Käesoleval aastal vormistati ISAGA ametlikuks assotsiatsiooniks Hollandi seaduste järgi. Seni oli ta vaba ühendus, ametlikult vormistamata. ISAGA juht Vincent Peters tutvustab ISAGA uut seaduslikku alust.
Nüüd, kus ka meil hakatakse aru saama mängude ja simulatsioonide kui õppimis- ja õpetamismeetodi kasulikkusest, on aeg tutvuda selle ala organiseeritud tegevusega maailmas. Mida on maailmal vastu panna meie täienduskursusele “Mängud e-õppes”, koolides levinud vahvatele koostööoskuste mängudele ja paljude meeskonnakoolitajate regulaarselt kasutatavatele mängudele? Tuleb välja, et koolitustes rakendatavate mängudega on teadlikult ja teaduslikult tegeldud juba aastakümneid. Ülemaailmne organisatsioon International Simulation and Gaming Association (ISAGA) loodi juba üle 40 aasta tagasi. Sellest ajast alates on regulaarselt peetud ka rahvusvahelisi konverentse, kus erinevate alade spetsialistid (psühholoogid, ökoloogid, linnaplaneerijad, keeleõpetajad jne) tutvustavad mänge, mida nad oma töös kasutavad ning esitlevad mängude uurimisel saadud tulemusi. ISAGA konverentse peetakse igal aastal erinevas kohas, maailma eri maades. Viimased konverentsid on toimunud Jaapanis, Singapuris, Hollandis, Leedus ja selle aasta juulis Spokane’is Washingtoni osariigis, mis asub USA loodenurgas.
Spokane (hääldatakse ‘spokään’) on u 200 000 elanikuga ülikoolilinn, USAs tuntud meditsiini- ja meedikute koolitamise keskus. Meie suureks üllatuseks on ta, olles USA põhjaservas, ka suur viinamarjakasvatuse ja veinivalmistamise keskus.
Meeldejäänud ettekandeid
Dimitri Kavtaradze, professor Moskva Ülikoolist, esitas ISAGA 2009. a Singapuri konverentsil oma plenaarettekandes väite: elutarkust edastatakse mängude kaudu efektiivsemalt kui muude õppimisvormidega. Sellele vastuseks on paljud uurijad asunud mitmete rahvaste traditsioonilisi vanu mänge uurima, neid klassifitseerima ja uuendama. Mängud pole ainult laste jaoks, vaid nendes osalevad paljudel elujuhtumitel ka täiskasvanud. Üks selline vanade mängude teemaline plenaarettekanne tehti ka Spokane’is, kus uuriti Hiina ja India vanu mänge. Mängude ja mänguasjade kaudu omandati tehnilisi ideesid (bambuskopter), mängud saatsid seltskondlikku veinijoomist, sõnamängud arendasid keelekasutust jne. Paljud meile tuntud mängud, eesotsas malega, pärinevad Indiast. Seal olid juba 4. ja 5. sajandil au sees laua- ja kaardimängud. Tuntud olid mitmed strateegiamängud (“Tiiger ja kitsed”), pallimängud jne. Mõlemal maal üritatakse vanu mänge uuesti ellu kutsuda, sellest on saanud edukas majandusharu, mille käive kasvas 2009. a 18% ligi 35 miljardi ruupiani (1 kroon = ~4 ruupiat). Mitmed firmad (MicroSoft India, Tata jt) on asunud vanu mänge kasutama oma töötajate koolitustel. Palju vaeva nähakse selleks, et traditsioonilisi mänge valada videomängude vormi.
Konverentsi ajal mängiti palju väga huvitavaid mänge. Mängud lõunavaheajal.
Hollandlased esitlesid arvutipõhiseid mudeldusmänge. Sildade mäng on koostatud rongidispetšerite koolitamiseks, et suurendada raudteevõrgu läbilaskevõimet. Seda testiti ProRaili firma töötajatega Amsterdami rongijuhtimiskeskusest. Mängu koostajad väitsid, et seda mängu õnnestub kasutada nii firma otsustusprotsessi parandamisel kui uute reisigraafikute väljatöötamisel ja uute töötajate väljaõppes.
Teine mäng on kavandatud Hollandi tammivalvurite koolitamiseks, ent sobib edukalt ka meelelahutuslikku otstarvet täitma. Arvutipõhistest simulatsioonidest olid igati huvipakkuvad ja väga praktilise rakendusega ka Londonis väljatöötatud mäng terroriohust kõnelevate märkide tähelepanemiseks ning ameeriklaste simulatsioon olukordadest, kus politseinikul tuleb kurjategija peatamiseks teda tulistada. Täpsemad detailid nende mängude aluseks olevaist referentssüsteemidest ja mudelitest jäid arusaadavail põhjustel kuulajaile siiski seekord avamata.
