Aeg-ajalt kohtan ikka veel meie ülikoolide magistrante ja doktorante, noori teadlasi ja õppejõude, kes on rõõmsalt üllatunud, kuuldes võimalustest end ühe või teise programmi toel välismaal täiendada. Eks üliõpilased on “voolav kaader”, nagu tõdes kunagi kolleeg Üliõpilaskondade Liidust, sestap ei väsi me oma sõnumit laiali kandmast, olgugi sügav suvi ning tudengid ja õppejõud maailmas rändamas. Ka sobivast sihtrühmast väljakasvanud lugejatelt tahaks seetõttu paluda, et teist igaüks leiaks vähemalt ühe noorema kolleegi, kellega seda infot jagada.
DoRa
Euroopa Sotsiaalfondist rahastatav doktoriõppe ja rahvusvahelistumise programm DoRa on täitnud talle seatud eesmärgid, kui siinsetes ülikoolides soovivad õppida ja töötada nii eestlased kui välismaalased, suureneb doktorikraadi kaitsmiste arv ja efektiivsus, eriti reaalteaduste, tehnoloogia ja meditsiini vallas, ning iga doktorikraadi kaitsja on saanud võimaluse end ka välismaal täiendada.
Äli Leijen, kes omandas Sihtasutuse Archimedes mobiilsustoetuse abiga doktorikraadi Hollandis.
Selle suve seisuga oleme toetanud ligi 1200 noorteadlase õppetööga seotud lähetust, uuel õppeaastal on vahendeid 750 uueks stipendiumiks.
Lõviosa DoRa poolemiljardilisest eelarvest neelavad välisprofessorite palgatoetused ja doktoriõppe lisaõppekohad. Välisprofessorite puhul lisatakse programmi vahenditest täpselt sama palju, kui ülikool ise suudab professori töötasuks leida. Kokku on praegu rahastamiseks valitud 40 välisprofessoriga täidetavat ametikohta. Doktoriõppe lisakohti rahastatakse juhul, kui need on seotud T & A (teadus- ja arendus- – toim) strateegia võtmevaldkondadega, näiteks kuulub nende hulka ka IKT (info- ja kommunikatsioonitehnoloogia – toim). Lisarahastamist saab kasutada välisdoktorantide õppekohtadeks ja juba ettevõtluses töötavate inimeste doktoriõppesse kaasamiseks. Praeguseks on kinnitatud 65 doktoriõppe lisakoha rahastamine, sama palju kohti on veel reservis.
Mitte kõik doktorandid ja nende juhendajad ei tea, et igal Eestis tunnustatud õppekaval õppival doktorandil on DoRa raames õigus saada viieks kuuks toetust enese välisülikoolis täiendamiseks. Kahe aasta jooksul oleme rahastanud juba 200 sellist lähetust, kuid ressurssi on enamaks. Sarnaseid stipendiume pakume DoRa raames ka magistrantidele, neile küll tiheda konkursi korras. Magistrantide valiku oleme usaldanud ülikoolidele, kuid soovitame eelistada neid magistrante, kelles on enam potentsiaali doktoriõppeks ja teadustööks.
Kahe aasta jooksul oleme rahastanud juba 200 sellist lähetust, kuid ressurssi on enamaks.
Vähem teatakse, et DoRa pakub sarnaseid stipendiume ka lühemaajalisteks õpinguteks Eesti ülikoolis. Külalisdoktorantide toetusi saab kasutada kuni kümnekuulisteks õpinguteks Eesti ülikoolis, seejuures kaetakse peale doktoranditoetuse ka eluaseme- ja reisikulud. Välismagistrantide stipendiumid on aga mõeldud täisajaga Eesti kõrgkoolide võõrkeelsetel õppekavadel õppivatele tudengitele.
Kristjan Jaak
Kristjan Jaagu stipendiumiprogramm on nüüdseks tegutsenud juba kaheksa aastat ning on jäänud vajalikuks hoolimata rohketest DoRa võimalustest. Pigem on DoRa lisandumine toonud kaasa nii suure huvi kasvu õpi- ja teadusrände võimaluste vastu, et läbi aegade kõige rohkem taotlusi laekub praegu ka Kristjan Jaagu konkurssidele. Olenemata uutest võimalustest, kärbetest ja rasketest aegadest ei kao ka Kristjan Jaak, sest ta on kujunenud oluliseks alternatiiviks kõigile neile, kes DoRa raamidesse ei mahu – õppuritele teaduskondadest, kus DoRa toetused on nii oodatud, et lõppevad juba väljakuulutamise päeval, neile, kes peavad põhjusega minema konverentsile Uus-Meremaale, kus DoRa toetus jääb napiks, neile, kes peavad kindlasti osalema rohkem kui kahel konverentsil aastas ning neile, kes on oma DoRa viie kuu toetuse juba ära kasutanud.
Kristjan Jaagu raames jaotatakse toetusi lühiajalisteks lähetusteks, semestriõpinguteks ja aastasteks õpinguteks välismaal. Samasse toetuste rühma loeme ka täisajaga doktoriõpingud välismaal, kus stipendiaatide valik tehakse õpingute kalli hinna tõttu Eesti Teadusfondi ekspertide, Rektorite Nõukogu ja riikliku koolitustellimuse komisjoni koostöös. Nii aastaste kui täisajaga doktoriõpingute puhul kaetakse vajadusel ka välisülikooli õppemaks.
Rohkem infot kõigi võimaluste kohta leiate meie veebilehelt.
Katrin Kiisler
