Uuendusliku loengusalvestuslahenduse testimisest Eesti Infotehnoloogia Kolledžis, Tartu Ülikoolis ja Tallinna Tehnikaülikoolis.
Paljud koolid ja õppejõud on juba aastaid loenguid ning ettekandeid salvestanud videotena, edasijõudnud on seda teinud MS Produceri või Camtasia Studio abil. Üldiselt nõuavad need lahendused aga tülikat manuaalset tööd nii valmistamisel kui ka levitamisel.
Meie usume, et kvaliteetne loengusalvestus saab valmida ka lihtsamalt
Loengusalvestuste kvaliteedi tõstmise ning loomise ja levitamise hõlbustamise soov viis meie koolid kokku maailma tipplahenduse Echo360ga. Echo360 abil saab loenguid salvestada ning levitada täisautomaatselt. Seda süsteemi testitakse Eestis 2008. aasta sügissemestril Eesti Infotehnoloogia Kolledžis, Tartu Ülikoolis ja Tallinna Tehnikaülikoolis.
Echo360 on terviksüsteem klassiruumis toimuvate loengute täisautomaatseks salvestamiseks ja levitamiseks. Echo360 salvestab kolm allikat (heli, esitlus, video) korraga ja oskab need allikad töödelda neljaks eri väljundiks (Adobe Flashi (swf) põhine kõiki allikaid sisaldav loengusalvestus, mp4-videosalvestus esitlusest ehk vodcast, enhanced podcast ja mp3-heli ehk podcast). Lisaks suudab Echo360 pärast salvestuse valmimist levitada salvestuse asukoha infot paljudesse kanalitesse, nagu näiteks Moodle, WebCT, RSS (podcast ja vodcast), e-post.
Tehniliselt koosneb Echo360 süsteem kahest peamisest osast:
1) Spetsiaalne salvestusseade, mis asub klassiruumis ja salvestab loengu eri allikad. Salvestusseade on ühendatud otse internetti ning saab kogu tööks vajaliku info keskserverist (vt keskserveri kirjeldust järgmisest punktist). Salvestatud materjali saadab salvestusseade automaatselt keskserverisse, mis tegeleb salvestuse haldamise ning levitamisega. Salvestusseadme külge ühendatakse järgmised allikad:
-
õppejõu arvutist tulev VGA-kaabel – nii saab Echo360 esineja arvuti pildi ehk esitluse. Videoprojektorisse saab pilti saata salvestusseadmes oleva VGA-signaali jagaja kaudu.
-
mikrofon või helisüsteem – nii saab Echo360 esineja jutu.
-
videokaamera – nii saab Echo360 videopildi õppejõust klassiruumi keskkonnas.
2) Keskserver, mille kaudu juhitakse Echo360 süsteemi tööd. Keskserveri kaudu toimub salvestuste planeerimine, salvestusseadmete haldus, salvestuste järeltöötlus, valmis salvestuste levitamine tudengitele ning näiteks Moodle’isse või WebCT-sse salvestuseinfo saatmine. Ilma keskserverita Echo360 süsteem toimida ei saa.
Klassiruumis asuvat salvestusseadet on võimalik asendada ka vastava tarkvaraga õppejõu arvutis. See tarkvara töötab ainult Windowsi keskkonnas ning ei võimalda salvestada videopilti õppejõust. Samuti koormab taoline tarkvara tuntavalt õppejõu arvutit ning vajab pärast loengut manuaalset tööd valmis salvestuse edastamiseks keskserverisse. Meie testimise käigus seda tarkvaralist lahendust ei kasutata.
Testimisest lähemalt
Alates kooliaasta algusest on testimises osalevates koolides salvestatud kokku üle 100 loengu (oktoobri lõpu seisuga). Mõned näited salvestatud loengutest on kättesaadavad hetkel toimuvat testimist kajastaval koduleheküljel. Testimise käigus on eesmärgiks näha, kuivõrd töökindel ja samas tudengitele/õppejõududele vajalik taoline täismahus loengusalvestuste süsteem oleks. Samuti on oluline salvestuste tudengiteni jõudmise kiirus – senine testimine on näidanud, et loengust nelja erineva väljundi avalikuks saamine võtab aega umbes 90 minutit loengu lõppemisest alates.
Testperioodi lõpptähtaeg on sügissemestri lõpp ehk 2009. aasta jaanuari teine pool. Kokkuvõtteid tehes peame oluliseks nii tudengite kui ka õppejõudude tagasisidet.
Mõistmaks loengusalvestussüsteemide võimalikke rakendusi, toome välja mõned kasutusstsenaariumid:
Õppejõud Maris* loeb ainet majandusõpetus päevastele, õhtustele ja kaugõpperühmadele. Seni on ta pidanud sama teemat kordama eri sihtrühmadele kolm korda. Nüüd saab ta lasta oma päevase loengu salvestada ning levitada seda õhtu- ja kaugõpperühmadele õppematerjalina. Kokkusaamised õhtu- ja kaugõpperühmadega toimuvad juba läbi töötatud loengute alusel seminaridena, millest võidavad ajakasutuse ning interaktiivsuse poolest nii õppejõud kui ka tudengid. Päevaõppetudengid saavad samas veel korduvalt üle vaadata loengus räägitud teemad, isegi juhul kui nad loengusse pole jõudnud.
Kaugõppetudeng Toomas töötab täiskohaga ning ei saa iga kord reedestel õppesessioonidel kohal viibida. Oma töö käigus peab Toomas palju mööda Eestit ringi sõitma ning sõitmise aja sisustaks ta hea meelega kasuliku infoga. Echo360 süsteemi abil ongi tal nüüd võimalik siduda oma iPod iTunesi programmi kaudu reedeste loengute audiosalvestustega. Kodus iPodi arvuti külge ühendades lisatakse uued loengusalvestused otse mp3-mängijasse. Uuesti sõitma minnes võtab Toomas oma iPodi kaasa ning saab kuulata möödunud loenguid.
*Nimed ja stsenaariumid on väljamõeldud.
Teemakohased veebiviited:
http://sites.google.com/site/echo360testinginestonia
Mis on loengusalvestus?
Loengusalvestuse all mõtleme reaalelus toimunud loengu või ettekande täismahus jäädvustust. Loengusalvestus ei ole õppevideole sarnase kontsentreeritud sisuga, vaid annab võimalikult tõetruult edasi hoopis reaalses loengus toimunud mõttekäigud ja näidismaterjalid koos sinna juurde kuuluvate visuaalsete materjalidega.
e-Õppe Arenduskeskuse sügisseminaril “Kvaliteet ja kvantiteet e-õppes” (27.–28. novembril Luual) toimub erinevaid loengusalvestuse lahendusi tutvustav ja võrdlev sessioon, mille käigus näitame ka Echo360 süsteemi. Kõigil huvilistel soovitame tulla ja uurida juba kohapeal, mis lahendused neile kõige paremini sobiksid.
Marko Puusaar
