Teekond e-õppest digiajastuni

Avaartikkel

2008–2013 võib nimetada pidulikult “murrangulisteks”, kuna mitmed uued trendid ja tähendused on just sellel ajavahemikul kujunenud ja alguse saanud VANKeR programmi arendustegevuste kaudu. Tinglikult võiks programmi jagada kolme nn verstaposti vahele.

Esimene verstapost: alguse õhin

See verstapost tuli tee peal vastu alles 2009. aasta teises pooles, kui hakkasid valmima esimesed e-õppematerjalid (e-kursused ja õpiobjektid). Alguse õhinat iseloomustab õppematerjalide kvaliteediteemalised pidevad arutelud ja repositooriumi arendus (http://www.e-ope.ee/repositoorium). Selle verstaposti juures käisid õpetajad koolitustel vähevõitu ja tuli läbi mõelda, kuidas iga kutseõppeasutuse ja õpetajani jõuda, et nad mõistaksid koolituste vajalikkust. Lisaks käivitus aktiivne teavitustöö õpetajatele autoriõiguste ja viitamise tava tutvustamiseks.

Teine verstapost: keskpaiga ponnistus

Aastatel 2011–2012 sai vankrist kiirrong, mis põrutas täiskiirusel edasi. Õppematerjalide väljatöötamise koordineerimine kutseõppeasutustes röövis haridustehnoloogidelt kogu aja. Näiteks loodi sellel ajavahemikul 662 õppenädala mahus e-kursusi ja 335 õpiobjekti ning koolitustel osales 583 õpetajat. Tekkis kriitiline arv õppematerjale, mille pinnalt hakati rohkem arutama, kuidas olemasolevaid e-kursusi ja õpiobjekte oma õppetöös ära kasutada ja kuidas neid selleks vajadusel kohandada. E-õppe spetsiifiline mõiste hakkas vaikselt tuhmuma ja kanda kinnitas uus digiajastu mõiste, mis koondas enda alla infoajastu võimalused laiemalt. Seoses digiajastu mõiste juurdumisega uuendati õpetajate haridustehnoloogilised pädevused ISTE standarditele (http://www.iste.org) vastavaks, pannes sellega omakorda nurgakivi koolitusprogrammile “Tuleviku Õpetaja” (http://tulevikuopetaja.e-ope.ee).

Kolmas verstapost: lõpu ärevus

Programmi viimane aasta on olnud kõike muud kui rahulik. Ühelt poolt on seljataga täiskoormusega tööaasta, teiselt pool muutuvad üha valjuhäälsemaks tulevikuplaanide arutelud. Kogu programmi jooksul õpetajate loodud õppematerjalide hulk ja aktiivne koolitustel osalemine on loonud pinnase jagamiskultuuri levikuks ja elukestva õppe hiilgeajaks. Enam me ei räägi ainult e-õppest, vaid hoopis õppimisest digiajastul, mida mina nimetaksin õppimise uueks tulemiseks. Seda just sellepärast, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sunnib meid pidevalt ümber mõtlema õppimis- ja õpetamiskäsitlusi.

Suur tänu tublidele õpetajatele, kes pidasid oma professionaalses arengus oluliseks koolitustel osalemist ja digiajastule vastavate õppematerjalide loomist ja rakendamist õppetöös. Eriline tänu haridustehnoloogidele, kes kutseõppeasutustes kohapeal liiklust reguleerisid.

Kohtumiseni järgmise verstaposti juures!

Autorist