Ei ole tähtis, kuidas me kombineeritud õpet nimetame, kas blended, integrated või hybrid learning (heal lapsel palju nimesid), eesmärk, mille oleme püstitanud, jääb ju samaks: me ühendame auditoorse õppe veebipõhisega, sest see tundub meile efektiivsem, eesmärgipärasem, põhjendatum.
Kombineeritud auditoorse ja veebipõhise keelekursuse loomise ajendiks 2003. aastal oli minu isiklik kogemus inglise keele õpetajana. Avatud ülikooli üliõpilastele õppekavas ette nähtud väheste inglise keele auditoorsete tundide arv tõstatas probleemi tugisüsteemi vajadusest, mis hõlbustaks nende iseseisvat tööd. Teema huvitas mind sedavõrd, et sai uuritud paljude veebipõhise keeleõppe ekspertide seisukohti ning tehtud uurimusi, et teiste kogemustest ja ettepanekutest õppida.
Juba 1996. aastal oli Mark Warschauer (1996) seisukohal, et internet ja kommunikatsioon arvuti vahendusel soodustavad tehnoloogia kasutamise integreeritud suunda. Arvutipõhise keeleõppe ajalugu näitab, et arvutit saab rakendada mitmel viisil. Arvuti saab olla tuutor, pakkudes treeningprogramme ja harjutusi; annab stiimuli diskussiooniks ja suhtlemiseks ning töövahendi kirjutamiseks ja uurimistööks. Interneti tulekuga lisandus veel üks roll – arvuti võib olla globaalse suhtlemise meedium ja piiramatu hulga autentse materjali allikas.
Tänapäeval oleme veendunud, et tehnoloogia edusammud ja üha kasutajasõbralikumad arvutid on murdnud vastupanu IKT (info- ja kommunikatsioonitehnoloogia) kasutamisele klassis ja väljaspool seda. Esmane tehnoloogiavaimustus on nõrgenenud ja see on asendatud parema pedagoogikaga, mis aitab kaasa kombineeritud õppe rakendamisele õppetöös. Valmisprogrammide passiivse tarbimise asemel loovad õpetajad iseseisvalt teatud gruppide või õppijate jaoks spetsiaalse sisuga materjale.
Järjest enam võetakse kasutusele uusi õpetamismeetodeid, et toetada kompleksõppimist (probleemipõhine õpe, kaasusepõhine õpe, projektipõhine õpe jne). Kõik need suunad rõhutavad ühiselt, et käimapanev jõud õppimises on tähendusrikaste, realistlike õpiülesannete kasutamine (Jochems, Van Merrienboer, Koper 2004). Need õpiülesanded peaksid edendama ja arendama oskuste, teadmiste ja suhtumiste integreerimist.
Viimastel aastatel on paljud arvutipõhise võõrkeele eksperdid (Chen, Belkada & Okamoto 2004; Chapelle 2001; Beatty 2003; Short, Busse, Plummer 2006) korraldanud uurimusi ja eksperimente, uurides võimalusi, kuidas integreerida arvutipõhist ja auditoorset keeleõpet eesmärgiga hõlbustada keele omandamist.
Suurbritannias Lancasteri ülikoolis Mike Short’i välja töötatud ja 2005. aastal avalikustatud ning tasuta teistele ülikoolidele pakutavat veebipõhist “Language and Style” kursust on uurinud, testinud ja analüüsinud paljud eksperdid. Seda peetakse üheks edumeelsemaks kaugkoolitusmooduliks, mida pakutakse Suurbritannia keeleõpetuses veebipõhisena.
Analüüsides kahes Saksamaa ülikoolis peetud kursuse (1/3 osas traditsioonilise seminarina ning 2/3 veebipõhisena) efektiivsust, märgivad Plummer ja Busse (2006), et e-õpe annab parima tulemuse just kombinatsioonina auditoorsest ja veebipõhisest õppest, kuna nii auditoorse kui ka veebipõhise õppe eelised ja puudujäägid täiendavad üksteist. Oma kogemuste põhjal selle kursuse pidamisel toovad Plummer ja Busse (2006) esile erinevaid muutujaid, mis mõjutavad e-õpet. Nendeks on eeskätt individuaalsete õpigruppide omadused (nt inglise keele oskus, interneti kasutamise oskus, internetiühenduse kindlus), lisaks erinevad tehnilised, rahalised, temaatilised ja õppeasutusega seotud asjaolud, mida kõike tuleb arvesse võtta (Plummer, Busse 2006).
