Ingrid, kes eelistab sissekutseid

• Ingrid Maadveret, Gustav Adolfi Gümnaasiumi ja Tiigrihüppe Sihtasutuse haridustehnoloogi, Lasnamäe Lasteaed-Algkooli infojuhti, intervjueeris Tartu Ülikooli haridustehnoloog Marju Piir.

Ingrid Maadvere

Kes Sa oled?

Tavaliselt alustan oma tutvustamist sellega, et ma olen juurtelt ja hingelt algklassiõpetaja. See tähendab, et mulle meeldivad paljud asjad ja ma ei tüdine kunagi mängimisest.

Mida oled õppinud koolides ja koolitustel? Milliseid neist õpingutest väärtustad enda praegusel eluetapil enim?Erinevates koolides ja erinevatel koolitustel olen käinud palju. Kuna ma olen suure osa oma elust töötanud õpetajana, siis olen igal aastal olnud ka kusagil õpilane, et ma ei unustaks, mis tunne see on. Väga kasuks on tulnud inglise keele õpingud keeltekoolis ja avatud ülikoolis. Arvestades praegust tööd, olen ma tänulik Tartu Ülikoolile, kus ma kaks aastat käisin informaatikaõpetaja kutsekursustel. Sealt see arvutipisik pärit ongi.

Sinu eelnevad ja praegused ametid?

Alustasin algklassiõpetajana, sellele lisandus sujuvalt inglise keele õpetamine ja kui infojuht koolist ära läks, pidin ma ka need ülesanded enda peale võtma. Kõige raskem oligi vast see aasta, kus ma pidin seda kõike üheaegselt tegema. Mäletan, et iga minut oli ära planeeritud ja huvitaval kombel sai kõik tehtud. Praegu töötan Gustav Adolfi Gümnaasiumis ja Tiigrihüppe Sihtasutuses haridustehnoloogina, Lasnamäe Lasteaed-Algkoolis infojuhina ja üritan ikka natuke õpetada ka.

Sinu hobid

Hobisid on mul olnud palju. Kunagi käisin laste kunstikoolis ja mulle meeldis väga joonistada. Nüüd on aja puudusel see hobi kõrvale jäänud, aga kui mõne õppematerjali koostamisel on pilti vaja, siis saab pliiats jälle pihku haaratud. Üldse meeldib mulle teha asju oma kätega. Olen õppinud näiteks korvipunumist ja vaibakudumist ning pensionipõlves võtan need hobid kindlasti käsile. Kudumise ja heegeldamispisik haarab mind tavaliselt enne jõule, kui on vaja aidata jõuluvanal kotti täita. Üheks oma suurimaks hobiks ja akudelaadimiseks pean ma metsas jalutamist. Sügisel täiendab jalutamist veel seene- ja marjakorjamine. Kõige parem mets on selline, kus on suurem tõenäosus kohtuda metskitse kui inimesega. Mets aitab olla.

Alustasid Lasnamäe Lasteaed-Algkoolis. Räägi oma sealsest tööst?

Mida aeg edasi, seda armsam tundub mulle Lasnamäe Lasteaed-Algkool. Tegemist oli väikese kooliga, kus iga õpetaja tundis igat õpilast ja iga õpilane igat õpetajat. Töötasime ühise perena ja vaatamata sellele, et olime väga erinevad, sobisime hästi. See oli koht, kus ei kärbitud tiibu. Kui kellelgi tekkis idee, viidi see ühiselt ellu. Üheks meie suurimaks IKT saavutuseks oli infopank (loodud 2002. aastal) kooli serveris, kuhu kõik õpetajad salvestasid oma tööplaane, ainekavasid, õppematerjale jne. Oma materjalide jagamine oli loomulik ja ka arvutite kasutamine oli loomulik. Vastavalt vajadusele viisin läbi arvutikoolitusi ning vaatamata sellele, et meil oli vähe klasse, pidi arvutiklassi seinal olema graafik, sest õpetajad kasutasid klassi aktiivselt. See oli loomulik osa õpetamisprotsessis. Üheks tipphetkeks oli Koolituur 2005, mida finantseeris Tallinna Haridusamet ning mille käigus näitasime me Tallinna kooli õpetajatele, kuidas me IKT-d kasutame. Mina ainult avasin ja lõpetasin selle ürituse. Ülejäänud loengud ja töötoad olid õpetajate teha. Igal õpetajal meie koolis oli midagi rääkida ja näidata. Väga kurb, et sellel aastal on Lasnamäe Lasteaed-Algkoolis ainult üks klass ja järgmisel aastal on tegemist nähtavasti Lasnamäe Lasteaiaga.

Millistes projektides oled osalenud?

Sõna projekt teeb mind tavaliselt ettevaatlikuks, sest olen kõrvalt näinud projekte, mille peamine eesmärk tundub olevat raha kulutamine ümbritsevale vahule, sisu kipub olema tilluke ja vilets. Sellepärast meeldivad mulle rohkem projektid, kus raha ei mängi nii suurt rolli. Olen päris aktiivne eTwinningus/Sõpruskoolid Euroopas osaleja. Tegemist on programmiga, mille raames on võimalik teha Interneti vahendusel koostööd teiste Euroopa koolidega. Aeganõudev paberimajandus puudub ja seetõttu saab keskenduda sisule. Esimeseks projektiks oli mul joonistusprojekt „Lõpeta minu pilt, lõpeta minu mõte“. Partnerid olid sakslased ja tulemusi võite näha veebist.

