Teenusedisain hariduses

Haridusvaldkonda üldiselt vaadeldes tundub “disain” mõistena midagi võõrast ja kauget. See on tingitud suuremal määral olukorrast, et me ei mõista “disaini” selle sõna kogu väärtuses.

Disaini saame liigitada tegevusvaldkondade järgi nelja gruppi:

1. Disain kui innovatsioon.

Olukord, kus disainer on kaasatud strateegiate, toodete ning teenuste väljatöötamise protsessi, ta on toimingute lahutamatu osa. Sageli vaadeldakse disaini ettevõtte kogu arenguprotsessi ühe (sageli ka ühe olulisema) osana.

2. Disain kui protsess.

Mõeldud strateegilistele kasutajatele, kus disain ei ole töö tulemus, vaid töö vorm, mida kasutatakse arendusprotsessis koostöös teiste osapooltega.

3. Disain kui kujundus.

Mõeldud stilistidele ning kujundajatele olukorras, kus disaini kasutatakse vaid toote ja/või teenuse lõpliku välimuse kujundamiseks.

4. Rasketööstuses

eksisteerib ka ilma disainita protsess, kus kujunduslikel osadel puudub suur mõju. Sageli loobutakse disaini kasutamast just teadmatuse ja võimalike kulude kartuse, mitte mittevajaduse tõttu.

Disaini saab käsitleda ka seoses kasutusmugavusega. Kasutajasõbralik disain, mille alla käib kasutajale suunatud toote ja/või teenuse planeerimine ja arendamine, leiab enamikel juhtudel rakenduse arhitektuuris, kus hooned luuakse erivajadustega inimeste huve arvestades.

Õppetöö on teenus nagu iga teinegi. Protsess, mis algab õppeaine planeerimisega, jätkub materjalide koostamise, presenteerimise, info edastamise, arusaadavuse kontrolliga ning lõppeb tagasisidega. Õppejõud on sõna otseses mõttes teenindaja, oma valdkonna kvalifitseeritud spetsialist, kes annab edasi oma teadmisi kui teenust.

Õppetöö on teenus nagu iga teinegi. Protsess, mis algab õppeaine planeerimisega, jätkub materjalide koostamise, presenteerimise, info edastamise, arusaadavuse kontrolliga ning lõppeb tagasisidega. Õppejõud on sõna otseses mõttes teenindaja, oma valdkonna kvalifitseeritud spetsialist, kes annab edasi oma teadmisi kui teenust.

Kuidas edastada õpilastele parimal viisil oma teadmisi? Kuidas ma kujundan õppeaine nii, et selle omandamine oleks võimalikult kasutajasõbralik ja meeldiv? Kas ma olen kursis vahenditega, mida oleks võimalik õppeasutuse raames ning toel kasutada? Millised tavad ja nõuded kehtivad minu õppeasutuses? Mismoodi ma tohin kasutada õppeasutuse sümboolikat jne. Need võiks olla suunad, mille üle juurelda. Õppejõu amet pole kerge. Seda enam peaks mõtlema, kuidas teha töö mugavaks ja tudengitele paremini omandatavaks.

Koostöö haridustehnoloogidega võiks siinkohal olla märksõnaks – haridustehnoloog kui protsessi kaasatud disainer, kes pakub välja uusi ja loovaid lahendusi-keskkondi ning aitab õppejõudu aine väljatöötamisel.

Tags:

Autorist