E-õppematerjal, elektrooniline õppematerjal, digitaalne õppematerjal – heal lapsel mitu nime

Kutsehariduse krooniliseks mureks on olnud õpikute ja õppematerjalide puudumine. Seega pole siin midagi imestada, et just e-kursused ja õpiobjektid said üheks esimeseks prioriteediks Eesti e-Kutsekooli konsortsiumi loomisel 2005. aastal. Mul on hästi meeles, kuidas algusaastatel (2005–2006) räägiti, et elektroonilisi õppematerjale saab luua ainult teoreetilistele üldainetele ja et õppijad ei ole e-õppeks veel päris valmis ega saa seal iseseisvalt õppimisega hakkama. Ka kardeti, et varsti pole õpetajat enam üldse vaja ja õppematerjal hakkab arvutis imekombel ise õpetama ilma õpetaja kaardikepita. Samas loodeti, et e-õppe tulemusel saame varsti igasuguseid igapäevaseid kulusid optimeerida (nt pole enam vaja nii palju klassiruume).

Nüüd, aastal 2013 saame tõdeda, et miski pole läinud nii, nagu me alguses ette kujutasime. VANKeR programmis on aastatel 2008–2013 loodud e-kursuseid ja õpiobjekte hobusekasvatuses, muusikaõpetuses, aianduses, tisleritöödes, väikelaevaehituses jpm väga praktilistele erialadele. Kõige tõhusamaks on osutunud just e-õppematerjalid, mis on mõeldud kombineeritud õppena kasutamiseks, et toetada paralleelselt ka auditoorset õppetööd. Õpetaja roll on teinud kõike muud kui kahanenud, pigem peab õpetaja e-õppes panustama rohkem aega, olema väga paindlik ja osav, rakendamaks erinevaid metoodikaid õppijate juhendamiseks ka distantsilt. Mis puudutab kulude optimeerimist, siis e-õppematerjalide loomine on väga ressursimahukas tegevus, eelkõige nõuab ta väga palju õpetaja vaba aega, vajalikke tehnoloogilisi vahendeid ja lahendusi, mis omakorda eeldavad rahalisi kulutusi.

Kui nüüd rääkida tulemustest täpsemalt, siis kokku loodi VANKeR programmi raames e-kursuseid ja õpiobjekte kolmekümne kuuele kutsehariduse riiklikule õppekavale. Kogu õppematerjali mahtu kokku liites saame ligikaudu 51 000 tundi õppimist. Kui iga päev õppida kaheksa tundi, siis läheb ühel inimesel umbes 17 aastat, et kogu loodud materjal läbi õppida. Kui keegi tunneb tulevikus, et tal pole olnud piisavalt õppimisvõimalusi, siis usun, et see on jäänud puhtalt tahtmise taha avada e-õppe portaalis õppematerjalide repositoorium (http://www.e-ope.ee/repositoorium).

Milline on üks hea e-õppematerjal?

Anna Šeletski

Tallinna Tööstushariduskeskus
e-õppematerjalide looja programmeerimises ja joonestamises

Hea e-õppematerjal, minu arvates, peab olema kõigepealt huvitav lugejale. Selle saavutamiseks ei sobi kindlasti pikad tekstid. Parem, kui materjalis on lingid teistele lehekülgedele, kust leiab lugeja vajadusel veel materjale, samuti võib alati lisada videoid ja animatsioone kursusele. Praegu lubab Moodle’i õpikeskkond teha väga palju erinevaid teste ja ülesandeid. Kui on aga täiesti veebipõhine kursus, siis võin oma kogemusest öelda, et kursus on huvitavam siis, kui iga nädal on uue tüübiga ülesanded, nt üks nädal rühmatöö, siis testid, seejärel mängud jne. Seega, hea materjal on see, mida saab õppida mängides, katsetades.

Miks mitte jääda kriidi ja tahvli juurde?

Sirje Tamm

Pärnumaa Kutsehariduskeskus
e-õppematerjalide looja koka, kelneri ja ärierialadele

Kohe kipuvad keelele sellised e-kursuste iseloomustamiseks üldkasutatavad võtmesõnad nagu paindlikkus, interaktiivsus, vaheldus jne. Enda koostatud e-kursuste puhul pean üheks olulisemaks eesmärgiks õpimapi koostamise kaudu arendada kutseõppurite oskust materjale analüüsida, sisust tulenevalt järjestada ja organiseerida. Minu kogemus toetab seisukohta, et e-kursus annab individuaalseks tööks eri tasemega õppuritega tulemusrikkama väljundi kui tavatund, sest pakub võimaluse jõuda tulemuseni omas tempos ja valida (lisa)ülesannete seast tasemelt sobivamad või rohkem huvi pakkuvad. E-kursused loovad erinevaid võimalusi vestlusnurkadeks, kus oma ideede ja arvamustega tullakse välja julgemalt ja aktiivsemalt kui tavatunnis – küllap siin on oma roll ka sotsiaalvõrgustikel. E-kursused annavad hea võimaluse pakkuda eriti kutseõppes olulist ajakohast ja mitmekesist audiovisuaalset materjali. Õpetajale annab e-kursuse koostamise protsess hea võimaluse pakutavad materjalid ja õppemeetodid hoolikalt läbi mõelda ning paremini näha suurt pilti. Ja lõpetuseks pean tõdema, et e-kursustel on õppurid ise mind ikka väga palju harinud, eriti tarkvara kasutamise võimalustes.

Kaja Vessart

Järvamaa Kutsehariduskeskus
e-õppematerjalide looja põllumajanduserialadele

Mina võtaksin e-kursuse kasutamise põhjused kokku selliselt:

  1. Kuna ma õpetan paljusid täiskasvanuid, siis neil on mugav ja lihtne e-kursust väljaspool kooli kasutada.
  2. Seda kursust saavad kasutada ka individuaalõppekaval olevad õppijad.
  3. Arvuti olemasolul klassis saab õpetaja materjalid kohe tunni alguses lahti võtta ega pea hakkama lappama paberkandjatel olevaid materjale.
  4. E-kursus võimaldab õppida igal ajahetkel, kui õppijal on selleks soov või tahtmine.
  5. Õpetaja saab igal ajal kursust parandada, täiendada, muuta (seda ka tunnis olles).
  6. E-kursus võimaldab õpetajal ja õppijal väljaspool kooliaega omavahel suhelda, samuti saavad seda teha õppijad omavahel (nt foorumites).
  7. Õppija saab igal ajahetkel küsida õpetajalt professionaalset nõu.
  8. E-kursus on konkreetne kokkuvõtlik materjal konkreetse aine või teema kohta, kus õpetaja saab tunnis näidetega teksti rikastada.

Autorist