Üheks väga oluliseks projektiks loen ma ka lasteaiaõpetajate arvutikoolitusprojekti „Arvuti ja Internet lasteaias“, mille raames said 20-tunnise koolituse 94 Tallinna lasteaedade õpetajat. Koos kahe kolleegi Terje Zimmermanni ja Anu Periga valmistasime ette koolitusmaterjalid ja viisime koolitused läbi. Saime näidata kõike seda, mida me olime oma koolis ja lasteaias kasutanud ning seetõttu oli koolitus väga praktiline ning kasulik. Spetsiaalselt lasteaiaõpetajatele suunatud arvutikoolitusi on kahjuks vähe.

Sinu õpilased on harjunud kasutama arvutit, puutetahvlit jms. Mida nad ise asjast arvavad?

Arvutit oleme tõesti kasutanud palju ja lisaks sellele ka igasugu muid põnevaid asju. Minu jaoks oli aga kõige üllatavam see, et kui ma oma neljanda klassi käest küsisin, et mis neile nende nelja aasta jooksul on kõige rohkem meeldinud, siis tõstis üks tüdruk käe ja ütles: „Õpetaja, mulle meeldis see, kui te meile lugusid rääkisite.“ Teised noogutasid innukalt kaasa. Olin oodanud hoopis teistsugust vastust.

Oled värske autojuhilubade omanik. Milliseid sarnasusi võiks leida autojuhtimises ja e-õppes? 

Autojuhilubade saamine oli mulle väga raske. Pidin kaua tundides käima, et asja selgeks saada. Liiga palju jäneseid oli ennast tagaistmele ritta seadnud ning hirm oli suur. Autojuhtimine on palju raskem kui arvutikasutamine. Arvutis on enamasti võimalik vajutada Undo nupule, mida autos ega ka elus ei saa kahjuks teha.

Milline on olnud kõige suuremaid väljakutseid esitav/põnevam tööpakkumine Sinu jaoks?

Mulle ei meeldi tegelikult väljakutsed. Ma eelistan sissekutseid. Kõige põnevamaks tööpakkumiseks oli vast kutse tulla tööle Gustav Adolfi Gümnaasiumi haridustehnoloogiks.

DigiTiigri konkursil, kus otsiti uusi koolitajaid, olid Sa korraldajate ütluste järgi üks säravamaid leide. Kuidas tuli mõte osaleda sellel konkursil ja mis see Sulle andis?

Konkursikuulutuse leidis kolleeg Urve Hinn Lasnamäe Lasteaed-Algkoolist ja ta käis mulle nii kaua peale, kui ma alla andsin ja paberid teele saatsin. Minu jaoks oli suur üllatus, kui ma teise vooru sain, sest täiskasvanukoolitusega ma tegelenud ei olnud. Vestlusele minnes ja ukse taga nii palju kuulsaid ja autoriteetseid arvutiinimesi nähes arvasin, et mul ei ole mingit lootust ja seega ei olnud ka hirmu. Otsustasin olla avatud ja optimistlik. Mart Laanpere küsis päris palju keerulisi küsimusi. Sellest, et mul hästi läks, sain aru alles siis, kui mulle lahkudes Laine Aluoja sosistas: „Te olite väga tubli!“. Praegu ei suuda me seda õpetajat ära tänada, kes sundis mind sellel konkursil osalema, sest see digitiigrite kamp on üks tõeliselt vahva seltskond, kellega on võimalik mägesid liigutada.

Kuidas on Sinu arvates praegune olukord meie üldhariduskoolides IKT kasutamisega?

Võrreldes Lasnamäe Lasteaed-Algkooliga, kus arvuti oli iga õpetaja sõber ja loomulik töövahend, on olukord teistes koolides viletsam. On õpetajaid, kes kasutavad ainult e-kooli ja saadavad e-maile. Ma usun, et seda olukorda saavad palju muuta haridustehnoloogid, kes õpetajaid toetavad. Seda saab teha muidugi ainult siis, kui õpetajad ise ka seda tahavad. Samas olen ma näinud ka väga edumeelseid koole, kus IKT-l on kindel osa õppetöös. Sellised koolid teevad ainult rõõmu.

Kas igas suuremas koolis peaks olema haridustehnoloog? Miks?

Miks ainult suuremas koolis? Haridustehnoloog peaks olema igas koolis. Ei pea ju töötama täiskohaga, aga tegemist on väga vajaliku ametipostiga arvestades muutuvat ning arenevat maailma.

Millised on ühe kooli haridustehnoloogi suurimad probleemid?

See oleneb koolist ja haridustehnoloogist. Praegu on loomisel üldhariduskoolide haridustehnoloogide võrgustik, kuhu kuulub 4 haridustehnoloogi. Kahjuks neid üldhariduskoolides vist rohkem ei ole. Võtame eeskujuks seda, mida on ära teinud kutseõppeasutuste ja ülikoolide haridustehnoloogid. Kindlasti on meil nii sarnasusi kui ka erinevusi.

Mida soovitad õpetajatele, kes kahtlevad e-õppe võimalikkuses/vajalikkuses oma igapäevatöös? Kui nad siiski tahaksid proovida, millest nad võiksid alustada?

Kahtlemine on hea. Õpetaja peabki olema parajal määral konservatiiv. Kui õpetajal on siiski huvi e-õppe vastu, võiks ta osaleda erinevatel koolitustel. Näiteks Tiigrihüppe Sihtasutus korraldab õpetajatele tasuta koolitusi. Koolitustel kohtub õpetaja teiste õpetajatega, kes enam nii väga ei kahtle ja õige varsti on kahtlejast saanud tuline e-õppe pooldaja.

Kuhu liigud edasi, Ingrid?

Ega ma seda päriselt ei teagi. Eks vaatame, kuhu elu viib. Katsun järgida põhimõtet: ole õnnelik ja tee head.

_____________

Kuidas Ingrid Maadvere keerulisi asju lihtsalt lahti püüab seletada, saab vaadata tema ajaveebist.