2008. aastal tegi Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond „Õpetajate suhtlemistavade uuringu”, mille tellis Tiigrihüppe Sihtasutus. Ajendiks oli igapäevaseks muutunud probleem: vajalik informatsioon ei jõua ponnistustest hoolimata sihtgrupini. Uuringu eesmärk oli selgitada välja, milliseid vahendeid õpetajad erineva info hankimisel eelistavad ning kui suurt rolli mängib seal tänapäevane tehnoloogia.
Uuringu kokkuvõttes on välja toodud, et arvuti kasutamise oskuste arengut ja IKT osa pedagoogilises innovatsioonis on Eestis laialdaselt uuritud, sealhulgas ka Tiigrihüppe Sihtasutuse initsiatiivil (nt uuring „Tiiger luubis” jt). Loogiline jätk uurimustele IKT kasutamisviisidest ja efektiivsusest koolitunnis on küsida, millised on uute kommunikatsioonitehnoloogiate kasutamise praktikad väljaspool koolitundi – personaalsete võrgustike loomiseks, tagasiside andmiseks ja saamiseks, informatsiooni hankimiseks ja vahendamiseks jne. Siiani on kõiki neid küsimusi uuritud eeskätt õpilastest lähtuvalt. Käesolev uuring keskendub õpetajale. IKT mõju õppeprotsessile avaldub kahtlemata õpetaja isiksuse ja tema kommunikatiivsete praktikate kaudu, millega kujundatakse ühtlasi kooli kui suhtluskeskkonda ja samuti koolikultuuri.
Uuring tõi välja mitmeid huvitavaid fakte. Selgub, et kommunikatsioonivahendeid valides tuleks lähtuda informatsiooni olemusest. Näiteks erialast enesetäiendust puudutavat informatsiooni hangivad õpetajad põhiliselt võrgustike ja kogukondade kaudu, infot koolituste kohta saab õpetaja sageli tuttavatelt ja/või kolleegidelt. Veebipõhises võrgustikus eelistatakse osaleda pigem juhul, kui seal tegutsevaid inimesi juba tuntakse. Esimesed kontaktid tekivad enamasti silmast silma suhtlemisel.
Internetti kasutatakse peamiselt informatsiooni hankimiseks, suhtlemisel eelistavad õpetajad pigem traditsioonilisi suhtlusviise. Internetis leiduvatesse materjalidesse suhtuvad õpetajad väga ettevaatlikult, samal ajal kui vähesed õpetajad loovad ise elektroonilisi õppematerjale. Sageli puudub materjalide autoritel ülevaade, mis nende loodud ja internetti paigutatud materjalidest on saanud.
Uuring tõi selgelt välja, et õpetajate teadmised intellektuaalse omandi kaitsest on napid. Korrektse viitamise vajaduse on õpetajad teadvustanud, kuid selle hoiaku edasiandmine õpilastele on sageli vähetõhus. Õpetajad on autoriõigustest küll teadlikud, kuid jäävad hätta, püüdes kirjeldada seda, kuidas autoriõigus näiteks koolikeskkonnas rakendub. Creative Commonsi litsentsiga ei olnud uuringus osalenud õpetajad kokku puutunud.
Uuringu tulemused annavad küllaldaselt mõtteainet õpetajate veebipõhise koostöö toetamise ja virtuaalkooli arendamise kontekstis.
Tiigrihüppe Sihtasutus tänab uuringu autoreid:
Kadri Ugur, Pille Pruulmann-Vengerfeldt, Epp Lauk, Liina Raudvassar ja Anneken Metsoja.
Uuringu täistekst on kättesaadav aadressil:
http://www.tiigrihype.ee/static/files/50.suhtlemistavad.pdf
Signe Piirsalu
