Animafilmi tegemine toob lasteaiapäeva elevust

Edulugu

Igale täiskasvanule meenub lapsepõlvest mõni multifilm, olgu siis „Tom ja Jerry“ või „Siil udus“. Vähesed täiskasvanud võivad öelda, et nad on lapsena ise multifilmi teinud – erinevalt praegustest mudilastest. Lasteaiarühmaga animafilmi tegemine ei ole üksikute oskajate privileeg, animatsiooni loomiseks piisab, kui on fotoaparaat, statiiv, arvuti ning loomulikult hakkaja õpetaja ja huvilised lapsed.

Tallinna Sipsiku lasteaia õpetajad Astrid Randoja ja Marilin Suits on oma rühma lastega animafilme edukalt teinud viimased paar aastat. Kõik sai alguse sellest, et tekkis tahtmine teha midagi teistmoodi, loovat ja põnevat. „Joonistusprojekte on palju, mis oleks meie eriline projekt? Lapsepõlvest meenus animatsioon, kus joonistati paberile kriipsukuju, käed üleval, käed all, ja pliiatsiga paberit kiiresti kinni-lahti keerates jäi mulje, et kriipsukuju liigub! Uurisime võimalusi, kuidas lasteaias animatsiooni teha, kirjutasime projekti „Põngerja multikavõistlus 2011“. Konkursile laekus 12 toredat tööd üle Eesti, aasta hiljem juba 20 tööd,“ meenutas Astrid Randoja animafilmide tegemise algust.

Mida animatsiooni tegemine lasteaias tähendab, mida lapsed konkreetselt teevad?

animafilmid1

Sipsiku lasteaia 5-6-aastaste rühm multifilmi süžeed välja mõtlemas. Foto: Astrid Randoja.

Astrid Randoja: Kõik algab sellest, et õpetajal tekib soov teha lastega animatsiooni. Siis tuleb välja mõelda lugu, millest saaks multifilmi teha. Lapsed loovad stsenaariumi, mõtlevad välja tegelased ja tegevused, ja siis hakkavadki tegelasi ning taustu meisterdama. Õpetaja valib lasteaias tehnika, kas tehakse ümarnukk-film (tegelased valmistatakse plastiliinist), lamenukk-film (lapsed joonistavad pildid ja lõikavad välja) või piksillatsioon (inimese või objekti filmimine kaadrikaupa, iga kaader pildistatakse eraldi). Animatsioon on rohkem ikka projektõpe, sest see on pikk protsess. Nädalaga filmi valmis ei tee: koos lastega on vaja idee välja arendada, taustsüsteem luua, lõpuks filmida. Arvutitöö ja filmi kokkupanek jääb õpetajale.
Marilin Suits: Mina jagasin filmiloo saamiseks lapsed viide gruppi, enne loomulikult tutvustasin animatsiooni ja vaatasime multifilme. Lapsed pidid nuputama, kuidas need kõik tehtud on. Iga grupp mõtles välja loo, tegelased, pealkirjad. Mõtted kanti ette ja siis hääletasime, millise loo valime. Kõik toimus sõbralikult, kõik olid elevil multifilmi tegemisest. Idee väljamõtlemine vajab õpetajalt suunamist, poisid tahavad ikka nähtud multifilmidest sõda ja lahinguid üle võtta. Lapsed maalisid taustpaberile metsa, tegid puud, paigutasid kännud, loomad, kivikesed. Algul proovisime pildistamata läbi, kuidas kõik peab toimuma, siis asusime tegema. Lapsed nihutasid tegelasi edasi ja tegid pilti. Kordamööda ja nii, et iga laps sai klõpsu teha. Filmi lõplik kokkupanek jäi kodus õpetaja peale.

Miks tekib ühel hetkel soov teha lastega koos animafilmi, seda ei proovi ju iga lasteaiaõpetaja?

Astrid Randoja: See tekib ikkagi õpetajal, kes otsib ebatraditsioonilisi meetodeid. Samas kõik need teadmised, mis tuleks lastele anda, saab animatsiooni käigus antud. Animatsiooni on võimalik siduda nii matemaatika, emakeele, kunstiõpetuse kui ka keskkonnateemaga.

Kas laste oskused on animatsiooni tegemiseks piisavad? Plastiliinist kujukese laps kindlasti voolib, aga kui läheb juba pildistamiseks?

animafilmid2

Tegelaskujude voolimine. Foto: Astrid Randoja.

Marilin Suits: Nad õpivad tegevuse käigus. Pildistamine võttis tõesti aega, seda tuli õppida.
Astrid Randoja: Sõltub, kuidas on lood tehnilise baasiga. See ei ole lasteaedades väga hea. Palju õpib õpetaja ise tegemise käigus, see on tore. Miinimum vajalik tehniline baas animafilmi tarvis on fotoaparaat, arvuti, millega pildid kokku ja jooksma panna, ja hea, kui oleks ka häälesalvestuse võimalus.
Kõige suurem üllatus on laste jaoks see, kui lühike on tulemus selle pika protsessi peale. Nende jaoks on tegemise aeg – paar nädalat – meeletult pikk, ja tulemus nii lühike – minut või vähem.
Marilin Suits: Me lõimime multifilmi tegemisega teised valdkonnad, näiteks lugemise ja kirjutamise. Ei ole nädalakavas eraldi multifilmi tegemise aega. Õpetajal tuleb ettevalmistusprotsess hästi läbi mõelda: kuidas 20 lapsega toime tulla, kuidas nad panna toimetama väikestes rühmades, igaüks tahab ju õpetaja tähelepanu.

