25.01–15. 02.2014 toimus Tallinnas Tuleviku Õpetaja programmi koolitus „Õpikeskkonna ja hindamise kujundamine digiajastul“. Kursust juhendas HITSA Innovatsioonikeskuse koolitaja Laine Aluoja. Osalejaid oli, nagu Tuleviku Õpetaja koolitusprogrammile tavaks, kõigist haridustasemetest, lasteaiaõpetajast kuni kõrgkooli õppejõuni välja. Kontakttunnid toimusid IT Kolledžis kahel laupäeval, iseseisva töö planeerimiseks ja tegemiseks oli aega kolm nädalat.
Kursusel osalemise eelduseks oli eelmooduli „Õpetaja pädevused digiajastul“ läbimine, mida tõendab nõuetekohaselt loodud digitaalne arengumapp. Koolitus on seotud ISTE II ploki pädevuste saavutamisega baastasemel ja toetab õpetaja haridustehnoloogilist arengut.
Mulle meeldis, et eelmoodul tuli läbida iseseisvalt. Toetan mõtet, et esimene samm tuleb õppijal endal teha – see näitab, kas inimene on motiveeritud või mitte.
Koolituse teemad on keskendunud õpistiilidele ja õppijate individuaalsetele iseärasustele digitaalsetes keskkondades õppides ning tehnoloogilistele vahenditele, mis sobivad õppijate toetamiseks ja hindamiseks. Iseseisva töö eesmärk on harjutada erinevate õpistiilidega õppijate märkamist ning õpetamise kohandamist vastavalt õppijate eripärale, kasutades selleks digitaalseid vahendeid.
Tagasi vaadates võin öelda, et koolitusel käsitletud teemad olid huvitavad ja panid kaasa mõtlema, nii ennast kui ka õpilasi jälgima ning järeldusi tegema. Igal inimesel on oma domineeriv meelesüsteem, mille kaudu ta võtab vastu informatsiooni ning mida ta kasutab meenutamisel ja enese väljendamisel. Eristatakse kolme kanalit ehk meelesüsteemi: visuaalne, auditiivne ja kinesteetiline (VAK). Informatsiooni vastuvõtmise viis võib mõjutada eelistatud õpistiili väljakujunemist. Teadlikkus õpistiilidest aitab õpilastel oma eeldusi paremini ära kasutada. Mõtlemisstiilide tundmine on hea abivahend õpetaja jaoks laste loomulike eelduste äratundmisel ning kõigile sobivate õpetamisviiside kavandamisel.
Õppimine digiajastul ei tähenda vaid arvuti ja tahvli kasutamist, see tähendab avatud õpikeskkonda, koos loomist, õpilaste sisulisemat kaasamist ja kõige selle juures ka õppijate individuaalsete erinevustega arvestamist.
Tõhus ja mitmekülgne õppija suudab vajaliku informatsiooni omandamiseks kasutada võimalikult erinevaid lähenemisviise. Siit soovitus: ärge jääge ainult ühe õpistiili juurde, vaid kasutage erinevaid võtteid. Arukad õppijad kasutavad erinevates situatsioonides kõiki õpistiile.
Meelesüsteemid ja õpistiilid ei ole õpetajate jaoks uus teema. Klassiõpetajana jälgin, et tunnis leiaksid rakendust kõik meeled. Ei ole üht ja õiget õpistiili, samas võib aga ebasobiva õpistiili valik õppimist raskendada. Õpistiilide mudeleid on palju, erinevad testid annavad ka erinevaid tulemusi. Nii et järeldusi oma õpistiili määramiseks ei tohiks teha üheainsa testi põhjal. Ja teinekord sõltub õpistiil ka ainest.
Sõltumata east ja klassi/rühma suurusest ootab iga õppija individuaalset lähenemist. Õpetaja jaoks on oluline teadvustada iseenda õppimise ja õpetamise stiili. Seejärel tuleb mõelda, kuidas lisaks enda eelistatud stiilile tuua õppetöösse ka teisi meelesüsteeme.
Koolitusmaterjalide hulgas on häid viiteid nii testidele kui ka lisamaterjalidele õpistiilide teemal.
Teisel kontaktpäeval tutvusime kujundava ja kokkuvõtva hindamise võimalustega, hindamismudelite ja nende loomise keskkondadega.
Oluline osa koolitusel oli erinevate veebivahenditega tutvumine ja nende rakendamine õppetöös. Koolitusel kasutatud keskkonnad toetasid hästi koostööd – nii ajurünnakut kui ka rühma- ja paaristööd. Väga huvitavaks kujunes iseseisvate tööde arutelu teisel kontaktpäeval, mis tulemusteni ja kuidas jõudsid õpetajad lasteaias, üldhariduskoolis ja ülikoolis.
Koolituse materjalidega on kõigil võimalik tutvuda Tuleviku Õpetaja veebilehel, sisuline töö ja suhtlemine toimub HITSA Innovatsioonikeskuse Moodle’i keskkonnas, kuhu on ligipääs vaid koolitusele registreerunud õpetajatel.
Õppimine digiajastul ei tähenda vaid arvuti ja tahvli kasutamist, see tähendab avatud õpikeskkonda, koos loomist, õpilaste sisulisemat kaasamist ja kõige selle juures ka õppijate individuaalsete erinevustega arvestamist. Tuleviku Õpetaja koolitused annavad hea tõuke mugavustsoonist väljatulemiseks. Iga muutumine saab alguse meist endist.
Koolituse õnnestumisele aitab kindlasti kaasa koolitaja ning pingevaba ja toetav õhkkond. Siinkohal tänu nii kaasõppuritele kui Laine Aluojale, kes selle koolituse igati huvitavaks ja meeldivaks tegid.
Tiia Salm
