Malta kogemused hariduslike erivajadustega õpilastega tavakoolis

Projektide börs

KeyCoNet on Euroopa projekt, mida rahastab Euroopa Komisjoni elukestva õppe programm ja mille eesmärk on parandada võtmepädevuste rakendamist koolihariduses. Laienev partnerite võrgustik ning koolihariduses võtmepädevuste rakendamisega seotud teadmiste ja heade praktikate levitamine moodustavadki projekti töö. Head praktikad luuakse projekti käigus, kui võtmepädevuste õpetamist erinevates juhtumiuuringutes katsetatakse ja arendatakse.

28.–30. aprillini 2014 toimus Maltal ,Ħamrunis KeyCoNeti võrgustiku viies tööseminar, mille raames tutvustati EU haridusasutuste esindajatele Maltal tõelise haridusliku pöörde esilekutsunud õppekava põhioskuste programmi (CCP). Programmi eesmärk on võtmepädevustel põhineva õppe abil tõsta hariduslike erivajadustega õpilaste edasijõudmist tavakoolis. CCP programm keskendub õppimisoskuse, emakeeleoskuse, võõrkeeleoskuse, matemaatikapädevuse arendamisele, lisaks võetakse luubi alla ka teaduse ning tehnoloogia aluste õpetamine.

CCP madala oskustasemega õpilaste jaoks

malta_ccp2

Tugiõppetsooni klassiruum on sisustatud mugavalt ja praktiliselt, et soodustada nii individuaal- kui ka rühmatööd. Foto: Veera Kallunki

CCP sihtrühmaks on 13–16-aastased madala oskustasemega õpilased, kes aastate jooksul on kaotanud lootuse kogeda koolis millegi saavutamise tunnet. Selle tagajärjeks on enesekindluse puudumine ja protsessi käigus kinnistunud mõtteviisi tõttu ei usu nad enam, et suudavad õppida. Lisaks on paljud neist majanduslikes raskustes ja suuremal osal on psühholoogilisi probleeme. Nõnda sagenevad koolist puudumised. Selleks, et koolist väljakukkumise äärel olevate õpilaste õpinguid toetada, on loodud spetsiaalne programm – õppekava põhioskuste programm. See ainulaadne programm sai alguse seitsme kuu eest ning tänu ülevaatustele ja analüüsidele areneb see pidevalt edasi.

Abidirektor Gaetano Bugeja, haridusametnik Joanne Grima ja haridusametnik Michelle Attard Tonna Malta haridusministeeriumist selgitasid CCP eesmärke, milleks on 1) juurutada 13–16-aastaste madala oskustasemega õpilaste seas Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku esimesele tasemele vastavad võtmepädevused; 2) anda õpilastele õppekavaga seotud õigused hoolimata nende väiksest võimekusest; 3) anda edasise hariduse omandamise võimalused; 4) suurendada nende töölesaamise tõenäosust.

CCP võetakse kasutusele kohustusliku koolihariduse viimasel kolmel aastal, et anda väiksemate võimetega õpilastele võimalus paremaks tulevikuks. Programmi alustati 2013. aasta septembris õpilastega, kellel oli parajasti käsil sealse keskkooli kolmas aasta. Väheste oskustega õpilaste tase määratakse kindlaks kõiki õpilasi hõlmavate katsetega malta ja inglise keeles ning matemaatikas. 3–5% madalamaid punkte saanud õpilastest valitakse rühma. Selline eralduspiir tähendab umbes 125 õpilast vanuses 13 aastat.

Kui õpilase saadud punktid näitavad madalat võimekustaset, korraldatakse kohtumine vanematega. Nendel kohtumistel selgitatakse vanematele CCP olemust ja seda, kuidas see annab nende lastele võimaluse mitmes aines saavutada esimese taseme pädevus. Samas küsitakse nende nõusolekut lapse osalemiseks programmis. Vaimusilmas nähakse ka teist programmi, mis on samuti mõeldud madala oskustasemega õpilastele, ent mille eesmärk oleks nende tagasiviimine tavaõppesse. Selle programmiga alustaksid õpilased keskkooli esimesel aastal. Kuigi CCP on suhteliselt uus, on esimesi tulemusi juba märgata. Väga tore oli kuulda, et on näha programmi positiivseid edusamme. „Programmis osalevad lapsed tunnevad end koolis paremini.” Joanna Grima sõnul on see kõige hinnalisem tasu, mida võib saada. „Nad on meile rääkinud, kui õnnelikud nad on nüüd, kus õpetajad vastavad nende küsimustele ja kannavad nende eest hoolt.”

