Eesti IT visionäär – Linnar Viik

Raske on talle järele joosta nii mõttelennul kui metsarajal, sest tema ei pea vajalikuks enne igat tõusu ja käänakut hinge tõmmata. Ta ise ütleb enda kohta: “Minu tugevus on eimillestki midagi luua, tuues uute ideede juurde eri osalisi, olulisi oskusi, ja leida viise selle tiimi motiveerimiseks.” Ka sõbrad ja kolleegid kinnitavad, tegemist on sündinud uuendajaga, keda iseloomustab uute võimaluste ja seoste nägemine ning riskijulgus.

Kas mäletad lapsepõlvest, kelleks Sa saada tahtsid? Oli sul iidoleid või eeskujusid, kellega sarnaneda soovisid?

Varase lapsepõlve unistus oli äärmiselt abstraktne – soovisin saada “teaduseloo kandidaadiks” ning esimestes klassides olid mul koduse suure raamatukogu kõrval lemmikteosteks entsüklopeedia ning võõrsõnade leksikon.  Iidolid ei olnud personifitseeritud, kuid pigem kujutasin ette oma kodust töölauda – suurt, paberihunnikutega

kuhjatut, toa kolm seina maast laeni raamatutega kaetud.

Mis ajendas Sind Tallinna Tehnikaülikoolis majandusinseneriks õppima ja kuidas Sa sealt edasi Helsingi Tehnikaülikooli rahvusvahelise majanduse ja tehnoloogia osakonda sattusid?

Arvutid mind eriti ei huvitanud ja Tallinna Polütehniline Instituut ka mitte – soovisin Tartus kirjandust ja filoloogiat õppida. Keskkoolijärgne suvi, ümbritseva maailma argitähtaegu unustamapanev armumine päädisid aga ühel hetkel reaalsusega, sest avalduste esitamise tähtajad olid läbi. Siis seisingi korraga silmitsi toonase TPI erialade loeteludega, millest ükski erilist huvi ei pakkunud. Majandusteaduskond, infotöötlus, kõrge konkurss erialale – see kostis paremini kui kohustuslik sõjaväeteenistus Nõukogude armees. Tallinna 2. Keskkooli tunnistuse ja kõrge keskmise hindega sissesaamisega raskusi polnud, kuid huvi infosüsteemide vastu tekkis alles siis, kui pakuti võimalust veel nõukogude aja lõpus Soome edasi õppima minna. Mida, milleks ja kuidas arvuteid kasutada võib, sai hoopis uue ning avarama tähenduse.

Sind on võimalik seostada väga paljude organisatsioonide ja ühendustega. Kuidas Sa ise kokku võtaksid selle, kus Sa töötad ja mida teed?

Ise esitlen end õppejõu ja ettevõtjana, kandes põhirolli just õppejõu tööle. Õppejõu amet nõuab palju ja annab tagasi alati kordades enam, kui oled ise pingutanud. Õppejõuna saab enda vaimset tervist vormis hoida, teravust ja ärksust säilitada.

Seda, mida õppejõuna külvad, saad ettevõtjana lõigata. Ettevõtlus ei tähenda minu jaoks vaid finantsiliselt kasumisse pürgivaid ärimudeleid – sotsiaalne ettevõtlus, mittetulundussektor oma paljude võimalustega oma meid ümbritsevat maailma äriühingutest võimsamalt mõjutavad tegevused. Ettevõtlus on minu jaoks pigem meelelaad – see tähendab valmisolekut enda ja teiste ideesid ellu viia, nende abil maailma muuta ning kogemusi juurde saada.

Mida pead ise oma tööelu suurimaks saavutuseks või kõige põnevamaks projektiks?

Tagantjärele tarkus on üks minu nõrgemaid valdkondi, sest hoolimata energiast ja innust, millega mingil ajahetkel uude algatusse panustad, suudad hiljem ka oma edulugudes nõrkusi leida. Konstruktiivne kriitika senitehtu, isegi hästitehtu suhtes on edasiviivam kui heldimustunne.

Viimase kahe aasta ning tuleva nelja-viie aasta jooksul olen panustamas Euroopa Liidu innovatsiooni ja tehnoloogia arendamise üksuse, Euroopa Innovatsiooni ja Tehnoloogia Instituudi nõukogu ja täitevkomitee tegemistesse. See ei tähenda pelgalt Brüsseli ja Budapesti (kus on meie instituudi peakorter) vahet reisimist, vaid sisulisemat tööd Euroopa kõrghariduse, teaduse ja ettevõtluse omavahelise suhte tihendamiseks.

