Suuruurimus innovaatilistest õppekeskkondadest
Arenenud tööstusriikide organisatsiooni OECD haridusuuringute ja -innovatsiooni keskus CERI sai valmis mahuka uurimuse „Innovative Learning Environments“, mis vaatleb seda, kuidas luua innovaatilist, 21. sajandi pädevusi arendavat õppekeskkonda. Õppekeskkonda käsitleb raport orgaanilise ja holistlikuna – tegemist on õppetegevusi ja -tulemusi kujundava tervikliku ökosüsteemiga.
216-leheküljelisesse teosesse on koondatud 125 innovatsiooninäidet enam kui 20 riigist, neist 40 puhul on tehtud põhjalik juhtumianalüüs. Näited on mitmekülgsed, nende valimisel on lähtutud sellest, et tegemist on konkreetse haridussüsteemi kontekstis tavapraktikast selgelt eristuva lähenemisega.
Uurimuse koostajad on sõnastanud seitse printsiipi, millest koosneb kvaliteetne õppeprotsess. Et õppimine oleks edukas, tuleb:
- anda õppimisele ja kaasahaaratusele keskne koht;
- tagada, et õppimine oleks sotsiaalne ja toimuks sageli koostöös;
- pöörata suurt tähelepanu õppija motivatsioonile ja emotsioonidele;
- jälgida hoolega individuaalseid erinevusi;
- olla nõudlik iga õppija suhtes, kuid vältida nende ülekoormamist;
- rakendada õpieesmärkidega kooskõlas olevat hindamist, kus on suur rõhk kujundaval tagasisidel;
- edendada tegevuste ja ainete horisontaalset sidusust nii koolis kui ka väljaspool seda.
Tulemusliku õppimise tagamiseks tuleb järgida kõiki seitset printsiipi – kui neist rakendada vaid osa, siis edu ei saavutata. Neile põhimõtetele toetub nn pedagoogiline tuum, mille moodustavad õppijad, hariduse andjad, sisu ja ressursid. Nende nelja elemendi ümbermõtestamine on õppekeskkonnas innovatsiooni elluviimisel fundamentaalse tähtsusega. Nii ei pruugi hariduse andjaks alati olla õpetajad, samuti ei piirdu õppija roll õpilastega, sisu võib ammutada väga erinevatest allikatest ning ressursse käsitletakse avaralt.
Innovative Learning Environments on kättesaadav siit.
Kuidas hääldatakse „Magyarország“?
Kui tahad enne Ungarisse küllaminekut teada saada, kuidas hõimurahvas ise oma kodumaa nime ütleb või kuidas kõlab muinasjutuvestja Hans Christian Anderseni nimi tema emakeeles, siis tuleb appi veebikeskkond nimega Forvo. See ajakirjas Time 2013. aastal 50 parima veebilehe hulka valitud portaal koondab rohkem kui kahe miljoni sõna, nime ja väljendi häälduseid enam kui kolmesajas keeles. Kasutaja saab otsida neid huvitavaid sõnu ja kuulata heliklippidelt hääldust – ja muidugi anda oma panuse hiiglasliku hääldussõnastiku arengusse, lisades uusi sõnu või oma versiooni mõnest juba olemasolevast sõnast.
Forvo asutasid kaks hispaanlast, Israel Rondón ja Felix Vela, kes olid tüdinud kuulmast firmanimede ja programmide vääriti hääldamist. Igaüks rohkem kui 300 000 registreerunud kasutajast saab portaali heliklippe lisada, neid korrastab üle 300 toimetaja. Projekti hoiavad elus reklaami müük, sisu litsentseerimine kommertskasutuseks ja mobiilirakendused.
Nii et kui tahad maailmale õpetada, kuidas küsida teed Häädemeestesse või parandada sõna „mõtlemisvõime“ hääldust, loo www.forvo.com konto, haara arvuti ja mikrofon ning anna oma panus.
Segase teadusartikli võib olla kirjutanud… arvutiprogramm
Järgmine kord, kui loete teadusartiklit ja teile tundub, et te ei saa midagi aru, ärge heitke meelt. Asi ei pruugi olla üldsegi teis, vaid hoopis selles, et sattusite arvuti genereeritud jaburuse peale, mis on lipsanud läbi toimetuse sõelast ning avaldatud mõnes teadusartiklite andmebaasis.
Grenoble’i ülikooli teadlane Cyril Labbé paljastas hiljuti, et Springeri teaduskirjastuse ja Institute of Electrical and Electronic Engineers (IEEE) artiklite andmebaasides on vaadatud üle 120 nimetuse, mis on loodud „teadusartikleid“ genereeriva programmi SCIgen abil. SCIgeni programmeerisid 2005. aastal kolm MIT tudengit, et testida seda, kas konverentsid ja ajakirjad valivad avaldatavaid artikleid piisavalt hoolikalt ning „selleks, et palju nalja saada“. Programm on kõigile vabalt kättesaadav.
Labbé koostas omakorda programmi SCIgeniga loodud artiklite tuvastamiseks ning avastas, et prestiižikates andmebaaside leidub kümneid selle abil koostatud „uurimusi“. Enamasti on tegemist väidetavalt mitmete, peamiselt Hiinas aset leidnud konverentside materjalidega. Artiklid on nüüdseks andmebaasidest eemaldatud.
Tegemist on ühe teadlase väärtust publikatsioonide ja tsiteeringute arvu järgi hindamise varjuküljega. Mõne aasta eest näitas Labbé ka seda, kuidas SCIgeni abil loodud artiklite abil oli tal võimalik muuta väljamõeldud teadlane Ike Antkare oma erialal – arvutiteadustes – Google Scholari indeksi järgi maailmas tsiteeritavuselt kuuendaks teadlaseks.
Üks SCIgeni loojaid, Maxwell Krohn, näeb ohtu omamoodi võidurelvastumise tekkeks – aina arenenumad programmid suudavad kirjutada aina tõepärasemalt näivaid artikleid, mille tulemusel on vaja omakorda aina paremat tuvastustarkvara.
Loe originaalartiklit siit.
Karel Zova
