Õpiloos on oma iva

“Innovaatilised õpilood” on Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse koolitus, mis on ligi aasta vana, seega suhteliselt uus, kuid mis oma sisu poolest väärib õpetajate tähelepanu. „Innovaatilised õpilood“ aitab õpetajal muuta enda õpetamist tänapäevasemaks ja põnevamaks. Õpilugu kirjeldab teema õpetamisega seotud õpetaja ja õpilaste tegevusi, selleks kasutatud vahendeid ja keskkondi. Võib luua oma õpiloo, saab kasutada kolleegide omi. Koolitusel tutvutaksegi erinevate õpilugudega ning töötatakse välja ning rakendatakse õpilastega tänapäevane ja põnev õpilugu. Oma koolitusel osalemise muljeid jagavad Rõuge Põhikooli õpetajad, kelle mõtted kogus kokku matemaatikaõpetaja Piret Viil, ning Salme Põhikooli klassiõpetaja ja huvijuht Mariliis Lazarev.

Rõuge Põhikooli õpetajate arvamusi õpilugudest

Rõuge koolist osales koolitusel kaheksa õpetajat. Meie jaoks oli kokkupuude õpilugude koostamisega esmakordne ja huvitav. Mis siis on õpilugu? Kui ausalt, siis väga kindlalt ei oska vastata, ehk nagu plaan või tööplaan, kuidas toimetada.

Kokkuvõtlikult arvame, et õpilugu on projekt, teadmiste omandamine erinevate õpimeetodite kaudu, hõlmates mitmeid õppeaineid. Õpilugu on ühe teema arendamine ja õpetamine teistele, kasutades selleks abivahendeid. Õpiloo väljamõtlemine oli päris aeganõudev, kuid põnev. Kindlasti sunnib õpiloo koostamine õpetajat nii enda kui ka õpilaste tegevused hoolikamalt läbi mõtlema ja kirja panema.

Õpiloo positiivne pool

Õpiloo kasutamine muudab aine õppimise õpilaste jaoks palju huvitavamaks, mängulisemaks. See tekitab rohkem huvi kui lihtsalt klassiruumis istumine ja raamatust õppimine. Õpiloo kasutamine pakub meie kogemuse põhjal avastamise momente kõigile osapooltele.
Õpilugu läbi mängides nägime laste silmis rõõmu ja õhinat, mitte tüütut kohustust midagi teha. Õpilooga katsetamine meeldis lastele.

Õppimine muutub lastele huvitavamaks just siis, kui töösse tuuakse sisse multimeedia ja arvutipõhiseid võtteid. Oli näha, et õpilastele meeldis ise loomeprotsessis osaleda, uurida teemat ja edastada teadmisi teistele.

Näiteks teise klassi õpiloo alusel valmis Weebly keskkonnas klassi blogi. Pidasime seda aktiivselt kooliaasta lõpuni ja mõte oli alustada sellega uuest õppeaastast uue hooga. Lapsed omandasid kiiresti blogisse postitamise ja kirjutamise oskuse. Probleem tekkis sellega, et nad hakkasid üles panema ka materjali, millega teised rahul polnud, seega on ikkagi väike tsensuur vajalik. Töötasime tundide ajal rühmades, osa arvutiklassis ja osa klassis. Siiski hääbus selle blogi pidamine lõpuks laste enda huvipuuduse tõttu.

Kolmanda klassi õpetaja on oma õpiloost kasutanud just eluslooduse õppimist matkadel ja jäädvustamist fotodena, ristsõnade koostamist ja klassi matkapäeviku kokkupanekut.
Kui laste jaoks muutis õpilugu õppimise huvitavamaks, siis õpetajatel tekkis ka hulgaliselt tehnilisi küsimusi. Lahenduste otsimine viis kokku uute ja põnevate võimalustega.
Saime tänu õpiloo koostamisele selgeks mitmete uute innovaatiliste keskkondade kasutamise.
Arvame, et õpilugu sobib ilmselt kõikidele õppeasutustele, oleneb lihtsalt teemast ja kasutatavatest materjalidest, programmidest, tuleb leida õige väljund.

Usume, et nii õpilased kui ka õpetajad said kogemust juurde. Õpetajad õppisid ka üksteiselt mõned nipid, said teada, mis keskkondi teised on kasutanud. Soovitame kõigile kursusel osaleda ja katsetada. Igas asjas on oma iva!

Õpiloo murekohad

Hallima ja sombusema poole pealt vaadatuna arvame, et tihedad õppeprogrammid ja -kavad ei võimalda alati selliseid õpilugusid tunnis kasutada, ajakulu õpiloo ettevalmistamiseks on samuti üsna suur. Õpetajad on taolisi plaane ja projekte ikka aeg-ajalt teinud, küll mitte väga tihti, sest õppekava ei luba süveneda mingisse teemasse liiga kauaks. Arvame, et selline asi nagu õpilugu on praegu veel luksus, sest õpetajal lihtsalt ei jätku aega.