Mida meenutad oma ameti algusaegadest? Mis on kõige rohkem võrreldes tänapäevaga muutunud?

Kui ametiks pidada tööd infosüsteemide arendamisel, siis enim on muutunud arendustsüklite kiirus ning infotehnoloogia mõjukus ühiskonna eri protsessidele. IT arendaja vastutustunne oma tegemiste suhtes ei ole sellele mõjukusele veel vastavaks arenenud, nagu pole ka paljude infosüsteemide tellijate arusaam oma plaanitu mõjudest. Inimestel on komme tehnoloogiate mõjukust lühiajalises perspektiivis ülehinnata ning pikaajalises mõõtmes alahinnata.

Sind seostatakse kõige rohkem sõnakombinatsiooniga “infotehnoloogia ja innovatsioon”. Miks?

Minu tugevus on eimillestki midagi luua, tuues uute ideede juurde eri osalisi, olulisi oskusi, ja leida viise selle tiimi motiveerimiseks. Innovatsioon on uute ideede elluviimine ning senise praktika kaudu, kus pea kõik minu tööd on seotud uute asjade käivitamisega, on ilmselt ka “innovatsiooni” sõna minuga seostatud. Minu veendumus on, et infotehnoloogia valdkonna rakendused mõjutavad ja muudavad meid ümbritsevat maailma enim ning sestap ka “infotehnoloogia ja innovatsioon”.

Mis Sind infotehnoloogia temaatikani viis? Mis Sa arvad, miks infotehnoloogia Sind seniajani köidab?

Pole ühtegi teist valdkonda, mille areng oleks sedavõrd kiire ning mille tulevik sõltuks uute teadmiste loomisest ning uude ideede elluviimise võimekusest. Infotehnoloogia vallas olen ma elanud oma senise teadliku elu jooksul läbi kümmekond tehnoloogiapõlvkonda – teistes valdkondades elab inimene vaid lühikese osa oma erialasest tehnoloogiapõlvkonnast.

Kas oled suutnud innovatsioonipisikuga nakatada ka enda lähedasi?

Olen. Parimaks komplimendiks on tudengid, kes oma uut, plaanitavat ideed tulevad esmalt minuga arutama. Ind ja pealehakkamine on kindlasti pool võitu, kuid selle kõrval peab oma ideed oskama ka esitleda – selgelt, arusaadavalt ja lühidalt. Paljude tudengialgatuste probleemiks on olnud mastaabi puudumine või selle mittemärkamine (arvatakse näiteks, et elanikkonna vananemine ja sellega seotud uute teenuste arendamine on vaid Eestile omane), liigne tehnoloogiline keerukus (uue tehnoloogia kasutuselevõtt ei tohi kasutajalt nõuda enamat kui seadme käivitamist, edasine peab olema juba intuitiivselt mõistetav) ning reaalse hüve puudumine (luuakse lahendus, mille kasutamine võtab senisest rohkem aega, energiat ega lahenda seniseid probleeme).

Murdepunktiks oli minu arvates aasta 2008, kui ülekuumenenud majanduse kiuste hakkas mulle silma üha enam uudse ja avara mõtlemisega algatusi.

Oled oma töös väga aktiivne inimene. Kas Sul jääb aega ka isiklike huvidega tegelemiseks?

Huvialadele pühendatud aeg, mitte töösaavutused, näitab elukvaliteedi olemasolu. Laste, pere, lähedaste, sõprade ja enda vaba aja kohale tekkima kippuvad töised ülesanded tuleb võimalikult vara ära tunda ning oma kalendrist välja rookida. Endale piisavalt vaba aega võimaldavad inimesed on ka kolleegide ja ümbritseva maailma suhtes paremad inimesed. Tavatsen oma päeva alustada metsa- või maastikujooksuga ning aastas koguneb jooksukilomeetreid kuskil 2000–2500 vahele.

Minu teine aastaringne (taas)avastatud harrastus on tennis ning hoolimata mõne harrastajate turniiri võidust püüan seda pigem mängu ilu ja seltskonna pärast korda kaks nädalas mängida. Võsasurfi, salaDJ, võistlustel mitteosaleva purjetamise ning mitte üheski kooris koorilaulmise jaoks jääb laste ja pere kõrvalt aega liialt vähe, et neid tõsisteks harrastusteks nimetada saaks.

