Tulevik on see, mille poole igaüks meist liigub kiirusega 60 minutit tunnis, sõltumata sellest, mida ta teeb või kes ta on.
/C. S. Lewis/
Sisenedes kolmandasse aastatuhandesse, peab iga inimene mõtlema, kuidas sellel sajandil hakkama saada. Patrick Dixon ütleb, et tulevikul on kuus tahku: kiirus, linnastumine, radikaalsus, universaalsus, hõimustumine ja eetilisus. Neist igaühel on kolmandal aastatuhandel meile dramaatiline mõju.
Tahkude mõju sõltub sellest, kes te olete ning kus te maakeral ja sotsiaalsel skaalal asute. Vaid väga väike arv inimesi on praeguseks teadlikuks saanud millenniumi mõjust. Dixon nimetab seda M-teguriks. Sel sajandil sündinud lapsed on M-generatsioon.
M-tegur ei avaldu kohe, kuid selle mõju on totaalne, kaugeleulatuv ja kestab väga kaua. Kõige varem ilmutab ta ennast väärtushinnangute radikaalses revideerimises. Muutub ka kujutelm sellest, mis annab inimesele võimaluse sellel sajandil olla edukas, loov ja kaasa minna kiirete muutustega.
Küsimus on, milliseid kompetentse vajab 21. sajandi inimene ja mille poolest need erinevad 20. sajandil edu toonud kompetentsidest.
Me oleme jõudnud teadmusmajandusse, mis tähendab, et iga töötaja on teadmustöötaja. Peamine töö 21. sajandil on vaimne töö ja vaimse töö paradoks on selles, et seda ei saa otseselt mõõta. Seetõttu peab töö olema vabatahtlik ja iga töötaja peaks olema tööle pühendunud, et olla loov ja innovaatiline ning muutuste kiirusega toime tulla.
Peter Druckeri arvates on peamised väljakutsed inimesele järgmised:
- tulla toime kiiruse ja muutlikkusega
- olla paindlik
- tulla toime vastuoludega
- omada põhimõtteid orienteerumiseks selles maailmas
Need väljakutsed tähendavad ka uusi kompetentse, millest tähtsamad on: selge visioon, pühendumus, moraalne küpsus, usaldatavus ja julgus. Mõne uurija arvates on võtmekompetentsideks
- paindlikkus – paradigmade paindlik vahetamine,
- enesetundmine – võime ja soov vaadata sissepoole,
- väärtustel põhineva visiooni olemasolu,
- terviku nägemise ja sünteesi võime,
- avatus erinevustele,
- sõltumatus, massist eristumine, kahtlemine kõiges,
- asjade laiemasse konteksti asetamine, eemalt vaatamine.
Muutunud on ka vaade juhtimisele. On neid, kes arvavad, et juhiks peab sündima – mõnel on selleks annet ja teisel mitte.
Mitte igaüks ei saa olla Roosevelt, de Gaulle või Churchill, arvavad nad. Miski pole tõest kaugemal. Juhiks olla ei ole ainult eliidi privileeg, see on paljude kutsumus – nii arvab A. Havard. Riigipead ja kooliõpetajad, tööstuse kaptenid ja koduperenaised, sõjaväe ülemad ja tervishoiutöötajad, kõik juhendavad kedagi.
Dee Hock (Visa kaardi looja) väidab, et kriitilised, kõige olulisemad omadused juhtimiseks on: väärikus, motivatsioon, võimed, mõistmine, teadmised ja kogemused.
Ilma väärikuseta on motivatsioon ohtlik, ilma motivatsioonita on võimed impotentsed, ilma võimeteta on mõistmine piiratud, ilma mõistmiseta on teadmised mõttetud ja teadmisteta on kogemus pime. Edukaks koostööks on oluline leida endale partneriteks inimesi, kelle teadmised ja kogemused erinevad kardinaalselt teie teadmistest ja kogemustest – see loob eeldused innovatsiooniks ja loovuseks.
Anu Virovere
