Videomängureid analüüsides saame hea ülevaate õppimise protsessist ja selle arenemisest. Mängimine on meelelahutuslik tegevus, kuid protsessi käigus õpitakse märkamatult, mistõttu pakuvad mängud kognitiivteadusele hulgaliselt unikaalset materjali, mille abil uurida õppimise dünaamikat. Arvutimängude teoreetik Tom Hatfield on oma raamatus „Why Gaming Will Dominate the Twenty-First Century“ toonud välja seitse mängimise põhimõtet, mida saaks edukalt rakendada ka hariduses:
1. Edenemise jälgimine (progress bar) – tervikprotsess koos hetkeseisuga.
2. Seatud on lühiajalisi ja pikemaajalisi õpieesmärke.
3. „Töötasu“ – tunnustus või hea hinne.
4. Operatiivne, regulaarne ja selge tagasiside.
5. Ootamatus – mitte kõik ei ole õppeprotsessis etteaimatav.
6. Tähelepanu tõus – kasutades ära momenti, mil õpilaste tähelepanu on huvitava tegevusega saavutatud, saab kõige efektiivsemalt edasi anda fakte ja teadmisi.
7. Teised inimesed – kellega jagada, kellega end võrrelda.
Vaata ka artikli raamatutest, mis tutvustavad arvutimängude hariduslikku potentsiaali: /
Allikas: www.educatorstechnology.com
Vaiko Mäe