Kui saaksid valida ajastut elamiseks ja töötamiseks, siis mis ajastu oleks Sinu valik?

Praegu ja siin on parim aeg elamiseks ning eneseteostuseks.

On Sul mõni soovitus õpetajatele, õppejõududele ja oma kolleegidele?

Kooli kui institutsiooni roll on muutunud. Pole enam muutumatuna püsivaid teadmisi ja oskusi, mida vabrikumeetodil ühelt teadjalt paljudele teadmatutele edasi antakse. Kool (sealhulgas ka ülikool) peab inimesi õpetama suhtuma õppimisse kui pidevalt kestvasse protsessi, andma tiimitööks (mitte individuaalseks tööks) vajalikke oskusi ja

võimeid ning kasvatama julgust pidevalt muutuvas maailmas hakkama saada.

Linnar Viik

Sündinud 26. veebruaril 1965 Tallinnas

• Linnar Viik on õppinud infotehnoloogia juhtimist ja rahvusvahelist majandust Tallinna Tehnikaülikoolis ja Helsinki Tehnikaülikoolis. Töötanud teadurina Soomes ja Rootsis, juhtimiskonsultandina KPMG Management Consultingis ning ÜRO Arenguprogrammis.
• Ettevõtjana alustas Linnar 1995. aastal AS Meediamaa kaasasutajana ning juhatuse esimehena, pärast ettevõtte liitumist Levicom Grupiga jätkas AS Meediamaa ja Netexpress nõukogu esimehena ning AS Levicomi juhatuse liikmena.
• Aastatel 1999 kuni 2001 nõustas Linnar peaministrit osalise koormusega infotehnoloogia ning teaduse- ja arendustegevuse küsimustes, oli Eesti Teadus- ja Arendusnõukogu sekretariaadi juht. Mitmete Kesk- ja Ida-Euroopa valitsuste nõustamise kõrval on ta tegev ka mobiilside tootearenduses ja keeletehnoloogiates ettevõtete Mobi Solutions ja Keelevara asutajana.
• Linnar on olnud tegev Eesti Infotehnoloogia Kolledži asutamise juures 2000. aastal ning toimetanud sellest hetkest alates ka koosseisulise õppejõuna.
• Linnar on avaldanud üle 150 artikli ja uurimuse, on külalisõppejõud mitmes Rootsi ja Soome ülikoolis ning on Stockholm Challenge ja Global Junior Challenge IT auhindade rahvusvahelise žürii esimees.

Allikad: http://www.youthandcity.com; http://et.wikipedia.org/wiki/Linnar_Viik

Kas teate, et …

• Linnar on salvestanud Eesti Raadio fonoteeki laste unejutte Ungari kirjaniku Ervin Lázári kogumikust “Seitsmepäine haldjas” legendaarse Salme Reegi juhendamisel.
• Linnar on valesüüdistuse alusel olnud vangistatud keset talvise eksamisessiooni arvestust ja veetnud nädala Gruusias Kutaisi linnas eeluurimisvangla üksikkongis. Koju tagasi sai ta sõbralikelt grusiinidelt ausõna peale laenatud raha eest rongiga ja hääletades.
• Linnar on esmatutvustanud rohkem kui sajale inimesele purjelauaga sõitmise valusid ja võlusid.
• Aastal 2006 esines Linnar 76 konverentsil ja seminaril, pidas 106 loengut, osales 22 töörühmas, komisjonis ja nõukogus ning andis 134 eelnevalt kokku lepitud intervjuud. Artikleid ja arvamusnuppe kirjutas ta tol aastal 70 ringis.
• Linnar on Helsingis õppimise ajal mänginud Soomes liigakorvpalli.
• Linnar laulab soolot Veljo Tormise “Jaanilaulude” tsüklist salvestatud “Tulesõnade” osas.
• Linnar on oma nooruspõlve suurima nädalapalga teeninud Võrumaal koos praeguse muusikaakadeemia prorektori Margus Pärtlase ja helilooja Priit Pajusaarega lehmalaudast sõnnikut välja loopides.
• Linnari pikaajaline paariline peotantsus oli Merle Jääger.
• Ajakiri Luup valis Linnari aastal 1998 aasta inimeseks.
• Linnari tööminevikku jääb aeg, kus ta elas aasta jooksul 180 ööd erinevates hotellides.

