ProgeTiigri 29 edulugu

Edulugu

Tulemuslikku esinemist ProgeTiigri õpilaskonkursil „Tuleviku õpperuum 2050!“ võivad 28 kooli ja üks lasteaed lugeda oma väikeseks edulooks – täpselt nii mitmesse paika läksid auhinnalised kohad ja eripreemiad. ProgeTiigri finaalüritus peeti 24. jaanuaril Tallinna Lauluväljakul.

On koole, kus robotite ehitamine, äppide loomine, animatsioon, arvutimängud ja 3D-graafika kasutamine on tavapärane, ja on koole ning lasteaedu, kelle jaoks just konkurss sai ajendiks proovida uut tehnoloogiat.

Lasteaedu osales vaid üks, aga edukalt!

Kohtla-Järve lasteaed Buratino oli lasteaedadest ainuke, kes seekord ProgeTiigri konkursist osa võttis. See oli ühtlasi nende esimene animatsioonitegemise kogemus. Tulemus sai suurepärane: arvutianimatsioonide kategoorias 5–9-aastaste vanuserühmas sai nende töö „Tuleviku lasteaed“ I koha (autorid Emilia Virkunen, Mikolas Aaver, Polina Igonina, Rozalia Parthal ja Simona Fetka; juhendajad Lüüli Kübarsepp, Anu Pedius ja Maarika Virkunen).

progetiiger2

ProgeTiigri finaalis said kõige pisemad võistlejad Buratino lasteaiast ka peaministril kätt suruda. Fotod: Ants Tammik

Kohtla-Järve lasteaia Buratino õpetaja Anu Pedius: „Animatsiooni tegemine oli meil esmakogemus. Üks juhendajatest, Maarika Virkunen on õpetaja Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumis, aga tema tütar käib meie lasteaias, nii tuli ettepanek konkursil osaleda lapsevanemalt. Lasteaias meil arvuti kasutamise võimalus on, aga arvutianimatsiooni tegemiseks oskused puuduvad. Seepärast olid joonistamised meie juhendada ja arvutiga töö Maarika Virkuneni juhendada. Joonistamisega tegelevad lapsed iga päev, see on tuttav tegevus. Töö arvutiga oli kindlasti huvitavam, kuna see kogemus oli neil esmakordne.“

Ka finaalüritusel nii rohke publiku ees esinemine oli lastele esmakordne kogemus. Nad said hästi hakkama ja loomulikult rõõmustasid võidu üle nii väikesed animaatorid kui ka juhendajad.

Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumi matemaatikaõpetaja Maarika Virkunen: „Idee osaleda konkursil väikeste lastega tekkis, kui nägin konkursitingimustes, et alates 5. eluaastast võib osa võtta. Pöördusingi lapse õpetajate poole.

Minu ülesanne oli tutvustada lastele programmi Scratch ja abistada programmeerimisel. Samuti skaneerisin ja töötlesin pilte, et lapsed saaksid neid animatsioonis kasutada. Abiks olin lastele ka siis, kui tuli koordinaate määrata. Selles vanuses lapsed ei saa aru veel koordinaattasandist ja negatiivsetest arvudest.

Animatsiooniga tegelemine arendas eelkõige koostööoskust, loovust, loogilist mõtlemist ja matemaatilisi võimeid. Lapsed koos otsustasid, kui suured peavad olema tegelased ja mida üks või teine tegelane peaks tegema. Vajalikke nuppe jätsid lapsed meelde värvuse ja pikkuse järgi. Tegelaste ilmumist animatsioonis sidusime loendamisega: kui tegelane oli esimene, siis tema ooteaeg oli üks sekund jne. Joonistades arenesid laste käelised oskused, õpiti seoste loomist, kavandamist ja planeerimist. Programmeerimine arendab eelkõige loogilist mõtlemist ja matemaatilisi võimeid, aga kui lapsed tegelevad projektiga, kus on integreeritud mitu valdkonda, siis arendavad nad endas rohkem oskusi.“

Tartu Hiie Kooli kolm võidutööd

Tartu Hiie Kooli tunnustati kahes võistluskategoorias: robotite ja tuleviku õpperuumi 5–9-aastaste vanuserühmas tõstis žürii esile töö „Klass 2050“ (autorid Henri Eli, Konstantin Kuzmitšov, Sten Kuusk, Andre Ott ja Rihart Uustal; juhendajad Kersti Tillo ja Tarmo Binsol); 10–16-aastaste vanuserühmas sai töö „Õpsiabi 2050“ III koha (autorid Romet Raig, Märt Sikk, Kaspar Tamm ja Troy Trevoli Vonder; juhendajad Tarmo Binsol ja Mari Tõnisson). Koolikella komponeerimise kategoorias saadi 10–16-aastaste vanuserühmas I koht. Töö autorid: Anna-Lisete Saliste, Kätlin Liiv, Annika Eek, Kerstin-Cheril Nilov ja Ketlyn Rebane; juhendaja Mari Tõnisson.

progetiiger1

Tartu Hiie Kooli õpilased autasustamisel.

Tartu Hiie Kooli haridustehnoloogil Mari Tõnissonil on suur kogemus, kuidas lapsi konkurssidele suunata ja neid töös juhendada. „Konkursside puhul võib juhendaja roll olla väga vähe olulisest kuni väga oluliseni välja. See oleneb mitmest asjaolust ja tihtipeale hoopis asjaolude kokkusattumisest – kas leidub huvipakkuv teema, huviline õpilane ja õpetaja, kas nad kokku satuvad jne.