Mängude kasutamise filosoofiast
Erinevalt mitmest varasemast oli tänavune konverents üsna mängudekeskne, st rohkem oli mängude tutvustusi, tavapärasest vähem aga teoreetilisi käsitlusi. Mitmes ettekandes jäi kõlama mõte, et hariduslikus mõttes on mudeldusmäng tõhus, kui läheb lähima arengu tsoonist kaugemale, katkestades hetkeks ka mängija n-ö mängulise oleku. Auditooriumis või klassiruumis toimuva mängu puhul peaks siis aeg-ajalt mängija käe tõstma ja õpetajat appi kutsuma, sest katse ja eksituse meetodi rakendamine teda enam ei aita. Õpetaja, andes sobivaid vihjeid mängu aluseks oleva kontseptsiooni või süsteemi mõistmiseks, aitab mängijal oma teadmisi avardada ja mängu edukalt jätkata. Nii
Eelmisel aastal Singapuris alustati traditsiooniga, et igal ISAGA konverentsil istutatakse puu. Kauni okaspuu ühine istutamine Spokane'is.
saavutatakse ühel hetkel nii uus teadmine kui positiivne sarrustus. Mängulisest olekust oli juttu ka teistes ettekannetes, vähemalt kahes seostati seda Czsikszentmihalyi kulgemisega (flow), mis polegi nii ootuspärane, sest viimast fenomeni märgati teadupärast sagedamini esinevat pigem töistes olukordades. Nii et mõtlemisainet on mängude koostajail ja kasutajail veel küllaga.
Uued mängud
Konverentsil vaheldusid klassikalised ettekanded praktiliste mängusessioonidega. Õppisime mitmeid uusi mänge ja tuntud mängude uusi versioone. Tutvustame siin üht, meeskonnastrateegia loomise harjutust “Palju palle”. Mängu võib mängida kas õues või pallide viskamiseks sobivas ruumis. Mängijad, keda võiks olla nii 10–30, võtavad kahte viirgu, mille vahemaa võiks olla 2–5 meetrit. Viirgude otstes on korv pallidega. Kummaski otsas võiks korvis olla u kümmekond erineva suurusega palli. Ülesanne on lihtne: visates palle siksakis nii, et pall käib läbi iga mängija käest, tuleb mõlema korvi pallid vahetada nii kiiresti kui võimalik. Kui mõni pall maha kukub, siis nullib see kogu eelneva töö, pallid pannakse tagasi lähtekorvi ja kõik algab uuesti. Viirgude vahemaad võib mängijate oskustele kohandada – korvpalluritega mängides suuremaks, lastega – väiksemaks. Proovige oma kollektiivis! Meie u 25-liikmeline rühm leidis oma strateegia ca kümne minutiga, kusjuures alustasime algusest vist neli korda.
ISAGA kui organisatsioon
ISAGA on kujunenud üsna elujõuliseks – mitte iga omaalgatuslik organisatsioon, mis elatub ainult liikmemaksudest ja konverentsitasudest, ei ela 45aastaseks. Viimastel aastatel on vanast tüvest sirgunud ka uusi harusid. Seitse aastat tagasi pandi alus ISAGA suvekoolile. Ka suvekool toimub igal aastal erinevas riigis, näiteks Poolas (kus olid ka Eesti osalised), Indias, Rumeenias, Surinamis. On väike lootus, et 2011. a suvekool tehakse Eestis, Viljandi Kultuuriakadeemias. Loodetavasti on siis ka paljudel eestlastel võimalus osaleda.
ISAGA eeskujul on paljud riigid loonud kohalikud organisatsioonid mängude ja simulatsioonide kui eduka koolitusmetodoloogia levi ja arengu toetuseks. Selliseid ISAGAga sõprussidemed loonud kohalikke organisatsioone on juba tosin. Suuremad neist Suurbritannia SAGSET, Jaapani JASAG, Austraalia OzSAGA, Hollandi SAGANET jt. Võib-olla oleks aeg luua ka Eesti organisatsioon? Tegelevad ju simulatsioonide ja mängudega meil nii algklasside õpetajad, mitmed koolitusfirmad kui politsei-kiirabi ja päästeteenistus. Võib olla oleks meil aeg hakata korraldama üle-Eestilisi ühiseid seminare ja konverentse? Õppida oleks meil üksteiselt kindlasti palju.
Lõpetuseks
Järgmine ISAGA aastakonverents toimub Poolas, mis USA, Singapuri või Jaapaniga võrreldes on meil ju otse koduukse ees. Konverentsi toimumise aeg, 11.–15. juuli, ei tohiks ka õppetööd segada. Täpsema informatsiooni leiate veebist: http://www.isaga2011.org/. Tore oleks, kui ISAGA Eesti osalejate arv tõuseks jälle 1–2st, nagu ta viimastel aastatel on olnud, 10–15ni, nagu ta oli siis, kui ISAGA on toimunud meie lähedal: Jurmalas (1996), Peterburis (1998), Tartus (2000). Kohtumiseni ISAGA aastakonverentsil või suvekoolis!
Anne Villems
Ivar Männamaa