Õpilugude pidev kasutamine vajab ka laitmatut tehnoloogiaparki ning internetiühendust. Meie koolis on kõik arvutid ühes ruumis, mis ei võimalda tunni ajal liikuda, ja tahvelarvuteid meil veel ei ole, samuti ei saa loota (veel vähem nõuda), et lastel oleksid nutitelefonid.

Salme Põhikooli õpilased. Foto: Salme Põhikool

Õpetajate jaoks muudaks õpilugude koostamise ja läbiviimise kindlasti huvitavamaks ja vähem aeganõudvaks, kui igas koolis töötaks haridustehnoloog, kes juhendaks, abistaks ja annaks nõu.

Salme põhikooli huvijuht Mariliis Lazarev – sammuke õpilastest ees

Koolitusele „Innovaatilised õpilood“ kutsus osalema just sõna „innovaatiline“, sest minu arvates tänapäeva õpetaja peab olema innovaatiline. Mina vähemalt tunnen, et nuti- ja infotehnoloogiaajastu õpetajana pean ma olema sammukese oma õpilastest ees või vähemalt pean suutma nendega sammu pidada. Õpilased kasutavad infotehnoloogiat iga päev ja on hea, kui meie õpetajatena saame ja oskame näidata, kuidas infotehnoloogiaga midagi luua või miskit kasulikku ära teha.

Hinda enda innovatsiooniküpsust!

Koolituse alguses pidime määrama iseenda ja oma kooli innovatsiooniküpsust väga vahva mudeli abil. Mäletan, et kooli täpset küpsuseastet oli raske hinnata. Kõik oleneb õpetajast-õppeainest ja õpetaja nn innovatsioonimeelsusest. Õpilased on meil lahkesti nõus katsetama ja kõike uut proovima ning kindlasti see motiveerib ka õpetajaid. Minu jaoks olid kõige olulisemateks kriteeriumiteks just õppija roll ja pedagoogika, sest pean tähtsaks, et õppija juhiks oma õppimist ning õpetamine oleks õppijakeskne. On tähtis, et õpetaja märkaks, keda ta õpetab, ning annaks õpilastele võimaluse valida ja vastutada. Üllatav oli kindlasti see, kui erinevatel tasemetel ma ise mingis kriteeriumis olin, kuid rõõmu pakkus, et nüüd on silme ees kindel siht.

Innovatsiooniküpsuse mudel annab võimaluse seada endale kindlaid eesmärke. Õpetajana aitas see mudel mul näha, kus ma praegu olen ja kuhu tahan jõuda. Arvan, et mudel ei ole mõeldud vaid üldhariduskoolidele, kindlasti leiab see kasutust ka laiemalt. Õpetajana, koolitajana on oluline roll eneserefleksioonil ning minu arvates pakub see loodud mudel suurepärase võimaluse ennast analüüsida, teha korrektuure ja seada sihtmärke. Seega arvan, et tänapäeval, kus infotehnoloogia on pea iga eluvaldkonna lahutamatu osa, on mudelil suur kasutusala ja kasutegur.

Värske pilk ja uued ideed

„Innovaatilises õpilugudes“ õpitu mõjutas minu õpetamist küll, kuigi infotehnoloogia ei ole minu jaoks kunagi võõras olnud. Olen küll hiljuti kõrgkooli lõpetanud, aga ikkagi hakkavad meetodid ja vahendid korduma. Pärast innovaatiliste õpilugude koolitust sain juurde ideid, võtteid. Ka silmaring avardus – vaatasin värske pilguga ümbritsevat ja leidsin uusi vahendeid-viise, kuidas oma õppimist mitmekesisemaks muuta. Samuti olen pärast koolitust kasutanud just n-ö õpiloo stiilis õpetamist, lõimides aineid ja infotehnoloogiat. Oleme koos õpilastega pidanud tunde, millest on jäänud ilusad mälestused, püsivad teadmised ja mõnus meeleolu. Kokkuvõtteks saan öelda, et „Innovaatilised õpilood“ avardas minu mõttemaailma, õpetamine ja õppimine muutus mitmekesisemaks, arendavamaks ja lõbusamaks!

Mina leian, et innovatsiooniküpsuse mudel on universaalne ja seda saavad kasutada kõik õppeasutused ja erinevate haridustasemete õpetajad. Paratamatult ei saa me eirata infotehnoloogiat ja kindlasti on rõõmsam olla õpetaja, kui IT-ga sõbraks saame. Muidugi on siis ka meie õpilastel huvitavam õppida!

“Innovaatilised õpilood” koolitus on taaskord kavas sügisel. Täpsem info ja registreerumine HITSA koolitusveebis https://koolitus.hitsa.ee.