Kombineeritud kursuse efektiivsust toonitas ka Blackpoole’i ja Fylde’i kolledžites “Language and Style” kursusi pidanud Judith Poole (2006). Ta analüüsis erinevate õpistiilide mõju õppijate suhtumisele veebipõhisesse õppesse ning jõudis järeldusele, et õppijad, kellele on omane aktiivsem õpistiil (aktivistid, pragmatistid), eelistavad veebipõhist õpet enam kui passiivsed mõtisklejad või teoreetikud, kes pigem prindiks õppematerjali ja loeks seda hiljem.
Arvutipõhise võõrkeeleõppe eksperdid nõustuvad üksmeelselt, et informatsiooniajastul on taolised hübriidkursused muutumas trendiks võõrkeeleõpetuses. Paljude ekspertide uuringute, analüüside ja tulemuste põhjal võib väita, et kombineeritud võõrkeeleõpe on efektiivsem kui täielikult veebipõhine õpe.
Warschauer (1996) osutas täieliku veebipõhise keeleõppe nõrgale küljele: soovides integreerida kõiki nelja oskust (lugemine, kirjutamine, kuulamine ja rääkimine), osutub kõige raskemaks suulise suhtlemise integreerimine.
Samas Barr, Leakey, Ranchoux (2005), katsetasid võõrkeeleõpet projektis TOLD (Technology and Oral Language Development) kolme aasta vältel kahes grupis (traditsioonilise auditoorse keeleõppe grupp ja kombineeritud õppe grupp – blended learning). Projekti põhieesmärgiks oli hinnata kahe lähenemise tulemusi just suulise suhtlemise seisukohast. Uurimuse tulemused näitasid mõlema grupi edusamme, kuid vaid auditoorset võõrkeeleõpet saanud õppijate edusammud suulises suhtlemises olid märgatavalt suuremad.
Julgustav oli lugeda Sirje Virkuse (Tallinna Ülikool) edastatud informatsiooni äsjase SRI International for the Department of Education aruande metaanalüüsi põhijärelduse kohta. Selle väitel said üliõpilased, kes läbisid kas osaliselt või terve kursuse veebipõhiselt, keskmiselt paremaid tulemusi kui vaid auditoorset õpet saanud üliõpilased. Aruanne võttis arvesse 12aastast perioodi ning 99 uurimust ega käsitlenud otseselt keeleõpet, kuid andis siiski positiivse hinnangu.
Tartu Ülikooli Pärnu kolledži keelekeskuse õppejõud on loonud nii veebipõhiseid tugikursusi auditoorsetele ainetele kui ka mitmeid vaid veebipõhisena toimivaid keelekursusi (grammatika, erialane terminoloogia). Minu arvates muudab kursuse loomine ka veebipõhisena õppetöö vaieldamatult mitmekesisemaks ning võimaldab infot ja õppematerjale õppijatele paremini kättesaadavaks teha. Õppija seisukohast on kõige olulisem kogu kursuse struktuuri ja strateegia selgus.
Viimase viie aasta vältel olen teinud anonüümset veebipõhist ankeetküsitlust kursuse läbinute seas, et saada osalejate hinnangut kombineeritud kursusele. Valdavalt on hinnang kombineeritud kursusele positiivne, tuues esile meeldivaid aspekte läbitud kursuse ja e-õppe kui õppimisviisi juures. Seda võib kokku võtta kolme märksõnaga: materjalide ja info kättesaadavus, enesehindamine testide näol ning mugavus. Saadud hinnanguid ja ettepanekuid olen kasutanud kursuse parendamiseks.
Minu jaoks on kombineeritud keelekursuse efektiivsus end tõestanud. Kogemus ja üliõpilaste tagasiside on vaid kinnitanud valiku õigsust.
Allikad:
Barr, Leakey, Ranchoux (2005). TOLD like it is! An Evaluation of an Integrated Oral Development Pilot Project. Language Learning & Technology, 9 (3), pp. 55–78. http://llt.msu.edu/vol9num3/barr/default.html
Beatty, K. (2003). Teaching and Researching Computer Assisted Language Learning. London, Pearson Education Limited.
Chapelle, Carol (2001). Computer Applications in Second Language Acquisition: Foundations for teaching, testing and research. Cambridge University Press, 2001
Chen, J.,Belkada, S., Okamoto,T. (2004). How a Web-based Course Facilitates Acquisition of English for Academic Purposes. Language Learning & Technology, 8 (2), 33–49. WWW document – URL: http://llt.msu.edu/vol8num2/chen/default.html
Jochems, W., Van Merrienboer J., Koper, R. (2004) Integrated e-learning. Implications for Pedagogy, Technology & Organization. RoutledgeFalmer, 2004.
Plummer, P., Busse, B. (2006). E-learning and Language and Style in Mainz and Münster. Language and Literature 2006. WWW document –URL:http://lal.sagepub.com (25.03.07)
Warschauer M. (1996). “Computer Assisted Language Learning: an Introduction”.
Reet Soosaar