CCPs osalemine tähendab mitmes aines tavaõppest loobumist. See võib tekitada nii positiivset kui ka negatiivset tagasisidet. Võib küsida, kas õpilaste eraldamine rühmadesse on nende suhtes aus ja mõistlik. Selles rühmas osalemine soodustab kindlasti õpilaste õppimist ja loob võimalused paremaks tulevikuks. Teisest küljest pakub CCP alternatiive kõrgharidusele. Need alternatiivid võivad (aga ei pruugi alati) olla madalamad haridusteest, mille valivad täielikult tavaõppes õppivad õpilased, ent kooli ülesanne on anda endast parim kõigi õpilaste harimisel erinevate pedagoogiliste meetoditega ja saada nii head tulemused kui võimalik.

Tasub küsida, kumb variant märgistab õpilast enam: kas see, kui ta jäetakse klassis nähtamatuna ilma tõelisest õppimisvõimalusest, või see, kui ta valitakse abistavasse õpperühma ning talle antakse võimalus õppimist nautida?

Mida ja kuidas CCPs õpitakse?

Küsimuste sessioon CCP erinevate ainete haridusametnikega heitis valgust õppekava ülesehitusele. Programmi järgi õppimist arutati malta ja inglise keele, matemaatika, teaduse ja tehnoloogia, usundiõpetuse ja itaalia keele perspektiividest lähtuvalt.

Matemaatika esindajad rääkisid, et CCP suurimateks katsumusteks on uute ülesannete ja õppematerjalide väljatöötamine, õpilaste puudumised ja näiteks ka uued hindamiskriteeriumid. Matemaatika hinded põhinevad CCPs tavaõppega võrreldes rohkem järjepideval protsessihindamisel ja õppel, mitte niivõrd teadmiste kontrollimisel; matemaatika koguhindest 25% moodustavad arvestuslikud eksamitööd ja 75% protsessihindamine. CCPga kaasnev uus õppevorm matemaatikas on rühmatöö, mis on õpetajatele parajaks proovikiviks.

CCP õpilased käivad osalise ajaga tavaõppe tundides ja ülejäänud aja eraldi CCP tundides. Usundiõpetust esindava haridusametniku sõnul on ühes klassiruumis õpetamise diferentseerimine CCP õpilaste ja tavaõppe õpilaste vajaduste järgi keerukas. Usundiõpikud on mõeldud ühtlase õpilaste rühma jaoks ega arvesta õppijate erinevustega. Olgugi et õpetajad saavad vastava CCP ja diferentseerimise väljaõppe, tunneb osa neist end siiski ebakindlalt seoses õpetamisega klassis, kus õpilaste oskuste tase on väga erinev.

CCPs õpetatakse kolme keelt – malta, inglise ja itaalia –, millest kaks esimest on ametlikud riigikeeled. Itaalia keele õpetamine põhineb pigem keele funktsionaalsel kasutamisel kui grammatikal. Keeleõpetuses tähendab funktsionaalsus rääkimis- ja arusaamisoskust. Rõhuasetus rääkimisel ja arusaamisel itaalia keele õppes tuleb välja ka hindamiskriteeriumitest: CCPs hinnatakse itaalia keelt projektikausta põhjal; lõplikust hindest 70% moodustab protsessihinne ning poolaasta ja aastalõpu eksamid moodustavad ülejäänud 30%. Kokkuvõtlik eksamihinne koosneb järgmistest osadest: 30% kuulamine, 30% rääkimine, 20% kirjutamine ja 20% lugemine.

CCP programmi teaduse ja tehnoloogia õpingud keskenduvad uurivale õppimisele, et õpilased saaksid tegevuse ja uurimise kaudu praktilisi kogemusi. Kuna tegemist on kooli jaoks uue pedagoogilise meetodiga, tuleb ka õpetajatel pisut õppida. CCP teaduse ja tehnoloogia eesmärgid keskenduvad pigem empiiriliste kontseptsioonide loomisele kui teoreetilistele akadeemilistele materjalidele.

Uus pedagoogiline suund paneb proovile ka õpetajad, kuna muu hulgas ei põhine õppekava ühelgi juhendil, vaid õpetajal tuleb iga tund korraldada õpilaste vajadustest lähtuvalt. Seega on õpetamine väga õpilasekeskne. Teisest küljest vajab ka keele funktsionaalsele kasutamisele keskendumine teistsugust pedagoogilist käsitusviisi. Kui CCP elektroonilised õppematerjalid valmis saavad, muutub õpetamine kindlasti pisut kergemaks.

