Mõeldes eelkõige mugavusele ja tudengite vajadustele

Edulugu

Ei oskagi täpselt öelda, kuidas ma olen e-õppeni jõudnud – see on toimunud samm-sammult proovides ja mugavuse poole liikudes. Tegelikult meeldib mulle väga näost näkku õpetamine ja vahetu suhtlemine tudengitega, mulle meeldivad nende ootamatud küsimused, ettearvamatu reaktsioon ja kohene tagasiside õpetamise kohta. Hindan auditooriumis õpetamise juures seda, et iga tund on unikaalne. See, mis toimub, sünnib siin ja praegu ja igat tundi annab kohandada. Seega olin õppejõuna alguses e-õppe suhtes üsna skeptiline. Arvasin alati, et minu ainetes (õpetan KVÜÕAs füüsikat ja TÜs füüsika didaktikat) pole e-õpe võimalik.

Svetlana Ganina

Ühel täienduskoolitustel sain aga õppija rollis kogeda e-õppe positiivseid ja negatiivseid külgi. Alguses oli harjumatu, et terve koolituse jooksul polnud otsest kontakti koolitaja ja teiste õppijatega, puudus õppimise emotsionaalne pool. Olin harjunud õppima vaid auditooriumis või arvutiklassis. Samas osutus väga mugavaks, et sain õppida minule sobivas kohas ja ajal, näiteks hilisõhtul kamina ees tassi teega ja põlevate puude kragina saatel. E-õpe andis mulle võimaluse lugeda keerulise või võõra teema puhul õppematerjale mitu korda, paluda õppejõult abi ja esitada küsimusi ilma võimaliku piinlikkuseta kaasõppijate ees. Ühel hetkel taipasin, et ka minu tudengid võivad sellist õppimisvormi vajada. Noorte inimeste elu on niigi kiire ja kõigi tudengite jaoks ei pruugi minu loengute aeg olla kõige parem. Pealegi on ju teada, et mõni vajab 90 minuti asemel 10, mõni aga 180. Hakkasingi mõtlema, kuidas saaksin oma tudengitele vastu tulla. Nüüdseks olen oma murele kinnitust saanud, paljud tudengid tulevad e-kursusele öösiti, kus tekib nende vahel elav diskussioon, mille jaoks tavalises loengus ei pruugi jätkuda julgust või aega. Suurteks eeskujudeks ja abilisteks e-õppe kasutuselevõtmisel olid mulle TÜ haridustehnoloogid ja täienduskoolituste koolitajad Triin Marandi ja Lehti Pilt. Nende koostatud kursused ja läbiviimise stiil tundusid mulle optimaalsed, püüan nüüd ka ise sama malli järgi tegutseda.

Olen proovinud erinevaid e-õppekeskkondi, nagu IVA, Ilias, WebCT ja Moodle, kusjuures minu lemmikuks osutus TÜ Moodle oma loogilise konstruktsiooni ja mõistlikult sätitud vahenditega, mis on lihtsad kasutada isegi haridustehnoloogi abita.

Mulle oli suureks üllatuseks, kui mind kutsuti oma veidi üle aastasest kogemusest rääkima e-õppe seminarile ja konverentsile. Kuna tudengite tagaside kursustele on olnud väga positiivne, loodan, et ka minu vähene kogemus võis kolleegidele olla huvitav ja innustav. Jagasin oma mõtteid, kuidas kasutada e-õppes videoid ja aktiivõpet.

Julgustuseks õppejõududele, kes ei julge või ei oska veel e-õpet kasutusele võtta, soovitan läbida TÜ baaskursuse „E-kursus ideest teostuseni“, kust saab palju näiteid ja ideid, kuidas oma kursust luua ja rakendada.

Tags:

Autorist