Missuguseid oskusi animatsiooniga tegelemine lastes arendab?

animafilmid3

Sipsiku lasteaia õpetajad Astrid Randoja (vasakul) ja Marilin Suits. Foto: Madli Leikop.

Astrid Randoja: Arendab fantaasiat, loovust, see paneb lapse mõtlema. Keeleline areng – laps peab teemat arendama. Meeskonnatöö oskust, et oled nõus oma mõttest loobuma ja teise mõtte omaks võtma.
Marilin Suits: Lasteni jõuab tähtis sõnum, et mida nad telekast näevad, ei olegi kõik päris. Nad veenduvad animafilmi tehes ise, kuidas arvutiga annab trikitada. Töö käigus tulid kohe tuntud seriaalid aruteluks, et kas on arvutiga tehtud trikk või päris.

Ja kui pingelise loomingulise protsessi tulemus lõpuks valmis on, kas siis toimub esilinastus? Toimub küll, kinnitasid mõlemad õpetajad. Kõik lapsed näevad tehtut ja interneti vahendusel jagatakse ühistööd ka vanematega.

Õppida saab ise ja koolis ka

Animatsioonisaladusi saab õpetaja õppida iseseisvalt, näiteks animapuu (http://kinobuss.ee/filmiharidus/metoodikad/) annab samm-sammulise juhendi, mis võtab algaja tasemel läbi kõik animatsiooni etapid vajaliku varustuse ettevalmistamisest kuni lõppviimistluseni. Aga võib ka kursustele minna. Animatsiooni loomist ja kasutamist lasteaia õppeprotsessis on Tallinna Ülikooli Pedagoogilises Seminaris õpetatud tulevastele lasteaiaõpetajatele 2011. aasta kevadest, 2013. aastast on see õppekavas eraldi aine mahuga 4 EAP. Õppejõud on Kaire Kollom ja Elyna Nevski.

TLÜ Pedagoogilise Seminari õppejuht Kaire Kollom, mis ajendas animatsiooni õppekavasse võtma?

Animatsioon (multifilm) on laste igapäevaelu osa ning õpetada lastele animatsioone ise looma tekitab neis arusaama, kuidas animatsioon valmib (pilt, heli, efektid), kui suur töö selle taga on ning kuidas animatsioon kui üks meedium meid mõjutab. Lisaks võimaldab animatsiooni loomine suurepäraselt lõimida erinevaid õppe-kasvatustegevuse valdkondi.

Tudengitele annab animatsiooni loomine uusi oskusi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia rakendamiseks lasteaia õppeprotsessi, uue õppimis- ja õpetamismeetodi ning lõimimise võimaluse. Lisaks on see väga loominguline ja loovust arendav protsess. Ja kogemustele tuginedes saan öelda, et animatsioon pakub palju positiivseid emotsioone.

Kuigi animatsiooni loomine võtab aega, on vastukaja üliõpilastelt olnud väga positiivne. Seda oodatakse ja nauditakse kogu hingest.

Missugused praktilised ja teoreetilised oskused tulevased lasteaiaõpetajad animatsiooni loomiseks omandavad? Kas nad saavad oskuseid kohe ka lasteaias rakendada?

Tudengid saavad teadmisi animatsiooni ajaloost, loomise etappidest. Selgeks saavad mõisted stsenaarium, kaader, montaaž, samuti animatsiooni liigid. Praktilistest oskustest fotografeerimine, animatsiooni loomise programmid, montaažiprogrammid, helitöötlus. Lisaks animatsiooni pedagoogiline analüüs – kuidas kasutada animatsiooni töös lastega.

2013. aastal võtsime pedagoogilisse seminari vastu üliõpilasi lasteasutuse haridustehnoloogi õppesuunale. Haridustehnoloogi praktika raames on üheks ülesandeks projekti kavandamine ja elluviimine, milles kasutatakse IKT-vahendeid. Üks võimalus on luua animatsiooni lasteaias.

Tudengi arvamus

Linda Helene Sillat, TLÜ Pedagoogilise Seminari koolieelse lasteasutuse õpetaja eriala II kursuse päevaõppe üliõpilane:
Animatsiooni loomine on pikk ja põnev protsess, mis võimaldab lastel õppida korraga kõikide õppevaldkondade teadmisi. Animatsiooni loomisel on lastel võimalik ise enda õppimise protsessi kontrollida ning seejuures tunda end vabalt. Lapsed on animatsiooni luues tihti avatumad ja tunnevad tegevuse vastu rohkem huvi kui tavalise õppetegevuse vastu.
Minu jaoks on animatsiooni loomise kõige põnevam osa laste emotsioonid ja tunded, mis filmi tegemisse lähevad, samuti laste ideed ja nende endi kokku pildistatud film.
Animatsiooni loomisel on oluline organiseeritud õpetaja ning laste ja õpetaja vaheline vaba ja avatud suhe, et loomise protsess oleks meeldiv ja tulemus suurepärane.

Animatsioonikoolitusi korraldab ka HITSA. Sellel sügisel saavad õpetajad ja õppejõud osaleda HITSA Innovatsioonikeskuse animatsioonikoolitusel, mis toimub 6. oktoobrist kuni 16. novembrini. Koolitus on veebipõhine ja toimub Koolielu.ee keskkonnas. Selle viivad läbi Ene Moppel (Võru Kreutzwaldi Gümnaasium), Evi Tarro (Võru Kesklinna Kool), Krista Kõlli (Võru Kreutzwaldi Gümnaasium). Lisainfo ja registreerimine http://koolitus.hitsa.ee/.

Tags:

Autorist