Oma portfoolio koostamine erinevates CCP ainetes kaotab vajaduse õpikute järele. Lisaks toetab selline protsess ja nn isikliku õpiku kirjutamine õpilase õppimisprotsessi ja aitab õpetajatel realiseerida järjepidevat protsessihindamist.

Külaskäik St. Thomas More’i kolledži St. Lucia tütarlaste keskkooli

malta_ccp

Õpilaste ilusad portfooliod ja kenad joonistused ruumis andsid aimu CCP rühma julgustavast atmosfäärist. Foto: Veera Kallunki

Programmi tutvustati St. Thomas More’i kolledži St. Lucia tütarlaste keskkooli näitel ning partneritele korraldati kooli külastus. Suures tütarlaste keskkoolis on 1500 õpilast ja 120 õpetajat. Peale tavaõppe on koolis ka CCP õpilaste rühm. Kooli filosoofia on „Kõiki meie lapsi peab saatma edu”.

Tugiõppetsoon on eraldi klassiruum, mis on mõeldud abiõppe jaoks erinevatele õpilasrühmadele. Klass on sisustatud mugavalt ja praktiliselt: siin on olemas pehmed diivanid, kööginurk, suur laud ja toolid, velotrenažöör ja tänapäevased õppevahendid. Ruumi sisustus soodustab nii individuaal- kui ka rühmatööd.

Meie külaskäigu ajal toimus CCP rühma mentorlussessioon. CCP kohaselt juhendavad õpilasi peale aineõpetajate ka mentorid, kes kohtuvad õpilastega neli korda nädalas. Nendel kohtumistel võib osaleda kogu rühm, osa sellest või õpilased ükshaaval. Mentoriga arutatakse erinevates CCP ainetes seatud eesmärkide suunas tehtud edusamme. Lisaks võivad õpilased mentoriga arutada saavutusi, tugevusi ja raskusi. Nii saavad õpilased aru, kui kaugel nad parasjagu oma õppeprotsessis on, mille üle järele mõelda, millised on nende tugevused ja kuidas ületada raskusi. See on mõeldud kompetentsipõhise õppimise arendamiseks.

Meie külaskäigu ajal töötas rühm CCP õpilasi tarbijahariduse ülesande kallal, kus tuli kokku panna toidukorv, mille nad etteantud summa eest kohalikust poest osta saaksid. Ülesande lahendamise ajal istusid õpilased poolkaares diivanitel ja kasutasid rühmatöö vahenditena nii tavalist kui ka interaktiivset tahvlit. Toidukorvi säästlik kokkupanek on multidistsiplinaarne ülesanne, mis muuseas arendab ka õppima õppimist, ettevõtlusoskusi ning sotsiaalset ja ühiskondlikku pädevust. Õpilased arutlesid ja vaidlesid ülesande juures innukalt ning õppimisrõõm oli ilmselge.

CCP rühma projektipõhist tegevust kirjeldati nende oma klassis. Õpilaste ilusad portfooliod ja kenad joonistused ruumis andsid aimu CCP rühma julgustavast atmosfäärist.

CCPga seotud katsumused

Kuigi kõik paistis hästi minevat ning nüüd on õpilased ja õpetajad rahul, selgitasid viimased, miks muutus oli ja on endiselt raske. CCP koordinaatori Joanne Grima sõnul peavad end muutma nii õpilased kui ka õpetajad. Probleem on selles, et õpilased on harjunud läbikukkuja rolliga ja õpetajad on kinni oma igapäevarutiinis. Õpilaste puhul muudab suhtumise muutmise keerukaks koolist puudumiste arv. Motiveerimine neid koolis käima on õpetajate jaoks pidev ülesanne.

„Üks kriitiline tegur on õiged valikud,” sõnas kooli direktor Gaetano Calleja ja sama mõte käis läbi ka küsimuste sessioonis St. Lucias. Väga oluline on mõelda, kes on õige inimene neid lapsi õpetama. Asjatundjate arvamuse kohaselt ei vasta kõik õpetajad selle õpilaste rühma vajadustele. Õigel õpetajal on hea suhtlemisoskus, talle meeldib tema aine, ta on valmis muutma õppetööd teoreetilisest praktilisemaks ja on üldiselt valmis neid õpilasi parema tuleviku nimel aitama.

