Vikipeedia kõrval on Wikimedia Foundation asutanud viimastel aastatel terve rea kogukonnapõhise sisutootmise projekte. Tuntumad nendest on õpikute kirjutamiseks mõeldud Vikiraamatukogu, avatud sisulitsentsiga fotosid ja meediafaile koondav Wikimedia Commons ning Vikiülikool.
Minu esimene põhjalikum kokkupuude Vikiülikooliga oli selle aasta kevadsemestril, kui õpetasime koos Teemu Leinoneniga Helsingi Kunsti- ja Disainiülikoolis (TaiK) avatud õppematerjalide kursust. Kuna meil polnud võimalik iga nädal kohal viibida, otsustasime teha kursuse täielikult e-õppe vormis. Varasemast oli meil mõlemal kogemusi ühise ajaveebi kasutamisest kursuse õpikeskkonnana, kuid see ei ole ühelgi korral väga edukalt toiminud. Õppijad tajuvad ajaveebi personaalse keskkonnana ning neil on suurem motivatsioon ajaveebi sissekannetega töötada, kui tegemist on nende isikliku ajaveebiga. Seetõttu otsustasime, et igal õppijal on isiklik ajaveeb ning lisaks sellele on kursuse läbiviijatel oma ajaveeb, kuhu postitame sissekande iga nädala teemal.
Sellise personaalsetest ajaveebidest koosneva õpikeskkonna puhul on siiski vajadus ühise keskkonna järele, kus kõigil kursuslastel oleks sisu toimetamise võimalus. Otsustasime selleks katsetada Vikiülikooli. Kursuse ettevalmistamise käigus kavandasime Vikiülikooli lehel iga nädala kava koos lugemismaterjalide, linkide ja ülesannetega. Lisaks sellele tegime eraldi lehe, kus kursusest huvitatud said ennast osalejaks registreerida. Paarikuise ettevalmistusperioodi jooksul kogunes lisaks kaheksale TaiKi tudengile üle 60 vabatahtliku ligi kahekümnest maast. Kümne nädala jooksul postitasid osalejad iga nädala teemal sissekande oma ajaveebi ja kommenteerisid teiste osalejate ajaveebe. Kursuse lõpuni pidas vastu paarkümmend osalejat, kellest enamik pidas seda väga huvitavaks õppimiskogemuseks. Mõned aktiivsemad osalejad võtsid käsile ka jätkukursuse ettevalmistamise ja läbiviimise.
Esimesest õnnestunud Vikiülikooli kursusest saime innustust, et seada üles ka soome- ja eestikeelne Vikiülikool. Mõlema Vikiülikooli sisukord on tehtud erinevate õppevormide järgi – kursused, huviringid, lugemisringid, võrgukonverentsid ja iseõppekursused. Nagu sellest jaotusest näha, on rõhk õpitegevustel, mitte õppematerjalidel. Meie nägemuses võiks Vikiülikool olla kursuse keskkohaks, kust viivad viited repositooriumides ja avatud keskkondades paiknevatele õppematerjalidele. Sellisel juhul jääks õppejõule vabadus kasutada just talle sobivat vahendit õppematerjalide koostamiseks ning litsentsitüüpi õppematerjalide avaldamiseks.
Hetkel on eestikeelses Vikiülikoolis kaks kursust: Tallinna Ülikooli magistriõppe kursus õpitehnoloogia standarditest ning e-Ülikooli täienduskoolitus viitamisest ja viidete haldamisest. Esimeste eestikeelsete Vikiülikooli kursuste puhul on osalejateks ametlikult vaid Tallinna Ülikooli või e-Õppe Arenduskeskuse kaudu kursusel osalevad õppijad, kuid loodetavasti liitub uute Vikiülikooli kursuste puhul ka vabatahtlikke osalejaid. Minul on kindel kava oma tulevaste kursuste e-õppe osa kõigile avatult Vikiülikoolis läbi viia. Loodan, et Vikiülikooli kogukonnaga liitub peagi veel huvilisi.
Hans Põldoja
