Facebook võib olla õpetaja suurim sõber, kui seda tööriista kasutada eesmärgipäraselt, nagu näiteks saab kasutada teravat nuga. Näoraamat ühendab inimesed, kes muidu oleks aegade hämarusse ununenud või kelle olemasolust me poleks kunagi teada saanud. Viimasel ajal kasvab hariduslike võrgustike arv jõudsasti – avatud on haridustehnoloogide võrgustik, haridusfoorum, Õpetajate Ühenduste Koostöökoda. Enne neid oli juba olemas EIÕPS ehk Eesti Informaatikaõpetajate kogukond (2011).
Eesti Informaatikaõpetajate Seltsi väärtused. Kaardistatud konverentsil „Digirosin 2012“ Tartus.
Mõte tuua kokku informaatikaõpetajad oli küpsenud juba aastaid. Selleks on varemgi mitmeid samme ette võetud, kuid asi on jäänud pigem kitsama ringi (enamasti lokaalseks) ettevõtmiseks, kuna väljakutseid ja võimalusi on meil kõikidel palju – osaleda koolitustel ja vabatahtlikus töös, abistada kolleege või korraldada oma kooli ja maakonna üritusi. Kirjeldaksin selle ala õpetajat kui kaljut koolis, kelle turjal on lahendada enamike tavaõpetajate IKT unistused. Tehnikaradadel oleme koolijuhi paremaks käeks. Paljudest meist on välja kasvanud haridustehnoloogid ja kuulsad koolitajad Tiigrihüppe SA ridades. Oleme kohtunud enamasti mitmesugustel haridusüritustel, nagu EITSA e-Õppe Arenduskeskuse “Võrgustik võrgutab” seminaridel, Tiigrihüppe Sihtasutuse koolitustel ja konverentsidel, kevaditi Microsofti hariduskonverentsil või sügiseti e-kooli Expol Tallinna Reaalkoolis ja mujal. Aitame palju teisi, kuid tihti seisame üksinda tuule ja vihma käes, sest tegelikult ei saa paljud meie väärtusest aru. Omasuguste seas aga on palju lihtsam!
Digitaalne kirjaoskus ja 21. sajandi õppimine käivad käsikäes. Uued nõudmised õppijale ja õpetajale on seejuures vastuolulised – ühelt poolt soovitakse sügavamat spetsialiseerumist, teisalt jälle interdistsiplinaarsust. Õpetajale on väljakutseks kujundada noort inimest nii, et viimasel oleks ka 5–15 aasta pärast oskus toime tulla ametis, mida praegu veel ei eksisteeri, ning kasutada tehnoloogiaid, mida me vaevalt suudame ette kujutada. Arusaadavalt on seejuures tegemist võimatu missiooniga. Võimatu ei ole aga õpilases arendada koostööoskust, tahet ja soovi ennast arendada. Peame ennast üheks teejuhiks, kelle ülesanne on õpetada noortele (ja vanadele) digitaalseid kompetentse: privaatsust ja turvalisust, eetilisust, kriitilisust olemasoleva sisu ja selle loome suhtes. Isegi Eetikaveebist leiame mõtte, et “arvutiprofessionaalid peaksid olema esimesed, kes tunnevad ära eetilised probleemid ja pakuvad neile adekvaatseid lahendusi”.
Kogukonna avamise poolt suhtlusvõrgustikus räägib kõige enam see, et paljud kolleegid on juba nagunii endale FB-sse konto teinud. Üksteise seina pealt uudiseid ja linke taga otsida on üsna tülikas, kuid kogukonna lehel tekivad oma ala professionaalide puhul tihti pikad arutelud ning mõttelennud. Mõistlik on kogukonnas jagada teavet ka õppematerjalide, uudiste ja konkurssidel või koolitustel osalemise võimaluste kohta. Iga kogukonna liige saab kogukonna liikmete nimekirja uurides vähese vaevaga kontakti vajalike inimestega.
Eesti Informaatikaõpetajate Seltsi koostöökoja PÜÜK2 päevadel.
Kui toredad inimesed on ühendatud, on siiski oluline omavahel ka päriselt kokku saada. Seda on aidanud teha Elve Kukk Innove SA-st. Tema on ESFi programmi “Pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmine 2008–2014” raames panustanud meie võrgustiku tekkesse ning tutvustusüritusse “Digirosin#2012”, mis peeti septembri lõpus Tartus. Ettevõtmises osalesid ka meie koostööpartnerid: ITL, ÕÜK, TLU HTK, UT, EITSA, Telda, TH, AK jt. Kui tahad teada, mis nende akronüümide taga peidus on, siis külasta artikli lõpus lingitud veebi: kogu üritusel toimunut kajastavad esitlused ja videod!
Kes soovib ise kogukonda luua, siis seda saab teha Facebookis vasakul äärel asuval lingil “loo grupp”. Sisse tuleb kanda nimi ja eesmärgid ning kutsuda esimesed liikmed. Soovituslikult võiks ära vahetada ka kogukonna vasakus nurgas asuva pildikese. Edaspidi saab liikmeid kutsuda paremal pool kastis asuva nupu “lisa” abil. Kogukonna loomisel peab meeles pidama, et tühi kott ei seisa püsti, seega tuleb vähemalt kaks-kolm korda nädalas midagi põnevat seinale postitada, et inimesed teid ära ei unustaks. Kui liikmete arv hakkab kasvama, tähendab see, et teemad ja inimesed, kes on kokku tulnud, on muutunud huvitavaks ja oluliseks ka laiemale publikule. Ligikaudu 300 liikmest hakkab kogukond oma elu elama – on tekkinud inimesed, kes alati “laigivad”, kes postitavad uut infot, kes tulevad julgelt arutlema maailma asjade üle. EIÕPSi FB-kogukonnas on liikmeid enam kui Eestis on EHISe järgi ennast informaatikaõpetajana üles märkinud. Meie oleme igatahes uhked, et meie üks suurimaid eesmärke on sellel aastal juba täitunud.Ootame meiega internetis ühinema kõiki informaatikast või sellest valdkonnast huvi tundvaid õpetajaid nii üld-, kutse- kui ka ülikoolist ja loomulikult koostööpartnereid. Liitudes seltsiga ametlikult ehk päriselus, on teil veel parem võimalus kaasa rääkida ning informaatikaõpetajate asja ajamisel oma panus anda nii kohaliku omavalitsuse kui ka riiklikul tasemel, kuid miks mitte ka maailma tasemel. Huvi meie tegevuse vastu tuntakse juba ka Euroopast ja suure lombi tagant. Iga osaletud üritus, saadud ja jagatud kogemus aitab meil paremini üheskoos edukamalt Eesti asja ajada ning õpetaja ametit au sees hoida.
Kohtumisteni!
EIOPS veeb: www.eiops.edu.ee
Eesti Informaatikaõpetajate kogukond Facebook’is
Konverentsi „Digirosin 2012“ galerii ja kogukonna sein.
Ühiselt tegutsemise jõud. Eesti Informaatikaõpetajate Seltsi asutamisprotsessi meeskonnakoolitus
Birgy Lorenz