Kui lapsed on harjunud konkurssidel ja projektides osalema ning võtavad seda kui elu ja õppimise loomulikku osa, siis juhendaja roll on peamiselt suunav ja nõuandev. Samas pole saladus, et kogenud juhendajal on hea nina huviliste õpilaste peale.

Väga oluline on kooli osa. Selge see, et programmeerimisega saaks õpilane tegeleda iseseisvalt ka koolivälisel ajal, kuid kui kool pakub programmeerimise algõpetust tunni või ringitunnina, siis on palju suurem tõenäosus välja selgitada huvilised õpilased ja neid konkurssidele osalema suunata.

Minu roll juhendajana ProgeTiigri konkursil piirdus suures osas plakati üles riputamisega arvutiklassi uksele, õpilaste tähelepanu juhtimisega võistluse üldtingimustele ning kategooriate tingimuste lahtiseletamisega, sest sellest meie kooli õpilased (kuulmis- ja kõnepuudega) iseseisvalt läbi ei oleks purenud.

Olin kahe konkursitöö ja kuue õpilase juhendaja. Üllatas see, et õpilased olid oma tegemistes väga iseseisvad – tegid realistlikke plaane ja võtsid endale võimetekohaseid ülesandeid. Lisaks kuulasid viisakalt ära ka minu soovitused, kuid tegutsesid valdavalt omatahtsi ja oligi õige, sest neid saatis konkursil edu.

ProgeTiigri konkurss on mõeldud just meeskondadele, see arendab lastes grupitöö oskust, koostööoskust, oskust seada endale realistlikke eesmärke, oma tegevust kavandada ja kavandatut järgida, tegevuse arengut märgata ja hinnangut anda, oskust probleemidele lahendusi leida, suhtlemis-, väljendus- ja esinemisoskust, kriitilise mõtlemise oskust.

Eks konkurssidel osalevad peamiselt teotahtelised õpilased ja õpetajad. Programmeerides meeskonnas arenevad õpilastes (ja ka õpetajates) algatusvõime, initsiatiivikus, vastutustunne, eneseteadlikkus, usk endasse ja teistesse, optimism, sihikindlus ja julgus.“

3D-graafika Põlva Ühisgümnaasiumis

progetiiger4

Põlva Ühisgümnaasium oli tubli 3D graafikas, kus konkursilt nopiti nii 1. kui ka 2. koht.

3D-graafika võistluskategooria vanemas vanuserühmas (17–19-aastased) tegi auhindadega puhta töö Põlva Ühisgümnaasium. „Teaduslabor“ (autorid Maarja Villako ja Siim Villako, juhendaja Tiina Saago) sai I koha ja „Tuleviku õpperuum 2050“ (autorid Janar Kopli, Maris Lutsar, Hanna Lattik; juhendaja Tiina Saago) sai II koha.

Põlva Ühisgümnaasiumi käsitööõpetaja Tiina Saago: „Tööde teemaks oli energiasäästlik maja ja õpilasi õppima motiveeriv töökeskkond. Minu jaoks oli algselt ikkagi oluline 3D-modelleerimine, mida õpetan koolis valikainena gümnaasiumiastmes. Koolidel on võimalus kasutada legaalselt litsentseeritud Solid Edge’i akadeemilist tarkvara. Huvilisi on mitme õpperühma jagu ja sellepärast oli meil ka poole rohkem võistkondi osalemas.

Õpetaja roll on selliste konkursside puhul küllaltki oluline. Üldjuhul ei ole õpilased väga vaimustunud ideest konkurssidel osaleda. Neid tuleb julgustada ja nende enesehinnangut upitada, vahel isegi üle kiita, et neid osalemiseks nõusse saada. Juhendajana on igal õpetajal kindlasti oma idee konkursiteemadest. 

Kui õpilased suunata õigele teeotsale, siis hakkab hargnema õpilase oma vaatenurk, mida vahel tuleb teele tagasi lükata, vahel jälle haruteedele. Juhtub ummikteele sattumine, siis võib õpilasel endal tulla kas väga hea idee või lüüakse käega ja loobutakse. Kõige raskem on õpilased vabastada raamidest ning panna nad targalt fantaseerima.

Konkreetsetes töödes pakuti palju uudseid tulevikulahendusi. Pidin lausa uurima, kas need on fantaasiavallast või juba tänapäeva teaduses või tehnoloogiates toimivad.

3D-graafika ehk teisisõnu modelleerimine ei ole erilisem kui animatsioonide tegemine või mängude programmeerimine. See on tänapäeva tehnoloogia ja kõigile kättesaadav. Tuleb omandada tarkvara töötamise põhimõtted ja fantaasial lennata lasta. Sellest on vähe, kui tunned programmi, aga loovust ei ole. Kõik oskavad ju pintsliga värvida, aga maal sünnib ideest ja fantaasiast.

Konkursitöö valmimise käigus oli õpilaste jaoks oluline kuulata ja arvestada üksteisega ning teha koostööd. Arenes vastutustunne ja tolerantsus. Need, kes endale võetud kohustuse ees konkursil osaleda vastutust ei tundnud, langesid enne finaali juba välja. Kahjuks ka neid oli. Kasvas esinemisjulgus ja -kogemus. Õpetaja õpib lähemalt tundma juhendatavaid õpilasi. Konkursiteemade kaudu laieneb ka õpetaja silmaring.“

Tags: ,

Autorist