Kolleegid ja sõbrad räägivad

Ants Sild
ASi Baltic Computer Systems juhataja

Alustuseks pean kohe ära ütlema, et minu arvamus Linnarist on tõenäoliselt kallutatud, kuna ta inimesena, oma põhimõtete ja arusaamadega mulle sümpatiseerib.

Linnariga koos oleme asutanud ja käivitanud e-Riigi Akadeemia (üheskoos Ivar Talloga), konsulteerinud ülikoolide juhtimist, pidanud koos suuri ja pisikesi koolitusi MTÜdest valitsusteni, teinud koos sporti ja käinud merel, rääkinud ja arutanud palju niisama maailma asju.

Tundub, nagu oleksin Linnarit tundnud juba sündimisest saadik – üle 50 aasta. Aga kui järele mõelda, siis ei saa see aeg nii pikk kuidagi olla.

Kõige aluseks on ilmselt see, et Linnar on sündinud uuendaja ja energiapomm ning üdini positiivne suhtleja.

Uute võimaluste ja seoste nägemine ja lõputu entusiasm nendest rääkida ja arutada, pidev vajadus ja võimekus suhelda, uusi partnerlusi algatada – need on toonud suure hulga praktilisi tulemusi nii Eesti äri- kui mittetulundus- ja akadeemilises maailmas, riigisektoris.

Isegi üllatusena leiame, kui paljude kaalukate algatuste taga ta on olnud ühe olulisima seostelooja ja niiditõmbajana – Skype, IT Kolledž, eGA, Eesti e-riigi algatamine – see on vaid pisike loend tuntumatest.

Kui “niidid tõmmatud” ei soovi ta jääda aupaistesse särama. Nii ka spordis kui suusamäel või purjetamas – kui kaaslastele uued võtted õpetatud, siis ei soovi ta jääda teiste ette esinema ja ette näitama, vaid pigem siirdub uusi trikke välja mõtlema ja omandama.

Kui rääkida ohtudest, siis …

Linnari nõrkuseks on hea (tervislik) toit ja kokandus – omaküpsetatud leib, omatehtud pesto, oma küla kitsejuust, isepüütud lest …

Linnar on ilmselt üleekspluateeritud. Pole kerge olla alla 40aastaselt kuulutatud guruks, kes peab igal hetkel ainuõiget arvamust avaldama kõiges, alates veebipornost kuni ÜRO ametliku internetipoliitikani.

Linnaril on siiani veel kaitsmata doktorikraad. Seda olen talle ikka südamele pannud. Siinkohal ka J.

Loomulikult on mul temaga ka lahkarvamusi. Tema harjumust joosta hommikul vara täisjõuga seitse kilomeetrit olen ma alati ebatervislikuks pidanud. Aga sellele kõlab vastus, et ta kuulab pigem oma sisemist häält ja enesetunnet.

Peab tunnistama, et see sisemine hääl on Linnaril üldiselt õigesti paigas.

Mall Hellam
Sihtasutus Avatud Eesti Fondi juhataja

Linnari koostöö Avatud Eesti Fondiga algas 1997. aastal, mil Linnar veel ÜRO Arenguprogrammi juures töötas. Ühel päeval kutsusime ta Avatud Eesti Fondi nõukogu ette internetist rääkima. Tema vaimustus nakatas meid hoobilt ja ei läinud kaua, kui panime koos käima avalike internetipunktide programmi. Linnari eestvõttel rajasime kümneid internetipunkte linnadesse ja küladesse üle kogu Eesti, suurem osa neist töötab edukalt siiani. Hiljem sai Linnarist meie nõukogu liige ja praegu kuulub ta nõukogusse pärast mõneaastast eemalolekut juba teist korda.

Linnari vaieldamatuks kaubamärgiks on tema oskus mõelda suurelt ja viia need mõtted ka ellu. Tal on imepärane omadus jääda oma eesmärgile kindlaks, tõmmata inimesi kaasa ja panna neid oma ideedest vaimustuma. Selles mõttes olen Linnarilt kindlasti õppinud riskijulgust – julgust olla avatud uutele, vahel isegi hullumeelsetele ideedele, ja kui vaja, teha nende elluviimiseks kas või hüpe tundmatusse. Linnari auks tuleb tunnistada, et oma visioonide realiseerimisel on ta alati hästi praktiline ja konkreetne, jäämata kunagi pelgalt lennukate ideedega jutumeheks.

Artiklis kasutataud pildid on on Linnari erakogust ning e-Õppe Arenduskeskuse ja Eesti Infotehnoloogia Kolledži pildikogudest.