Väärtuste küsimused on olnud CCP juurutamisel üheks probleemkohaks. Õpetajate veenmiseks ja suhtumise muutmiseks tuli teha palju tööd. Alguses osa õpetajaid ei mõistnud, miks on oluline kulutada raha vaid CCP klasside varustamiseks, selle asemel et sisustada tavaõppe klasse.

Tagasivaade

malta_ccp3

KeyCoNeti projekti partnerid tutvuvad CCP õpilaste projektipõhise tegevusega. Foto: Veera Kallunki

Pärast Malta kooli külastust oli mu pea täis meeldivad kogemusi ja häid mõtteid seoses programmi eduga. Vanuserühma madalaima oskustasemega õpilaste (3–5%) õppekava reform oli mõjutanud kogu riigi koolisüsteemi: õpetajad hakkasid tegema koostööd, võeti kasutusele uued pedagoogilised meetodid, koolid said rohkem otsustamisõigust ja mis kõige olulisem, õpilaste häält oli rohkem kuulda.

Diferentseerida või mitte – see on koolides põhiküsimuseks. Kuidas seda teha, kes peaks kuuluma sihtrühma ja millal koolis õpetamist diferentseerida – need on küsimused, millele vastata on raske. Mina olen pärit Soomest ning seal on proovitud ja kasutatud mitmeid diferentseerimise variante. Igal õpilasel, kellele on määratud abiõpe, on õigus saada tuge. Diferentseerimine põhineb põhimõttel, et on olemas erinevad õppijad, õpilasrühmad ja erineva ettevalmistusega õpilased. Abiõppe keskmes on õpilase motivatsiooni ja enesehinnanguga seotud emotsionaalsed vajadused. Diferentseerimise eesmärk on luua edukogemusi ja anda võimalus areneda oma individuaalsete tugevuste põhjal. Diferentseerimist võivad vajada nii kõige nõrgemad kui ka kõige tugevamad õpilased.

Mina leian, et üldine diferentseerimine, mis hõlmab kogu vanuserühma, on väga tõhus moodus erinevate õpilaste õpiprobleemide mõjutamiseks. See on hea algus. Minu arvates võiks kaaluda laiendada sellist CCP diferentseerimist ka noorimatele õpilastele.

CCPs kasutatavad pedagoogilised meetodid, nagu keele funktsionaalse kasutamise õpetamine, väärivad erilist tähelepanu. Kas võõrkeelte õpetamine rääkimis- ja arusaamisoskusest lähtudes on kõigile õpilastele kasulik? Minu jaoks on selline lähenemine igal juhul mõistetavam, loomulikum ja õpilasega arvestavam kui grammatikale keskenduv keeleõpe. Kas sellist metoodikat saaks aga rakendada iga keele õpetamiseks kõigis teistes klassides? Samuti on CCPs kasutatav uurimispõhine teaduse- ja tehnoloogiaõpe väärtuslik suund. Nõnda toimib teadus ise ja nii tekivad uued avastused, seega sobib taoline käsitusviis suurepäraselt ka klassiruumi.

Õppetulemuste hindamine tekitab samuti arutelu. Arvestuslik hindamine on aega säästvam kui portfooliotel või teistel edasiminekut näitavatel nähtustel põhinev järjepidev protsessihindamine. Põhimõtteliselt on küsimus selles, kas hindame enam protsessi või lõpptulemust. Mis on õppimise olulisim tulem? Kas täpne teadmine ise või oskus selleni jõuda? Miskipärast arvan, et õppeprotsessile keskendumine annab meile olulist teavet ka õppima õppimise arengu kohta. See on üks kaheksast võtmepädevusest, mis omakorda on 21. sajandi koolihariduse eesmärkideks. Sellest vaatenurgast leian, et CCP õpilased võidavad midagi väga olulist, kui nende õppimist sel viisil hinnatakse.

Lõpetuseks arvan, et CCP jätkuv arendamine Malta koolides annab olulist kogemuspõhist teavet selle kohta, kuidas korraldada õpetamist nii, et vastata erinevate õpilaste ja eriti selle 22% vajadustele, keda ohustab vaesus. See arenguprotsess väärib dokumenteerimist ja uurimist, et sellest maksimaalset kasu lõigata. Ning nagu eespool mainitud, tasub parimaiks osutunud praktikaid kasutada ka tavaõppe klassides.

Artikli kaasautorid: Joanne Grima, Malta Haridusministeeriumist ja Caroline Kearney, European Schoolnetist. Artikli väljaandja on European Schoolnet.

Tags:

Autorist