas peaks ka osalema kohtumisel, kuna ei tea ju e-õppest midagi, siis peale kohtumisi oleme saanud positiivset tagasidet ja meil on selle üle väga hea meel. Heameel on tõdeda, et koolidirektorid on mõistnud, et uued innovaatilised arengud koolis peavad saama juhtkonna igakülgse toetuse. Ainult õppejõu/õpetaja ja haridustehnoloogide entusiasmist ja säravatest silmadest ei piisa. Vaja on ka juhtkonna toetavat sõna ja pilku, mida hetkel on kahjuks veel liiga vähe. Sarnase aruteluringi soovin teha talvel kõrgkoolide juhtkondadega.
St.Petersburg`i Kolledžiga käib meil hetkel koostöömemorandumi koostamine, kus väga täpselt püüame kirjeldada üksteise huvisid ja soove. Loodud on juba rahvusvaheline haridustehnoloogide list, et käivitada kahe riigi haridustehnoloogide vaheline koostöö. Eesti poolt kuuluvad sinna listi kõik haridustehnoloogid kutse- ja kõrgharidusest. Plaanis on korraldada Eestis ühine haridustehnoloogide koolitusseminar, et vahetada üksteisega teadmisi ja kogemusi. Lisaks haridustehnoloogide koostöö arendamisele on mitmeid ideid erinevate valdkondade ja temaatiliste võrgustike ühistegevuse arendamiseks.
Mul on heameel tõdeda, et Eesti e-õppe rong liigub õiges suunas ja võtab tuure üles. Sügisega koos on tulemas mitmeid vahvaid üritusi e-õppe vallas – 11. oktoober e-õppe päev, 7. – 8. detsember koolitusseminar, e-õppe kohvik-klubi jätkab oma tegevust ja tuli idee alustada üks kord kuus e-õppe uudiste televersiooni edastamisega.
Lõpetuseks väike e-õppe anekdoot, mis on tõestisündinud lugu Õppejõust isa küsib oma poja käest, kes lõpetas ühe kõrgkooli Eestis, et palju siis sellel aastal lõpetajaid on? Poeg vastab: „6 või 7“. Isa imestab ja küsib: ”Mismoodi 6 või 7? Kohe ju lõpuaktus tulemas!“ „Juku on meil e-õppes, sellepärast me ei tea, kas ta lõpetab või ei,“ vastab poeg. „OOOO“ on isa imestus suur, et kolleegid teevad vingelt e-õpet. Isa uurib edasi: „Kas Juku siis koolis ei käi ja kuidas seda e-õpet seal tehakse?“ Poeg vaatab isale otsa ja ütleb: “Juku on hinneteks saanud ainult E-sid. See ongi E-õpe“.
Ilusat kooliaasta algust ja jõudu e-õppe juurutamisel!
Ene Tammeoru
