Tagasiside eelmisel aastal valminud kursustele
Uudiskirja selle aasta kevadnumbris ilmus koolituste rubriigis tagasiside kahe kursuse kohta, mis valmisid 2009. aastal korraldatud uute kursuste hanke tulemusel. Jätkame seda traditsiooni ka selles numbris. Seekord on võimalik lugeda tagasisidet kursuste “Videokonverentside ja -loengute kasutamine õppetöös” ja “Mängud e-õppes” kohta.
Tagasiside kajastamise eesmärk on jagada elamusi ja kogemusi, mis annavad parema ülevaate kursustel omandatavatest teadmistest ja oskustest.
Richard Duke, mängude kasutamise eriala looja ütles juba ca 40 aastat tagasi: “A picture is worth a thousand words; a game is worth a thousand pictures.”(Pilt on väärt 1000 sõna, mäng – 1000 pilti.) Kui me aga vaatame ringi Eesti haridusmaastikul põhikoolist ülikoolini ja täienduskoolituseni, puudub enamikel kursustel mänguline element. Kuna e-õpe toob tavaliselt muutusi traditsioonilisse õpetusse, võiks see ka mängud meie õpetajate/õppejõudude meetodite arsenali tuua.
Miks mänge nii vähe kasutatakse, pole Eestis vist uuritud. Mängude kasutamine pole ka niisama lihtne, et vaatan ja proovin. Mäng peab olema valitud õppe-eesmärkide põhjal, kohaldatud sihtrühmale, oskuslikult ellu viidud. Paljudele tuleb üllatusena, et ei õpitagi enamasti mängu mängimise ajal, vaid et mängus saadud emotsioon ja kogemus muudetakse teadmiseks alles mängule järgneva korraliku debriifinguga.
Niisiis on mängude kasutamisega õppimise otstarbel seotud oma teooria, on rahvusvahelised organisatsioonid, kes teadmisi levitavad. Kuigi mängudega saab õpetada seda, mida teiste meetoditega on väga raske või võimatu õpetada (kogutud teadmise rakendamist reaalelulises situatsioonis, käitumise ja suhtumise muutumist jne), ei garanteeri tulemust mitte paljas fakt, et kasutati mänge, vaid nende oskuslik kasutamine. Et e-õppes kardetakse inimliku sideme puudumist nii õppijate endi kui ka õpetaja ja õppijate vahel, muutuvad mängud e-õppe jaoks veel väärtuslikumaks kui tavaõppe jaoks – mängud on ju aktiivse suhtlemisega tegevus.
Miks me selle kursuse koostasime? Kuulume gruppi, kes on mänge kasutanud juba 1992. aastast, 1994. aastast oleme ISAGA (International Simulation and Gaming Association) liikmed ja olles läbinud ka ISAGA eelmise juhi prof Jan Klabbersi Viljandis korraldatud kursuse, tundsime, et oleme kohustatud seda tegema. TÜ avatud ülikooli innustusel otsustasime selle raske töö – e-õppe kursuse mängude kasutamiseks e-õppes ette võtta.
Kursuse jaoks koostasime teoreetikutele tuginedes originaalsed materjalid, lisasime palju mitmesuguste mängude kirjeldusi ja viiteid kogudele, kust võib leida sadu mänge. Kursuse teljeks on seitse peatükki, mille juurde kuuluvad mängude mängimised, küll üksinda, küll väikese rühmaga; ja mis peaks õppija ette valmistama lõputööks: tuli adapteerida, ellu viia ja debriifida oma eesmärkidele sobiv mäng. Kõik toimus puhtalt e-õppe vahenditega.
Nüüd on kursus 11 õppijaga just lõppemas, osaline tagasisidegi olemas.
Mida arvasid õppijad?
Minu jaoks on võrk lahendanud (muu hulgas) kaks väga olulist probleemi suhtlemisel – aja ja ruumi piirangud. Kirjutan seda teksti Väike-Vilsandi saarelt, kus elame oma perega suvisema poole aastast – ma ei saaks nendel kursustel osaleda muul moel kui võrguvahendusel.
***************
Olen juba kasutanud siin kursusel saadud teadmisi ja mänge õppetöös. Kavatsen seda teha ka edaspidi, need teevad kursuse atraktiivsemaks, vaheldusrikkamaks ja mitmekesisemaks. Kursus tekitas soovi neid teadmisi laiemalt kasutada.
***************
Minule oli kõige rohkem kasu juhtimise ja debriifimise teemast, eriti debriifimisest. Debriifingut polnud ma varem eriti teadlikult teinud.
***************
Sain siit julgust oma kursusi mängulisemalt üles ehitada. See piir, kust läheb mäng ja kust algab lihtsalt mänguline õpetamine, läks muidugi hägusemaks, aga ma arvan, et sellest on ükskõik. Ilmselt on see hea näitaja, et tekkis selliseid teadmisi, mis panevad mind olukorda, kus peab asju veel juurde uurima.
***************
Enne suhtusin e-kursuse mängudesse jahedalt, tuues põhjuseks oma oskamatuse mänge tehnoloogiliselt lahendada, aga nüüd tean, et on võimalik olemasolevaid kohendada.