Taavi
Sotsiaalteaduskonna bakalaureuseastme üliõpilane
Teise aasta lõpuks haldusjuhtimise erialal kaugõppes võin kindlalt öelda, et olen teinud nii õppevormi kui ka eriala suhtes väga õige valiku. Ettevõtte juhina peab mul olema vaba päevagraafik ning kaugõpe on ainus võimalus sobitada õppimist tööga. Kuna loengud toimuvad kaks korda kuus nädalavahetustel, siis on suur osa õppest viidud e-keskkondadesse, nagu näiteks Blackboard ja Moodle.
E-õppekeskkonnad on mugavad ning nende “turuletulek” on kindlasti kaasa aidanud hariduse kättesaadavamaks muutumisele. Eelkõige on just võimalik täies mahus haridust omandada ka neil, kes ei saa igapäevaselt loengutes osaleda. Samuti aitavad e-õppekeskkonnad kokku hoida aega ja raha nii ülikoolil kui ka üliõpilastel. Ära jäävad kulutused kohaletulemiseks ning näiteks materjalide paljundamiseks. Õppejõul pole tingimata vaja tulla nädalavahetusel loengut andma, vaid on võimalus see videona salvestada. Üliõpilased saavad tegeleda õppetööga just siis, kui neil selleks piisavalt aega on.
Siit jõuame enesedistsipliini küsimuse juurde, millest sõltub e-õppes palju. Iseseisvalt õppides pead oskama oma aega planeerida, et kõigist tähtaegadest kinni pidada.
Iseseisvalt õppides pead oskama oma aega planeerida, et kõigist tähtaegadest kinni pidada.
E-õppe juures ei saa kindlasti mainimata jätta ka tehnika ja infosüsteemide kvaliteedi tähtsust – kiire arvuti ja kiire internetiühendus üheskoos tõrgeteta toimiva e-õppekeskkonnaga hõlbustavad õppimist ja loengute kuulamist.
E-õppekeskkonnad on kindlasti oluliseks täienduseks haridussüsteemile, muutes (kõrg)hariduse efektiivsemaks ja laialdaselt kättesaadavaks. Samuti on e-õppes osalemine hea enesedistsipliini harjutus, sest tulemuste kvaliteet sõltub täielikult üliõpilase enda motiveeritusest ning tahtest õppida.
Kui saad hakkama e-õppega, siis saad kõigega hakkama!
Rando
Bakalaureuseõppe teise kursuse tudeng
Kuna käin täiskohaga tööl ja mul on pere, siis olen valinud kaugõppe. Üldjuhul käib kaugõppes enamik üliõpilasi täiskohaga tööl, meie kursuse puhul näiteks on pooled neist ka väljastpoolt Tallinna. Põhiline suhtlus õppejõududega käib veebikeskkonnas, kas siis Moodle’i või WebCT kaudu. Sealt leiab tudeng õppeaine kava, õppematerjalid, videoloengud, koduste ülesannete tähtajad ja saab teha online-teste.
Mõlemad keskkonnad on olnud väga kasulikud ja kasutajasõbralikud. Süsteemid on alati töökorras, kui neid kasutanud olen, seega etteheiteks pole põhjust. Väga rahul olen sellega, et kui ei ole saanud loengutest osa võtta (lähetuses, haige jne), on mul võimalus need materjalid ise läbi töötada ja saada aimdust, millest räägiti. Seega ei jää ma ilma loengus käsitletust. Muidugi ei saa seda võrrelda üks ühele loenguga, kuid see on tunduvalt parem variant kui sirvida kaastudengite napisõnalisi märkmeid. Väga kasulikud on videoloengud, mille vaatamine teeb peaaegu sama välja kui loengus osalemine.
Väga kasulikud on videoloengud, mille vaatamine teeb peaaegu sama välja kui loengus osalemine.
Mõned õppejõud kasutavad Skype’i, et väljakuulutatud aegadel üliõpilastele konsultatsiooni anda, kui neil peaks oma kodutööde tegemisel probleeme tekkima. Samuti on Skype’i vahendusel kaasüliõpilastega grupitöid tehtud ja salvestused hiljem õppejõule saadetud.
Isiklikult leian, et e-õppe erinevad variandid on väga positiivsed ja innovaatilised õpetamise moodused. Oleks samm tagasi meie infotehnoloogilises ühiskonnas, kui neid võimalusi ei kasutataks. Ma ei usu ka, et see kuidagi õppejõudude töökohti ohustaks, pigem avardab õpetamise võimalusi ja loob parema kontrolli tudengite õppetöös osalemise üle.